Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Suursaadikute vahetamine ei ole McDonald’si külastus, Kiiruse määravad protseduurid, Hanna Heinmaa edu näitab meie muusikaõpetuse head taset, Valgevene soovib Eesti toetust, Poliitilise lindiskandaali eeluurimine pikeneb, Karksi-Nuia volikogu vahetas linn

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
URMAS PAET

Eesti suursaadik Taanis, Norras ja Islandil Arvo-Jürgen Alas ning Eesti suursaadik Saksamaal ja Püha Tooli juures Tiit Matsulevitsh on arvamusel, et suursaadikute vahetamine ei ole veninud.

Tegemist on aegavõtva protseduuriga, mis tuleneb rahvusvahelisest praktikast. Matsulevitshi sõnul ei saa saadikute vahetamist võrrelda välkmale või McDonald’sis käimisega.

«Postimees» on kirjutanud, et neli Eesti suursaadikut, Tiit Matshulevitsh, Margus Laidre, Arvo-Jürgen Alas ja Clyde Kull, püüavad välisministeeriumi korralduste täitmatajätmisega pikendada oma lähetusaega praegusel asukohamaal.

Eesti suursaadik Taanis, Norras ja Islandil Arvo-Jürgen Alas ütles vastuseks «Postimehe» küsimusele, kas taotlus uue suursaadiku määramiseks ehk agrement on asukohariigile üle antud: «Ma arvan, et ma ei pea teie sellele küsimusele vastama. Antud juhul on tegemist kahe riigi välisministeeriumi vaheliste kontaktidega.»

Ka Eesti suursaadik Saksamaal ja Püha Tooli juures Tiit Matsulevitsh ütles: «Selle kohta puudub minul võimalus anda kommentaare, kuna antud liiki informatsiooni avalikustamine ei ole kooskõlas rahvusvaheliste tavade ega Eesti Vabariigi seadustega.»

Vastuseks küsimusele, kui kaugele on Eesti saadiku vahetamine Taanis jõudnud, ütles Alas: «Minu arvates te peaksite lugema Eesti Vabariigi seadusi. Seal on väga täpselt kirjas, kuidas toimub saadikute vahetus. Olen tähele pannud, et on toimunud suur azhiotaazh saadikute lähetamise ja tagasikutsumise ümber. Tegelikult peaks see toimuma kõik väga lihtsalt vastavalt Viini konventsioonile ja Eesti välisteenistuse ning välissuhtlemise seadusele. Siin ei olegi midagi väga keerulist.»

Vastuseks küsimusele, millisest tärminist alustada saadikute rotatsiooniaja arvestamist, kas välisteenistusseaduse jõustumisest või saadikute omaaegsest ametisse astumise ajast, ütles Alas, et see ei olene temast. «Ma ei ole üldse selle peale mõelnudki. Siin ei ole mul mingisuguseid pretensioone,» kinnitas Arvo-Jürgen Alas.

Samale küsimusele vastates ütles Tiit Matsulevitsh, et sellele annavad hinnangu juristid. «Mina olen riigiametnik ja riigiametnik toimib vastavalt seadusele.»

Arvo-Jürgen Alas ütles, et venimine saadikute vahetamisel on tihti seotud rahvusvahelise praktikaga. «Siin ei ole niiviisi, et kui saadetakse agrement või noot välja, siis järgmisel päeval asukohariik otsekohe teatab midagi. Neil on õigus vastavalt Viini konventsioonile uurida uue saadikukandidaadi tausta. Samuti on saadiku lahkumisel asukohariigist vaja läbi teha teatud diplomaatilised protseduurid. On vaja käia riigipea juures, on vaja teha visiite. Need on pigem tehnilised protseduurid ja need ei olene üldse tihtipeale saadiku isikust,» rääkis Alas.

Samas kinnitas Arvo-Jürgen Alas, et nimetatud tehnilised protseduurid saadikute vahetamiseks on alanud.

Tiit Matsulevitsh arvab, et saadikute vahetamine ei ole sugugi veninud. «Need pretsedendid on suhteliselt uued, Eestil ei ole palju sellelaadset praktikat olnud. Sellised asjad planeeritakse pikka aega ette. Suursaadikute liikumine ühest kohast teise on suhteliselt aeganõudev protsess. Seda ei saa võrrelda välkmale või McDonald’si külastamisega,» rääkis Matsulevitsh.

Välisministeeriumi pressiesindaja Mari-Ann Kelam ütles eile, et asukohariigi nõusoleku on saanud endiselt vaid kaks uut Eesti suursaadikut - Peeter Reshtshinski Poolast ja Raul Mälk Suurbritanniast.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ROMI ERLACH

17-aastase Tallinna Muusikakeskkooli õpilase Hanna Heinmaa edu tänavusel Eurovisiooni noorte muusikute konkursil näitab Eesti muusikaõpetuse head taset, leidis ürituse Eesti-poolne projektijuht Heidi Pruuli.

