Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MANONA VISNAPUU
Hammaste tervishoius on väga tähtis pesemisharjumuse tekkimine, hambaid peab oskama ka õigesti pesta. Enamik eestlasi ei oska seda teha, isegi hambapesu kestus on liiga lühike.
Tartu Stomatoloogide Seltsi esinaise Mare Saagi sõnul tuleb hammaste korrashoiuks kõigepealt valida õige hambahari, teiseks sobiv hambapasta ja kolmandaks peab kujunema süsteem, kuidas hambaid puhastada. Hambaid puhastama hakates tuleb kõigepealt hakata liikuma harjaga hammaste välimistel pindadel. Iga hamba pind peab saama 20-30 harjavat liigutust. Liigutused võivad olla nii horisontaalsuunas kui ka hamba pikitelje suunas, puhastama peab ka hambavahesid. Niimoodi tuleb harjata mitte ainult hammaste välimisi pindu, vaid ka keelepoolseid pindu, samuti mälumispindu, viimaseid tuleb puhastada ringjate liigutustega.
Elektrilised hambaharjad aitavad koordinatsioonihäiretega või veidi kohmakatel inimestel kõikidele hambapindadele kergemini ligi pääseda tänu oma vibratsioonile. Kiiremini elektriharjaga hambaid pesta ei saa, korraga haarab hambahari ju vaid ühe hambapinna, kõikide hammaste puhastamine võib aega võtta neli-viis minutit.
Elektrilise hambaharja jõudlus on võrreldes tavalise hambaharjaga väiksem, kuigi pöörete arv on suurem. Kui on üksikud reast väljas või puseriti hambad, siis võib elektriline hambahari kasulik olla. Sugugi ei pea ostma mitmesajakroonilist elektrilist hambaharja, mis ei tööta igavesti, millele tuleb patareisid ja väikesi hambaharju juurde osta - selle raha eest saab väga palju tavalisi hambaharju.
Tavalise hambaharjaga pesemine peaks kestma vähemalt kaks või kolm minutit. Harja pesemisosa pikkus on kaks või kaks ja pool sentimeetrit. Paremad on väiksemad harjad, sest nendega on kergem suus ringi liikuda, samuti pääseb paremini ligi nii ülemiste purihammaste põskmistele ja tagumistele pindadele kui ka alumiste purihammaste keelepoolsetele pindadele. Suur hambahari võib liiga sügavale suuõõnde sattudes tekitada okserefleksi.
Harjaste paigutumine hambaharja peal ei ole Mare Saagi sõnul tegelikult oluline. «Oli aeg, mil arvati, et kooniliselt paigutatud kimbud puhastavad hambavahesid paremini, kuid tegelikult see nii ei ole,» ütles Mare Saag. Hambaharja ostes peaks eelistama neid, millele on peale kirjutatud medium, mis tähendab keskmise tugevusega harjaseid. Kellel on kulumisele kalduvad hambad, see peaks kasutama pehmeid hambaharju (soft).
Hambaharjad, mis on varustatud väikese amortisaatori või vedruga (Aquafresh), on mõeldud kõva käega hoolikatest hambapesijatest meestele, et nad ei kulutaks pesemisega liialt hambavaapa. Erineva tugevusega harjastega varustatud hambaharjad on väga head veritsevate igemete korral.
Kui igemed veritsevad ja kannatavad ainult vana ülipehmet hambaharja, siis tuleb lisaks hambapesule kasutada täiendavaid puhastusvahendeid - hambaniite, hambaorke ja hambavaheharjasid. Nendega saab hammaste vahedest kattu ja toiduosakesi eemaldada. Eespool nimetatud abivahendeid on soovitatav kasutada ka neil, kellel on igemetega seni kõik korras. Veritsevad igemed on Mare Saagi sõnul esimene tunnus, et igemed on põletikulised.
Hambavaheharjad on mõeldud eelkõige täiskasvanutele, kelle hammastel on juba ilmnenud vertikaalsed kulumistunnused ja hammaste kontaktpunkt ei ole enam tihe. Noortel on soovitatav kasutada hambaniite. Neid on erinevates läbimõõtudes, peened niidid lastele ja noorukitele, lindikujulised igemeprobleemidega täiskasvanutele. Nii saab puhastada toidujäänustest ja katust ka neid kohti, kuhu hambahari ligi ei pääse - näiteks hambavahesid.
