Kaitsepolitsei süüdistab Tiit Madissoni riigireetmises, Madisson pakkus Johannes Kerdile 6 miljonit krooni sõjaväelise riigipöörde korraldamise eest, Vene välisministeerium kiidab Siim Kallast

TOOMAS SILDAM, TOOMAS MATTSON

Kaitsepolitsei arreteeris reedel Eesti Rahvuslaste Keskliidu endise liidri Tiit Madissoni, kes soovis Eestis riigipöörde läbiviimist ja sõjaväelise diktatuuri kehtestamist. Madisson lubas kaitseväe juhatajale Johannes Kerdile abi eest riigi pööramisel kuus miljonit krooni.

Tiit Madisson arreteeriti reede õhtul kella 20 paiku Harjumaal Kose-Uuemõisa lähedal. Autos oli peale tema veel Eesti Rahvuslaste Keskliidu tegevusega seotud Indrek Kraas, kes peagi vabastati. Madissoni vahi alla võtmise poolteiseks kuuks sanktsioneeris kohtunik laupäeval.

Kaitspolitsei peadirektor Jüri Pihl ütles, et kaitsepolitsei ei ole otsustaja, kas Madisson on haige või ei. «Viimase nädala jooksul tegi ta tegusid, mis on kvalifitseeritavad katsena muuta vägivaldselt Eesti põhiseaduslikku korda, ning me oleme kohustatud seda kontrollima,» selgitas Pihl.

Kaitsepolitsei peab vajalikuks teha Tiit Madissonile psühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis.

Möödunud nädalal oli Madisson uurijate sõnul ühele inimesele öelnud, et kui ta arreteeritakse, algavad riigi tipp-poliitikute vastu terroriaktsioonid.

Esimesel ülekuulamisel kaitsepolitseis soovitas ta «heaga laiali minna, siis ei juhtu midagi» ja lubas «olukorda oma kontrolli all hoida». Sama juttu rääkinud Madisson ka kohtuniku juures.

Üks inimene, kes möödunud nädalal Madissoniga kohtus, ütles, et talle jäi mulje, nagu otsinuks Madisson tõsiselt võimalust, kuidas otsekui kellegi eest vanglamüüride vahele varju sattuda.

Salapärane Vabastusarmee

Möödunud nädala keskpaiku sattus Eesti õiguskaitseorganite kätte dokument pealkirjaga «Eesti saatus?», milles kirjas, et Eestis on moodustatud relvastatud organisatsioon Vabastusarmee, mille eesmärgiks on «postkommunistliku rezhiimi kukutamine ja sõjaväelise rahvusliku diktatuuri kehtestamine».

Vabastusarmee tegevust juhtivat 7-liikmeline staap, vabastusarmee liikmed olevat relvastatud ning saanud väljaõppe.

«Peale kergerelvastuse (automaadid, püstolid) on Vabastusarmee relvastuses kaks maa-maa tüüpi raketti ja raadio teel õhatavaid miine,» seisab paberil.

Lisaks teatab dokument, et Vabastusarmee teeb sõjalist koostööd Vene Rahvusliku Ühtsuse rünnakrühmadega.

Kirjas on neli arengustsenaariumi, millest esimene näeb ette, et päeval X ründab Vabastusarmee riigi strateegilisi kohti nagu Toompea, kapo, politsei, TV, raadio, pangad jne.

Ette olid nähtud salajased läbirääkimised kaitseväe juhtidega, erakorralise valitsuse moodustamine, Riigikogu laialisaatmine, parteide keelustamine, tsensuurikehtestamine jne.

Plaanis on ka diversioonid, plahvatused, mõne Vene Kodanike Liidu liidri tapmine, mis tooks kaasa Venemaa sekkumise.

Kapo andmeil palus Madisson oma avaldust levitada välisministeeriumil, saatis selle mõnedele pankuritele ja teatas oma plaanidest USA saatkonnale.

Ettepanek Kerdile

Pärast reedeõhtust arreteerimist helistas Tiit Madisson kaitsepolitseist oma naisele ja käskis helistada kaitseväe juhatajale Johannes Kerdile: «Las tema ajab asja edasi, toob sõjaväe välja, mind võeti kinni.»

Kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl ütles «Postimehele», et «Madisson ei teadnud, et kaitseväe juhataja Johannes Kert aitas meid igakülgselt, oli oma riigi lojaalne ametnik».