Tallinna Muusikakeskkooli 11. klassis õppiv pianist Hanna Heinmaa võitis 2.-12. juunini Lissabonis Belèmi kultuurikeskuses peetud 8. Eurovisiooni noorte muusikute konkursil kolmanda koha.

Esikohale tuli sakslannast viiulimängija Julia Fischer, kes tähistas eile oma 13. sünnipäeva. Kõik Lissabonis käinud kinnitasid, et esikoha võitja oli kindel juba enne finaalkontserti. Hanna Heinmaad edestas ka 14-aastane Austria viiuldaja Lidia Baich.

Konkursil osales kokku 22 noort muusikut vanuses 11-18 aastat, kellest 15-minutiliste soolokavade põhjal valiti välja kaheksa finalisti. Finaali jõudnud kolm pianisti ja viis viiulimängijat võistlesid omavahel lõppkontserdil, millest tegid otseülekande 16 riigi televisioonid.

Kõik lõppkontserdile pääsenud esinesid 9-minutilise kavaga Portugali sümfooniaorkestri saatel. Hanna Heinmaa mängis Mozarti klaverikontserdi f-duur esimest osa.

Hanna Heinmaa ütles, et oli enne esinemist väga närvis. «Viiuldajatel olid oma instrumendid ja nad said enne lavaleminekut riietusruumides harjutada, klaverimängijad pidid lihtsalt istuma ja ootama, sest lava taga klaverit ei olnud ja välja meid sealt ei lastud.»

Kontserdile eelnes kolm ühisproovi orkestriga. Hanna Heinmaa sõnul ei osanud Portugali orkestri dirigent ühtegi keelt, mida tema oskas, seetõttu suheldi proovides üksteisega käte-jalgade ja ettelaulmise abil. Projektijuht Heidi Pruuli sõnul oli tegemist kohaliku tähtsusega dirigendiga, kes põhjustas Hanna Heinmaale probleeme sellega, et valis igas proovis ise tempo.

Kogu ürituse korraldus oli Heidi Pruuli sõnul lõunamaiselt kaootiline. Peaproovis ei olnud näiteks laval valgust ja kellaaegadest ei peetud kinni. Buss, mis pidi finalistid kontserdipaika viima, hilines mitu tundi.

Augustis sõidab Hanna Heinmaa Saksamaale Ettlingenisse, et osa võtta sealsest noorte pianistide konkursist.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

URMAS PAET

Eestis visiidil viibiv Valgevene delegatsioon eesotsas asevälisminister Andrei Sannikoviga palus eile Eesti toetust Valgevene vastuvõtmisel Euroopa Nõukokku. Valgevene esindajad ei öelnud eile otseselt, et Valgevene ei sooviks Eestit näha NATO koosseisus.

Välisministeeriumi pressiesindaja Mari-Ann Kelam ütles «Postimehele», et Valgevene delegatsiooni eilsel kohtumisel Eesti välisministeeriumis arutati Eesti-Valgevene lepingute baasi arendamist. Seni on valitsuste tasemel kahe riigi vahel sõlmitud vaid üks kokkulepe. Eesti pool rõhutas kohtumisel ka vabakaubanduslepingu vajadust. Nimelt on Valgevene nagu Venemaagi kehtestanud Eesti kaupadele topelttollid.

Kelami sõnul olid Valgevene esindajad vabakaubandusleppe sõlmimise ettevalmistamisega põhimõtteliselt nõus, kuid nad mainisid, et probleemid võivad tekkida seoses Valgevene, Venemaa, Kasahstani ja Kõrgõzstani tollilepinguga. Samas leiti, et see ei ole ületamatu probleem.

Kelami kinnitusel oli juttu ka topeltmaksustamise võimalikust kaotamisest.

«Valgevene palus Eesti toetust Euroopa Nõukogu liikmeks saamisel. Eesti vastus oli, et kaalume asja väga objektiivselt ja ei lase end emotsioonidest mõjutada,» teatas Kelam.

Kelami sõnul on NATO laienemine Valgevenele probleem. «Nad kujutavad ette, et võivad jääda kahe bloki vahele.»

Samas ei öelnud Valgevene esindajad otseselt, et nad ei taha Eestit NATOs näha. «Nad küsisid otse, et kui Eesti saab NATOsse, siis kas Eesti lubab oma territooriumile tuumarelvi. Vastasime, et Eestil pole ses suhtes selgeid plaane, sest see on väga pika perspektiiviga küsimus,» ütles Kelam. Valgevene ei soovi, et tuumarelvad asetseksid naaberriikide ja talle lähedal asuvate maade territooriumil.

