«Teeme ära!» prügi jäi riigi koristada

Tunamullustel talgutel kogutud prügi ootab tänaseni Harku karjääri juures äraviimist. Foto: Mihkel Maripuu

Üle-eelmisel aastal korjasid usinad talgulised Eestimaa loodusest kokku tuhandeid tonne prügi, millest osa vedeleb siiani looduses.

Harku karjääri kõrval on suured prügihunnikud, kus on nii eterniiti, autorehve, olmeprügi kui kõike muud, mida inimesed ära viskavad. Prügikotid on ilmastiku toimel lagunenud ja nende tükid kanduvad tasapisi metsa alla.

«Teeme ära!» avalike suhete juht Tiina Urm täpsustas, et tegemist on siiski vaid väikese osaga tunamullu kokku korjatud rämpsust. 90 protsenti jäätmetest leidis tookord kiiresti oma õige koha, vaid ühe kümnendikuga tekkisid probleemid.

Täna veavad talguprügi käitlemise küsimuses vägikaigast Eesti riik ja jäätmekäitlusettevõte Utileek, kellega omal ajal sellekohane leping sõlmiti. Talgute korraldajate poole pole põhjust näpuga näidata, sest nemad on oma asju korrektselt ajanud.

«Teeme ära!» korraldustoimkonna liige Anneli Ohvril nentis, et tunamullu, kui entusiastlikult talguid organiseeriti, ei osanud keegi seda ette näha, et paljude vabatahtlike jõuga kokku korjatud rämps niimoodi Harku karjääri kõrvale vedelema jääb. Tänavustel talgutel on prügi äravedu korraldatud teistmoodi.

«Me ise enam sellist suurt logistikasüsteemi üles ei ehita, vaid kõik käib korraldatud prügikäitlemise süsteemi alusel. Iga talgujuht, kelle korraldatud talgute puhul tekib küsimus prügi äraveost, peab ise vastava omavalitsusega kokku leppima, kuidas prügi saab käideldud ja minema toimetatud,» rääkis Ohvril.

Miks prügi siiski metsa all vedeleb, kuigi jäätmekäitlejaks valitud OÜ-le Utileek on raha juba makstud, ei oska ta öelda. «Ma arvan, et neil lihtsalt ei õnnestunud tol hetkel müüa neid jäätmeid maha sellise hinnaga, nagu nad olid arvestanud. Ja seetõttu jäigi asi venima,» lausus Ohvril.

Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõuniku Leili Tuule sõnul on Utileegi esindajad kirjutanud igale poole arvukalt kirju ja esitanud kaebusi. Harkus vedeleva prügi kohta olevat ettevõte esitanud igasuguseid põhjendusi, miks nad pole saanud oma kohustusi täita ja kes kõik selles süüdi on.

Seda, et prügi metsa alla jääks, pole siiski põhjust karta. Riigi veskid jahvatavad küll aeglaselt, kuid järjekindlalt ning Tuul kinnitas, et asjaga tegeletakse just nii, nagu seadus sel puhul ette näeb.

«Haldusmenetlus käib selles asjas nii, et kõigepealt tehakse ettekirjutused ja määratakse sunniraha. Ja kui sellest ei piisa, siis määratakse asendustäitmine,» selgitas Tuul. Asendustäitmine tähendab seda, et keskkonnainspektsioon laseb ise prügi loodusest ära koristada ning nõuab kulud Utileegilt sisse.

«Augusti lõpus tegime neile ettekirjutuse ja määrasime tähtaja, et prügi tuleb 2009. aasta novembri lõpuks ära viia. Ettekirjutus nägi ette, et kui selleks tähtajaks ei ole see tehtud, siis rakendub sunniraha,» rääkis Tuul. Seejärel määrati Utileegile sunniraha, mida ettevõte pidi kolmel järjestikusel kuul maksma 35 000 krooni kuus. Kui sunniraha tähtaeg märtsis täis sai, hakati asendustäitmist ette valmistama. Asendustäitmine korraldatakse riigihankena ning selle läbiviimine on planeeritud maist kuni juulini 2010.

Utileek OÜ arendusjuht Märt Hohensee väitis, et siiani on Utileegi ja «Teeme ära!» suhteid käsitletud meedias ühepoolselt ning fakte moonutades. «Kampaanias osalemisele seadsime kindlad tingimused, mis tulenesid kaubamärgi Utileek ettevõtete pädevate asutuste poolt kinnitatud pädevusest tegevuslubadest,» selgitas Hohensee. Lepingutes on kirjas ka erinevat sorti jäätmete käitlemise hinnad. Ja just sealt said alguse lepingupoolte lahkarvamused.

«Kahetsusväärselt ei suutnud keskkonnaministeerium ja Eestimaa Looduse Fond oma lepingutest tulenevaid kohustusi Utileegi ees täita. Peamine ilmnenud probleem on «Teeme ära!» jäätmete tarne mittevastavus lepingule - jäätmetarne sisaldas ohtlike jäätmeid, probleemtooteid ja nii edasi, mille osas kaubamärgi Utileek ettevõtted kohustused ja vastutuse lepingutingimustega välistasid,» väitis Hohensee.

Tema sõnul otsustasid Utileek ettevõtted talgupäevade ajal kooskõlastatult korraldajatega, et kogumiskohtadesse võib tuua ka lepingule mittevastavaid jäätmeid. Utileek olevat teinud seda heas usus, et hiljem makstakse neile iga jäätmeliigi käitlemise eest vastavat hinda.

«Tänaseks võib öelda kindlusega, et seoses «Teeme ära!» kampaaniaga, on teised lepingupooled Utileek ettevõtete suhtes oma lepingust ja õigusaktidest tulenevaid kohustusi rikkunud - muu hulgas on nad keeldunud oma lepingust tulenevaid kohustusi täitmast ning 2009. aasta jooksul mõistlikult läbirääkimiste teel probleemseid küsimusi lahendamast,» resümeeris jäätmekäitleja.

Hohensee sõnul ei saa Utileek oma õiguste kaitseks kahjunõudega kohtusse pöörduda, sest takistuseks on hagi summast tuleneva riigilõivu suurus. «Utileek kaubamärgi ettevõtted on erinevate «Teeme ära!» tarne jäätmete mittevastavuste osas kandnud kulu, mis ületab osade jäätmeliikide osas kuni 14 korda meile tänaseks tasutud lepingule vastavate jäätmete käitluse tasu,» kinnitas ta

Keskkonnaministeerium aga näeb asja hoopis teisiti. «Sellised Utileek OÜ esindaja väited on meie hinnangul pahatahtlikud ja eksitavad. Keskkonnaministeerium on seisukohal, et on omalt poolt täitnud kõik lepingutingimused ja Utileek OÜ on raha vastu võtnud, kuid ei ole lubatud koguseid lõpuni käidelnud, elik need seisavad senimaani Harku ladestusplatsil. Samas on Utileek OÜ esindajad korduvalt ministeeriumi ametnikele ja ametis olevale ministrile lubanud platsi jäätmetest puhastada,» ütles ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Mart Soonik.

«Kui väidetakse, et Utileek OÜ oleks justkui toonud Harku platsile «Teeme ära! 2008» raames rohkem prügi kui lepingus ette nähtud, siis tuletame meelde, et selleks oli sätestatud kord, mille järgi Utileek OÜ oleks pidanud täiendavalt sinna veetud prügitonnidest lepingupartnereid vastavate teadetega informeerima. Seda ei ole Utileek senimaani teinud ja tänaseks on teadete esitamise tähtaeg ka möödunud,» lisas ta.