«Samas oli ka neid inimesi, kellele Madisson oma plaane tutvustas, kuid kes jätsid selle kõik enda teada. Loodame, et nad lihtsalt ei uskunud nn. Vabastusarmee olemasolu,» möönis kaitsepolitsei juht.

Kaitseväe juhataja Johannes Kert rääkis «Postimehele», et sai juba möödunud kolmapäeval teada niinimetatud Vabastusarmee teadaandest ja oli arutanud vastavate ametiisikutega, millega on tegu.

«Esimene mõte oli, et see on mingi vaimuhaige sünnitis, ja ma ei teadnud täpselt, kes selle taga on,» rääkis Kert.

Neljapäeval saatis Tiit Madisson talle vahendajate kaudu sõna, et soovib kiiresti kohtuda, muidu tulevat suur verevool.

«Käisin siis koos ühe kaaslasega temaga kokku saamas, tema tuli üksi. Ta tegi otseselt ettepaneku sõjaliseks riigipöördeks, kus mina pidin keskset rolli mängima ja vägedega peaministrile ja valitsusele tagasiastumiseks survet avaldama. Ultimaatumi mittetäitmisel oleks väed tänavatele toodud. Madisson rääkis, et uues valitsuses on vaja kolm ministrikohta, üks neist energeetikaministri koht, anda venelastele, sest Venemaaga on vaja hästi läbi saada,» kirjeldas Kert kohtumist.

Peaminister maha lasta

Kerdi sõnul rääkis Madisson veel, et on vaja peaminister Tiit Vähilt raha välja pressima minna ja sel teel saadud 30 miljonit krooni vaestele välja jagada.

«Ta pakkus mulle kaasaaitamise eest kuus miljonit krooni, Madisson pidi ise saama kaitsepolitsei peadirektoriks,» ütles Kert.

Kaitseväe juhataja sõnul lubas Madisson ise minna reedel peaminister Tiit Vähi juurde ultimaatumit esitama. Vähi ei võtnud aga Madissoni vastu.

Peaminister Tiit Vähi oli alates möödunud kolmapäevast sündmustest informeeritud. Ta ütles Eesti Raadiole, et Madissoni esitatud nõudmiste puhul on tegemist pigem rumaluse kui mingi tõsise asjaga.

«Reedel ta kohtus ühe meie inimesega ja rääkis, et Vähi on vaja maha lasta, ja lubas ka minu ära tappa, kui ma peaksin alt ära hüppama. Riigipööre pidi Madissoni kava järgi aset leidma 23. juunil,» meenutas Kert.

«Postimehe» andmeil tahtis Madisson uue valitsuse peaministriks Endel Lippmaad, siseministriks turvafirma ESS suuromanikku Urmas Sõõrumaad. Lippmaa ei teadnud oma võimalikust tähelennust midagi, Sõõrumaaga rääkis Madisson läinud neljapäeval ligi 40 minutit.

Madisson olevat tahtnud saada valitsuselt kaks miljonit USA dollarit ja 10 miljonit krooni.

Provokatsioon?

Eile levitas oma avaldust Rahvuslik Kaitsealgatuskeskus (RK), millega distantseerutakse nii Tiit Madissoni nn. Vabastusarmee kui ka Kaitseliidu Tartu maleva tegevusest nädal tagasi põllumajandusülikooli peahoones.

«Nii Kaitseliidu Tartu maleva kui ka nn. Vabastusarmee läkitused ja tegevus, samuti nende üleskutsed ja tegevusprogrammid on provokatiivsed, suunatud Eesti rahva vastu, ning need ei ole tõsiseltvõetavad,» väidavad Kalle Eller, Lembit Tõns ja Aivar Pajupuu.

Paljud RKga seotud inimesed said omal ajal eksiilvalitsuselt auastmed ning olid tegevad 1993. aasta suvise Pullapää kriisiga ja jäägrikompaniiga.

«Madissoni nn. Vabastusarmeega ei seo meid miski ja me ei toeta tema tegevust,» kinnitas Lembit Tõns eile «Postimehele». Samas ei nõustunud Tõns oletustega, et Madissoni üle peaks vaid naerma. «Temasse tuleks suhtuda küllalt tõsiselt, kuna kindlasti on inimesi, kes mõtlevad temaga ühtemoodi,» sõnas Tõns.