Kelami sõnul kinnitasid Valgevene esindajad, et Valgevene ei otsi kontakte ainult ühel suunal. Eesti pool rõhutas aga, et kaubatee lõunasse läheb läbi Valgevene ja seega on suhted Valgevenega Eestile väga tähtsad.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ENNO TAMMER

Kaitsepolitsei kavatseb taotleda riigiprokuratuurilt eeluurimise pikendamist endise siseministri Edgar Savisaarega seotud poliitilise lindiskandaali kriminaalasjas.

16. aprillil eraldas kaitsepolitsei eradetektiivibüroo SIA juhtumist poliitikute vestluste lindistamise ja videosalvestamisega seotud materjalid ning algatas eraldi kriminaalasja ebaseadusliku jälitustegevuse tunnustel.

Kõigil SIA peakorterist leitud poliitilistel salvestistel helis ja pildis on üheks tegelaseks Keskerakonna esimees Savisaar, keda erinevail hinnanguil on peetud poliitikute omavaheliste vestluste salajaseks salvestajaks diktofonile.

Kriminaalasja eeluurimise tähtaeg peaks lõppema 16. juunil, pühapäeval. Tava kohaselt tähendab tähtaja lõpupäeva langemine kas puhkepäevale või riigipühale, et lõpupäevaks loetakse järgmist esimest tööpäeva.

Kaitsepolitsei pressiesindaja kinnitas eile «Postimehele», et antud kriminaalasja uurija kavatseb taotleda eeluurimise pikendamist.

Riigiprokuratuurist öeldi eile pärastlõunal «Postimehele», et uurija ei ole veel käinud vastava taotlusega.

«Tõenäoline, et ta seda teeb, sest asi on keeruline ja mahukas. Kuid viimane päev selleks on tal esmaspäeval,» märkis antud kriminaalasjas järelevalvet teostav Peeter Pool.

Kaitsepolitsei on seni keeldunud kommenteerimast Savisaarega seotud poliitilise lindiskandaali kriminaalasja.

Eelmisel sügisel pärast poliitiliste lintide avalikukstulekut tunnistas tollase siseministri abi Vilja Laanaru, et tema lindistas, kuigi enamik poliitikuid ja ka kaitsepolitsei peadirektor ei pidanud seda siis tõenäoliseks.

Kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl on varem «Postimehele» öelnud, et ei saa välistada võimalust, et kaitsepolitseist läheb riigiprokuratuuri taotlus võtta Savisaarelt saadikupuutumatus.

Asjade sellist käiku on pidanud tõenäoliseks ka Riigikogu SIA erikomisjoni esimees Vootele Hansen.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

MALLE TOOMISTE

Kolmapäeval kinnitas Karksi-Nuia linnavolikogu uueks linnapeaks Riigikogu Mõõdukate asendusliikme Mati Ilissoni (36), kes seni töötas aktsiaseltsi Nuia PMT usaldusisikuna.

Möödunud reedel avaldasid Karksi-Nuia volikogu 13 liikmest 8 linnapea Arvo Allevile (43) umbusaldust põhiliselt autoritaarse juhtimise pärast. Neli aastat Karksi-Nuia alevi ja hiljem linna elu juhtinud Arvo Allev jätkab volikogu liikmena. Ekslinnapea Arvo Allev ütles kolmapäeval «Postimehele», et umbusaldust avaldades heideti talle ette autoritaarset juhtimist, liigset auahnust ning koguni kümne aasta tagust tööd sovhoosis.

Kaks ja pool aastat valimisnimekirjas «Karksi-Nuia koostöö» kandideerinud Allev sai linnapea volitused volikogult häältega 7:6. Mullu sügisel üritas osa volikoguliikmeid Allevile umbusaldust avaldada, kuid siis jõuti kokkuleppele, pöördeta.

Küsimusele, miks oli vaja valitsusevahetust neli kuud enne kohalikke valimisi, vastas üks opositsiooni liige, et varem ei olnud piisavalt inimesi, kes oleksid julgenud Allevi vastu hääletada. Umbusaldusavaldusega tahtis opositsioon enda sõnul teadvustada, et probleem oli linnapea isiklikes omadustes ja juhtimismeetodites, mitte tema tehtud töös. Viimaseks tõukeks umbusaldusavalduse esitamisel nimetas volikogu liige Vladimir Averjanov seda, et Allev avaldas volikogu liikmetele survet tema töökoha kaudu, et ta lastakse töölt lahti, kui ta oma allkirja umbusaldusavalduselt tagasi ei võta.

