Päevatoimetaja:
Andres Einmann
+372 666 2072

Trammikoondis: reisisaatjate olemasolu peletab asotsiaale

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Reisisaatja trollibussis.
Reisisaatja trollibussis. Foto: Toomas Huik.

Tallinna Trammi ja Trollibussikoondise (TTTK) juhatuse esimehe Toomas Sepa sõnul on reisisaatjate linna ühistransporti toomine vähendanud probleeme asotsiaalsete reisijatega.


«Kõikidel trammi- ja trollijuhtidel on raadiosaatjad, et teavitada dispetšerit reisijateveo eeskirja rikkumistest, mis väljendub ebakaine või piletita või teisi reisijaid häiriva (haiseva) kodaniku viibimises ühissõidukis,» rääkis Sepp. Dišpetser saab juba seejärel võtta ühendust turvafirma G4S, mupo või politseiga.

«Trammides ja trollides on salongis reisisaatjad, kes teevad selles küsimuses veeremijuhtidega koostööd. Tänu nendele on olukord tunduvalt paranenud,» väitis Sepp.

Reisisaatjatel on keelatud kehaline kontakt asotsiaaliga. «Pigem nad tõrjuvad «verbaalsete võtetega» teisi reisijaid häirivaid asotsiaale ühissõidukist välja.»

Sepa sõnul on aga kõige tõhusam lahendus mupo ekipaaž, sest asotsiaal näib tundvat aukartust mundri ees.

Samas märkis ta, et kui tegemist on asotsiaaliga, siis talle sõnad ei mõju ja ühiselu reeglitega ta ei arvesta.

«Kui vahel õnnestub politsei kohale kutsuda, siis saab «purjus asotsiaali» kainerisse viia. Asotsiaalile on selline soe ööbimiskoht aga meeldiv vaheldus.»

Sepa sõnul ei ole täheldatud, et Tallinna trammides ja trollides oleks n-ö paadialuste tipptundi. Küll aga võib märagata, et kõige rohkem sõidavad kaasreisijaid oma oleku, haisu või muu sellisega häirivad inimesed külmade ilmadega ja kesklinna piirkonnas.

Trolli- ja trammijuhtide hinnangul on Tallinna linna «prükkarid» ja eluheidikud ühed ja samad inimesed ning probleem ei ole viimastel aegadel hullemaks muutunud.

«Nende pärast ei ole mõtet igasse ühissõidukisse turvameest palgata. Pigem peaks otsima võimalusi nende inimeste normaalsesse ellu tagasi toomiseks riikliku rehabilitatsiooniprogrammi abil,» leidis Sepp.

Postimees.ee tegi oma lugejatele üleskutse kirjeldada enda viimaste kuude kokkupuuteid asotsiaalidega nii Tallinna ühissõidukites kui ootepaviljonides ning pakkuda lahendusi probleemi leevendamiseks.

Tagasi üles