Kõik on kontrolli all

Kaitseminister Andrus Öövel kinnitas «Postimehele», et nii kaitsevägi, politsei, piirivalve kui ka Kaitseliit on täielikult Eesti riigivõimu kontrolli all ja ei lähe kaasa provokatsioonidega. Samas ta möönis, et nii siin kui seal võib olla üksiküritajaid, nagu Madisson, kelle maailmapilt on jäänud aastasse 1988 ja kes elavad oma mõtetes ikka veel okupeeritud Eestis.

Öövel ütles, et Eesti riigis saavad olla ainult seaduslikud relvastatud struktuurid, seadusväliste relvastatud organisatsioonide olemasolu on lubamatu.

Kaitsejõudude peastaabi luure- ja vastuluureosakonna ülem Riho Ühtegi ütles, et ei pea tõenäoliseks, et kasvõi mingi osa sõjaväest oleks Madissoni püüdlustega kaasa läinud. «Mingit reaalset ohtu sel korral ei olnud,» kinnitas Ühtegi. Samas ei välistanud Ühtegi võimalust, et Madissoni käsutuses võib olla relvi.

Läbiotsimisel Tiit Madissoni elukohas leiti vintpüss, mille seaduslikkust praegu kontrollitakse.

Riigireetmises süüdistatavat Tiit Madissoni võib süüdimõistva kohtuotsuse korral oodata kuni 10-aastane vabadusekaotus.

Tiit Madisson on 45-aastane, olnud Eesti Komitee liige, ERSP asutaja ja juhatuse liige ning Rahvuslaste Keskliidu liider.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TOOMAS SILDAM, TOOMAS MATTSON

Venemaa välisministeerium hindab Eesti välisministri Siim Kallase esinemist möödunud neljapäeval Riigikogus konstruktiivseks ja pragmaatiliseks.

Venemaa välisministeeriumi Balti asju kureeriv 2. Euroopa osakonna asedirektor Aleksandr Udaltsov kinnitas «Postimehele», et välisministeeriumis loeti Kallase ettekannet suure huviga. «Venemaa suhteid puudutav osa on välja peetud mõistlikes toonides, sisaldab konstruktiivsust ja pragmatismi,» leidis Udaltsov.

Kallas soovitas Riigikogus esinedes suhtuda Venemaal toimuvasse rahulikult ning lähtuda pikaajalisest perspektiivist, mitte hetkemeeleoludest.

«Tahaks loota, et Eesti välisministri neljapäevane esinemine pole kõigest üks sisepoliitiline episood, vaid sellele järgnevad ka praktilised teod,» sõnas Udaltsov.

Kallas rääkis parlamendis Venemaa positiivse hõlvamise poliitikast, mis tähendab vastastikku kasuliku koostöö pakkumist Venemaale ning avatust vastuettepanekutele.

Probleemiks vene vähemus

Eesti-Vene ühishuvidena nimetas Kallas kaubandust, transiiti, keskkonnakaitset, võitlust kuritegevusega, piirivalve ja tolli koostööd, energeetikat, sidet, transporti, kultuuri ja haridust.

«See kõik on õige, kuid on veel üks valdkond, mis takistab kahepoolsete suhete arengut - see on venelaste olukord Eestis,» kordas Udaltsov oma välisministeeriumi hoiakut.

Vastates «Postimehe» küsimusele, kui tõenäoline on välisministrite Siim Kallase ja Jevgeni Primakovi kohtumine, ütles Udaltsov: «Meie ei poolda lihtsalt kohtumist kohtumise pärast, küll aga tahame, et välisministrite kohtumine oleks millegi konkreetse alguseks. Kui teaksime, et välisminister Kallase portfellis on midagi konstruktiivset ja huvitavat, siis selline kohtumine ka toimuks. Kuid Eesti poliitikud ise on meile tunnistanud, et kuna teie riigis lähenevad presidendivalimised, ei julge keegi Venemaa suunas ühtegi positiivset sammu astuda.»

Udaltsov rõhutas, et «kui Eestis venelaste suhtes seadusandlik baas ei muutu, siis võivad kaks välisministrit lihtsalt kohtumisel üksteisele pretensioone esitada ja laiali minna».

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996