Arvo Allev kostis selle peale, et tema ei ole käskinud survet avaldada, kuid tunnistas selle peale, et volikogu liikme tööandja sai esitatud umbusaldusavaldust näha tema käes.

Paar volikogu liiget kinnitasid «Postimehele», et nad on Alleviga vastuollu sattudes kaotanud oma töökoha. «Ta ei kannatanud vasturääkimist ja hakkas kasutama survemeetodeid,» ütles üks tema vastu hääletanud mees.

Ekslinnapea tunnistas, et talle sai saatuslikuks ta oma meeskond. Seni ametiühingutööd teinud ja Mõõdukate poliitikas osalev Mati Ilisson oli volikogu ainus linnapeakandidaat. Hääletamisel toetas teda 9 volikogu liiget ja 4 jäid erapooletuks.

Mati Ilisson rõhutas, et valimisteni jäänud nelja kuuga ei suuda ta linnapeana midagi programmilist ellu viia, kuid püüab hoida kodurahu. «Kõigepealt tuleb uus linnavalitsus moodustada ja läbi viia 29. ja 30. juunil väikelinnade suvemängud ja Karksi-Nuia päev.» ütles Ilisson.

Nõusoleku kandideerida linnapeaks andis Ilisson juba sügisel, kui kääris eelmine umbusaldusaktsioon.

Opositsiooni liider Olev Aasna ütles «Postimehele»: «Me saame endale uue, haritud noore intelligentse inimese linnapeaks, kes meil seni oli puudu.»

Vastasleerid on ühel meelel selles, et Allevi ajal on Karksi-Nuias palju edenenud ning töö jätkub linnapeavahetusest hoolimata. Karksi-Nuia volikogu opositsioon nõudis nii reedesel umbusaldusavaldusel kui ka kolmapäevasel uue linnapea valimisel, et istungil ei viibiks pressi esindajad. Volikogu valdav enamik nõustus.

Karksi-Nuia linnavolikogu reglemendi järgi osalevad kinnisel istungil ainult linnapea ja kõnealuse päevakorrapunkti arutamisele kutsutud isikud.

Opositsioon põhjendas oma nõudmist hiljem sellega, et nad ei soovi musta pesu pesta avalikkuse ees.

Volikogu kinnise istungi ajal Karksi-Nuia tänavatel juhuslikes vestlustes avaldasid inimesed ajakirjanikele hämmastust, et nad ei saa aru, miks on vaja linnapea välja vahetada.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ANNIKA PÄRNAT

Kuurortlinn Pärnu on nii eestlaste kui välismaalaste seas populaarne suvepuhkuse veetmise koht. Pärnut külastanud eestlased on väliskülalistest nooremad. Suur osa suvitajatest on linnas vähemalt teist korda.

Pärnu linna sotsioloogi Kaidi Kandla korraldatud uurimuse andmetel külastas Pärnut läinud aasta suvel 200 000—240 000 inimest. Taastusravikeskuses viibis 2— 3% linna külalistest, ravilolijad moodustasid külalistest aga märkimisväärseima osa, sest olid linnas kõige kauem. Enim külastati Pärnut juulis, siis viibis Eesti ühes tähtsaimas kuurortlinnas 4800—5000 külalist päevas.

Eestlastest külalised moodustasid Kaidi Kandla andmetel kogu külaliste arvust umbes 80%, ülejäänud olid välismaalased. Väliskülalistest oli kõige rohkem soomlasi (65%), rootslasi (10%) ja sakslasi (6%). Ameeriklasi, hollandlasi ja venelasi oli kõiki 3%. Ligi pooled väliskülalistest olid varem Pärnus käinud. Suur osa kodumaistest turistidest olid mullu suvel alla 30 aasta noored, välismaalastest külaliste hulgas oli rohkem keskealisi ja vanemaid.

Linnasotsioloog Kaidi Kandla korraldatud küsitluse andmetel tullakse Pärnusse eelkõige puhkama. Suur osa taastusravikeskustesse ravile saabunud inimestest seob ravil viibimise puhkusega, eriti märgatav on selline tendents välismaalaste seas. Enamik külalistest on pidanud Pärnut oma reisi sihtkohaks.

Kõige külastatavam meelelahutuskoht oli eestlastele Vallikäär, välismaalastele Sunset Club. Üle pooltel külalistest oli Pärnu kohta eelinformatsiooni ja nende ootused puhkusest vastasid tegelikkusele.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AIVAR AOTÄHT

Lõppeva nädala esmaspäeval ja teisipäeval uppus Eestimaa veekogudes kaks meest ja üks laps, õnneks kaks järgmist päeva uusi ohvreid ei toonud, teatas «Postimehele» Eesti vetelpäästeühingu vetelpäästeosakonna juhataja Helgi Lutvei.

Esmaspäeval juhtus traagiline õnnetus Järvamaal Koigi vallas. Mänguhoos kukkus mahajäetud lahtisesse kaevu 3-aastane tüdruk. Suuremad lapsed jooksid küll abi järele, kuid tüdrukut enam elustada ei õnnestunud, ta oli uppunud.

Õnnelikumalt läks 6-aastasel poisil Pühajärvel. Ta hüppas vees üles-alla, kuni vesi ta äkki haaras ja kaugemale viis. Seal oli põhjani poolteist meetrit, lapsel ei ulatanud jalad enam põhja ning ta vajus vee alla. Siiski ta pääses: vetelpäästja Kaido Anmann tõi poisi veest välja.

Samal päeval uppus Põltsamaa jões 39-aastane mees, kes oli koos oma tütrega ujuma läinud. Uppumisohtu sattus ka tütar. Õnneks juhtus lähedusse vesirattal sõitnud neiu Tuula Kerrit, kes tüdruku vee alt välja tõi. Kiirabi viis tüdruku haiglasse.

Teisipäeval pidas neljaliikmeline seltskond sünnipäevapidu Aseris, tehase veevõtutiigi ääres. «Kuna ilm oli kuum ja sünnipäevaliste peadki parajalt soojad, otsustasid kolm meest ujuma minna,» märkis Helgi Lutvei. «Kahjuks jäi sõbra sünnipäev 22-aastasele Olegile elus viimaseks. Nagu pahatihti ikka, ei suudetud hättasattunut päästa, noormees uppus. Õhtul tõid Ida-Viru vetelpääste tuukrid surnukeha nelja meetri sügavusest välja.»

Helgi Lutvei nentis, et purjuspäi vette minnes on sel kevadsuvel uppunud juba neli ujujat, alla 30-aastast noort meest. «Alkoholi mõjul tekib petlik jõukülluse tunne ja julgusega praalimine ning toimitakse ajuvabalt. Need, kel viinakurat kukil istub, peaksid endale pähe taguma, et ka siis, kui ollakse vaid kerges joobes, on vetteminek eluohtlik,» rääkis Lutvei. «Samuti tuleks ometi meelde jätta, et ujumine on keelatud sügavates mudase põhjaga liiva- ja kruusakarjäärides, kus põhi auklik ja varisemisohtlik, ning samuti sügavates kiirevoolulistes jõgedes.»

«Ikka ja jälle on suvel teravaks probleemiks ka järelevalveta lapsed,» lisas Helgi Lutvei. «Lapsed toimetavad omapäi vee ääres või vees. Enamik lastest ütleb, et ema-isa või õde-vend lubas neil vees sulistada. Tegelikult ei tohiks väikesi lapsi hetkekski järelevalveta jätta. Isegi madalas vees võib paari sõõmu vee sattumine hingamisteedesse põhjustada raske õnnetuse.»

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

URMAS KALDMAA

Viimase viie kuu jooksul sooritati Eestis 1455 kuritegu vähem kui mullu samal ajal, seega vähenes kuritegevus 9,3%.

Eesti politsei juhtivad töötajad tegid kokkuvõtteid tehtud tööst ja kavandasid edasisi plaane kaks päeva Paikuse politseikoolis kestnud nõupidamisel.

Lisaks kuritegevuse vähenemisele märgiti nõupidamisel veel teisigi positiivseid ilminguid politsei töös. Kuritegevuse avastamine on tõusnud 19 protsendilt 28-le. Vähenenud on politseikaadri vahetuvus — möödunud aastal oli see 16%, tänavu 10%. Politseinikud leidsid, et seegi arv on suur, normaalne oleks neli-viis protsenti.

Järgmise aasta riigieelarvesse planeeritakse politseile kulutuste kümneprotsendilist kasvu. Arvestades inflatsiooni, väheneb aga reaalselt politsei käsutuses olev raha. Tekkinud olukorras peab politsei ainsaks väljapääsuks politseinike arvu vähendamist ja tööl olevate paremat väljaõpet. Politseinike õpetamise aega pikendatakse praeguselt poolteiselt aastalt kahele. Politseihariduse esimese astme lõpetaja saab kordniku ja teise astme lõpetaja konstaabli paberid.

Nõupidamisel räägiti ka politseiharidussüsteemi muutmise vajadusest, sest olemasoleva süsteemi puhul ei haaku kahe esimese astme politseiharidus politseiakadeemia haridusega. Kordnikuks või konstaabliks võtab politsei õppima sõjaväes käinud noori mehi, politseiakadeemiasse astutakse aga kohe pärast keskkooli.

Nõupidamisel esinenute sõnul peaks politseiharidussüsteem olema üks tervik, kus kõrgema astme haridust saaks omandada alles pärast madalama astme lõpetamist. Politseiniku tegevus kordniku või konstaablina peaks näitama inimese sobivust sellele tööle ja alles sellest sõelast läbikäinud mehi võiks saata õppima politseiakadeemiasse.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

STEPAN KARJA

Nädal tagasi jõustus maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadus. Võis arvata, et kaua oodatud, paljude ametkondade kaasalöömisel lihvitud ja mitme seaduse sätteid muutev seadus loob maa erastamisele rohelise tee. Maareformiga lähemalt kokku puutunud ametnikud kipuvad siiski väitma, et esialgu ei juhtu veel suurt midagi. Samuti ei ole täielikult täitunud inimeste lootused saada maa kätte lihtsama protseduuri läbi ja väiksema rahakuluga.

Nn. elamumaa (kuni kaks hektarit) saab tõepoolest kätte väikese EVPde kuluga, kuid päriskroone kulub ikkagi mõni tuhat (asjatundjate arvates saab 50 ha talumaa omanikuks nelja kuni viie tuhande krooniga). Uue seaduse järgi ei taha riik maa tagastamisele kuigi palju raha kulutada.

Küsimusele, mis on sel nädalal muutunud maavalitsuse asjaajamistes, vastas Tartu maavalitsuse maa-ameti peaspetsialist Urmas Männamaa:

«Seaduses on öeldud, et õigustatud subjekti soovil võib maa tagastada olemasoleva plaani- ja kaardimaterjali alusel valitsuse kehtestatud korra järgi, kuid praegu ei ole teada, mida valitsus ütleb ja millal hakkab uus erastamiskord kehtima. Sama kehtib ostueesõigusega erastamise kohta.»

Männamaa lisas veel, et täpsete juhiste puudumise tõttu ei osata korraldada ei avaliku ega piiratud enampakkumisega maamüügioksjone. Näib, et paljude uue seadusega muudetud sätete sisu kallal murravad pead valdade maanõunikud ja maakorraldajad, maavalitsuse juristid ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise komisjoni töötajad, maamõõtjad, notarid, kinnisvarafirmade töötajad ja kõikvõimalikud ajutised maakasutajad. Neile korraldatakse seminare.

Üks selline, kohalike omavalitsuste töötajatele mõeldud, peeti nädala lõpul Valgemetsa laagris, teine, peamiselt kinnisvarafirmade esindajaile, oli neljapäeval maavalitsuse majas, kus ühe lektorina esines ka Tartu linnavalitsuse maakorraldusosakonna juhataja Urmas Ahven.

Mida sooviks Urmas Ahven uue seaduse kohta öelda? «Kõigepealt seda, et seadusest tulenevaid alamaid dokumente veel pole ja mõne küsimuse kohta ei ole võimalik täpselt vastata.» Tema sõnul tõi uus seadus mitmeid täpsustusi ja konkretiseeris varasemaid maareformi seaduse sätteid. Teda kui linna maavalduste korrastamise eest vastutajat rõõmustab, et seadus lubab arvestada rohkem linnaplaneeringu, maa- ja ehituskorralduse nõudeid ning varasemast täpsemini on sätetes kirjas maa mittetagastamise kriteeriumid.

Kuid temalegi tekitavad kõhklust avaldused, kus nõutakse tagasi parkide alla jäänud maatükke. Linnaplaneeringu järgi peaks park säilima, kuid maaomanik või pärija ei nõustu kompensatsiooniga.

Edasi järgnes selgitus, et maa tagastamist nõukogudeaegse krundiplaani alusel lubav säte on esialgu deklaratiivne, sest valitsuse täpsustavad dokumendid puuduvad.

«Praegu me ei tea, missugused nõuded kehtivad nende kaartide ja krundiplaanide kohta, mida kasutatakse erastamis- ja tagastamisprotseduuris,» ütles Ahven.

«Praegu ma ei oska öelda, kuidas klapivad uue seaduse sätted maakatastri seadusega. Nõuded peaksid olema kuigivõrd muutunud, kui maaüksust on võimalik registreerida üle mõõtmata, varasemate dokumentide alusel.»

Urmas Ahven kinnitas, et linnaoludes, kus kruntidevahelised piirid on seisnud juba aastaid ja naabrite vahel pole vaidlusi, peaks ostueesõigusega erastamine aasta teisel poolel järsult elavnema. Uus seadus ei muutnud kuigivõrd maa riigi omandiks vormistamise korda. Ahvena sõnul oleks tulnud ka seda lihtsustada. Linnavalitsus on huvitatud, et needki protseduurid edeneksid kiiremini, sest pärast 1. jaanuari 1998 ei saa linnavalitsus maamaksu raha nö. vormistamata maade pealt, vaid see raha läheb riigieelarvesse.

Linna maakorraldajate juhi arvates on seadusse sattunud paar ebareaalset tähtaega.

Nii ütleb seadus: 1. maiks 1996 esitatud maa taotlemise avalduste kohta tuleb otsus teha hiljemalt 1. detsembriks sel aastal.

Tartu linnavalitsusele oli märgitud ajaks esitatud 4466 avaldust ja linnavalitsuse korraldusi oli vormistatud ainult 273 ning maakatastrisse oli kantud 151 üksust.

Järelikult on tegu väga keerulise ja palju aega nõudva protseduuriga. Seepärast on tegijail põhjust kahelda, kas ikka jõutakse kõik laekuvad avaldused läbi vaadata kolme kuu jooksul, nagu kinnitab seadus.

Asjaajamine peaks Ahvena arvates oluliselt kiirenema, kui maavanem delegeeriks maamüügiotsustuste tegemise linnavalitsusele. Urmas Ahvena arvates on seaduses veel tarbetuina tunduvaid nõudeid. Nii ei saa maad erastada äriregistrisse kandmata juriidiline isik. Ta ei osanud eile veel öelda, kas nimetatud asjaolu tõttu ei ole võimalik isegi algatada hoone(te) juurde kuuluva maa erastamist.

Juhul, kui kohalik omavalitsus ei tohi avaldust lahendamiseks vastu võtta, lükkub kõneks olev asjaajamine edasi mõnelgi firmal ja paljudel korteriühistutel.

Nõo valla maanõunik Aarne Timm ütles, et uus seadus on mõnes mõttes rahva ootustele vastupidine.

«Alevi majaomanikud lootsid, et nüüd leiavad EVPd rakenduse ja sularaha kulub vähem,» ütles Timm, «kuid tuli välja vastupidine. Praegu veel ei tea, missugustele nõuetele peavad krundiplaanid vastama. Võibolla on neis midagi puudu ja tuleb lasta uued plaanid joonistada. Kuid ka ilma selle tööta tuleb vähemalt kaks tuhat välja anda.»

Timm tunnistas, et nüüd peaks lahenema maa õigustatud subjekti ja maal asuvate hoonete omaniku vahelised vaidlused. Vallal on nüüd õigus määrata vaidluste lõpetamise tähtaeg. Praegu olevat siiski ebaselge, kuidas lahendada lahkarvamused teede ja piiride kulgemise, soo ja palgimetsa ning krundi piiridesse jääva veekogu või muu loodusliku objekti jagamisel. Tartu valla maanõuniku Ain Rammo arvates tõi uus seadus paljudele pettumuse. Teatavasti tagastatakse maa riigi kulul ainult maa seaduslikele omanikele ja esimese ringi pärijatele. Omanikke on kindlasti väga vähe veel elus.

Maa mõõdetakse tasuta kätte ka omaniku pojale või tütrele, kuid praegu ei osata öelda, kuidas jääb sel juhul, kui pärijaid on mitu ja ühest krundist tahetakse teha mitu katastriüksust.

Loomulikult on kibestunud maa asendamise taotlejad. Uus seadus asendamist ei tunnista ja needki, kellele pole võimalik endist maad tagastada, peavad uues kohas tasuma erastamisega seotud kulud nagu kõik teisedki.

Edasi tuli jutuks, et seaduse muutmise ettepanekutes oli hea klausel, et maa erastamise ja tagastamise kulude kandmise võiks jätta edaspidiseks (hüpoteegilaen oleks kantud koormatisena maakatastrisse). Selline võimalus oleks maareformi igal juhul kiirendanud. Paraku seaduses sellist sätet ei ole.

Aga asjade käiku kiirendavaid klausleid siiski leidub, näiteks ei takista nüüd maa erastamist asjaolu, et õigustatud subjektile on kompensatsioon mingil põhjusel vormistamata või on see vastu võtmata.

Rammo arvates on osaline tagastamine reguleeritud täpsemini, nii ei ole maa taotlejal võimalik valida välja ainult paremaid kõlvikuid. Pettuma peavad need, kes lootsid lisaks hoonete juurde mõõdetavale krundile nõutada ka veel lahustükke, sest seadus ei luba asutada mitmes eri kohas asuvaid maaüksusi.

Veel lisas Rammo, et piirangud talu suuruse kohta on endisest leebemad, talu asutaja võib erastada kuni 300 hektarit.

Riigi maa-ameti peadirektor Kalev Kangur ütles, et ka uues seaduses võib leiduda lünki ja mitut pidi mõistmise võimalusi, kuid see kõik peaks tema arvates selguma tegeliku töö käigus.

Valitsuse määruse eelnõud, mis käsitlevad maa tagastamise ja erastamise korda, võetakse Kanguri arvates valitsuse istungite päevakorda juulikuu algupoolel.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ALO HEINSALU, Riigikogu kantseleivalimiste osakonna juhataja

20. oktoobril Eestis aset leidvatel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on oluline roll täita volikogudel endil, samuti valla- ja linnavalitsustel ning valla- ja linna valimiskomisjonidel. Et võrreldes eelmiste kohalike valimistega on nii mõndagi muutunud, on oluline teada igaühe täpseid funktsioone. Kohaliku omavalitsuse volikogud:

määravad järgmise volikogu liikmete arvu lähtuvalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse sätestatust;

moodustavad hiljemalt 22. juuliks valla või linna valimiskomisjoni, määravad selle esimehe ja asendusliikmed;

moodustavad hiljemalt 22. juuliks valimisringkonnad, määravad kindlaks nende arvu ja piirid, numeratsiooni ning mandaatide arvu igas ringkonnas;

moodustavad hiljemalt 30. septembriks jaoskonnakomisjoni, määravad selle esimehe ja asendusliikmed. Volikogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda valla või linna elanike arvust käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga. Erinevalt 1993. aasta valimistest tuleb seekord enamikus valdades ja linnades moodustada üks valimisringkond.

Mitu ringkonda võib moodustada, kui valitava volikogu liikmete arv on vähemalt 31 või on kohaliku omavalitsuse üksuses moodustatud osavallad või linnaosad. Tallinnas moodustatakse valimisringkonnad analoogiliselt eelmiste valimistega linnaosade kaupa.

Mitme ringkonna moodustamise korral tuleb mandaatide arvu määramisel lähtuda hääleõiguslike kodanike arvust käesoleva aasta 1. juuni seisuga ja hääleõiguslike välismaalaste arvust eelmistel valimistel.

Volikogu otsus ringkondade moodustamise ja mandaatide jaotuse kohta tuleb avaldada kolme tööpäeva jooksul selle vastuvõtmisest. Esimese kolme valimistoimingu osas on soovitatav volikogudel vastavad otsused ära teha veel enne siirdumist suvepuhkusele. Valla- ja linnavalitsused:

moodustavad hiljemalt 10. septembriks valimisjaoskonnad, määravad kindlaks nende piirid, numeratsiooni ja jaoskonnakomisjonide asukohad;

saadavad hiljemalt 25. septembriks valijatele välja valijakaardi;

koostavad hiljemalt 9. oktoobriks valijate nimekirjad ja annavad need üle jaoskonnakomisjonidele. Valla ja linna valimiskomisjonid:

määravad ja avaldavad hiljemalt 30. juuliks oma asukoha ja tööaja; võtavad ajavahemikus 1. augustist 21. augustini vastu dokumente valimisliitude registreerimiseks;

registreerivad viie tööpäeva jooksul pärast nõuetekohaselt esitatud dokumentide saamist valimisliidu;

võtavad hiljemalt 6. augustini vastu dokumente andmetega isikute kohta, kes on volitatud erakonda esindama;

võtavad ajavahemikus 6. augustist 5. septembrini vastu dokumente kandidaatide registreerimiseks;

registreerivad hiljemalt 10. septembriks nõuetekohaselt registreerimiseks esitatud kandidaadid;

võtavad 10 päeva jooksul arvates kandidaatide registreerimise päevast vastu avaldusi kandideerimisest loobumise kohta;

määravad jaoskonnakomisjonide lahtioleku aja eelhääletamise ja volitatud isiku kaudu hääletamise korraldamiseks;

registreerivad hiljemalt 5. oktoobriks täiendavalt registreerimiseks esitatud kandidaadid;

koostavad ja edastavad hiljemalt 9. oktoobriks jaoskonnakomisjonidele valimisringkonnas kandideerijate nimekirja ja teised dokumendid;

koostavad ja avaldavad valimiste edasilükkamise korral valimiste läbiviimise kalenderplaani;

teevad kindlaks hääletamistulemused valimisringkonnas ja valimistulemused vallas või linnas;

registreerivad hiljemalt 27. oktoobriks valitud volikogu liikmed ja avaldavad komisjoni otsuse valimiste tulemuste kohta;

kutsuvad hiljemalt 3. novembriks kokku valitud volikogu.

Valla ja linna valimiskomisjoni moodustab volikogu kuni 7-liikmelisena, määrates komisjoni liikmete hulgast esimehe, samuti kuni 3 asendusliiget. Tallinnas ja Tartus täidab nimetatud komisjoni ülesandeid Riigikogu valimisteks moodustatud territoriaalkomisjon.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996

Tagasi üles