Hambaorke on samuti väga mitut tüüpi. Ümarad, terava otsaga hambaorgid sobivad ainult toiduosakeste eemaldamiseks ja seetõttu kasutatakse neid peamiselt toitlustusasutustes. Põhjalikumaks hammaste puhastamiseks sobivad hambaorgid, millel on kolmnurkne lõige. Mõningaid hambaorke on eelnevalt immutatud fluoriidi lahusega, et avaldada teatud remineraliseerivat toimet hamba pinnale ja hambavahedele. Vilunud inimene puhastab hambaorkidega hambaid sama hästi kui hambaniidiga, seletas Mare Saag.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TIINA KUULER
Pool nädalat oli «Kasu» toimetus nagu hambapesu õppekabinet. Inimesed seisid, hambaharjad püsti peos, järjekorras, et kirevatest tuubidest mõni välja valida ja sellega siis tualetti kraanikausi juurde pikkadeks minutiteks ära kaduda. Iga kord, kui keegi sõi või näksis midagi, oli tal hambahari käepärast. Ilmselt polnud terve linna pealgi ühtegi asutust, mille töötajatel oleks neil päevil olnud nii puhtad hambad kui «Postimehes».
Vaatluse teel tegi «Kasu» kindlaks, et meie kauplustes on hambapastasorte müügil neljakümne ringis, aga võibolla isegi rohkem. Testi jaoks valisime välja 20 hambapastat. Paremusjärjestust neist on võimatu teha, sest hambapastasid hinnatakse ikkagi nende toime järgi, mitte pelgalt lõhna ja maitse järgi. Pasta mõju uurimine on aga palju rohkem teadmisi ja ettevalmistust nõudev ülesanne.
Nende kahekümnegi pasta väljavalimine oli piisavalt raske ülesanne. Püüdes valida põhimõtte järgi «igasuguse mõjuga pastadest midagi», tuli tõdeda, et paljudel pastadel olid peal ainult poolakeelsed sildid. Seega ei saanud mõnest hambapastast sotti, mis ta on ja milleks. Lõpuks, heitununa liiga suurest valikust, tuli võtta lihtsalt seda, mida poes on. Nagu käituvad ka üsna paljud tavalised ostjad, kellele on tähtis vaid see, et pasta peseks.
Kõrvalolevas tabelis ei ole hambapastad seatud mingisse paremusjärjestusse. On lihtsalt mõned arvamused pasta maitse ja järelmaitse kohta. Kui mitte muud, siis vähemalt aimu selle kohta, kas pasta on magus või teravamaitseline, peaks tabel teada andma.
Tabelis toodud hambapastade hinnad on pärit Tartu kaubamajast ja kaubahallist. Kõige odavam hambapasta maksis 8 krooni, see oli India päritolu Solidox. Kalleim pasta oli suitsetajatele mõeldud Clinomyn - see maksis 48 krooni. Keskmine hambapasta hind on 16-17 krooni tuubi eest.
Enamik hambapastasid lubab kaitsta kaariese eest, värskendada suud ja suulõhna. Paljud lubavad takistada ka hambakatu ja hambakivi tekkimist.
Nagu maitsmistestide puhul ikka, läksid inimeste arvamused maitsete kohta vahel kardinaalselt lahku. Siiski võis tähele panna, et lääge maitsega pastad kellelegi eriti ei meeldinud. Hambapastalt oodatakse ikkagi mingit teravust ja värskust, et suu pärast pesu pisut õhetaks. Eriti läägeteks peeti Dentiminti, Solidoxi, Durodont Bi-fluori. Kõige teravama maitsega pastaks loeti Durodonti. Kõige rohkem prooviti Durodont Duo Liquidi, ilmselt tema ebahariliku välimuse pärast. Ühtlasi pälvis see pasta kõige rohkem negatiivseid arvamusi: «Hohõõõ! Vahva väävel, põrgutuli, milles piparmünti on küpsetet. Kui hammaste pesemine on nii vastik nagu selle hambapastaga, siis ma loobun nende pesemisest.»
India päritolu Solidox tõi ühele hambapesijale meelde «Pal-tänava poistest» tuttava kitiühingu ja lubjamöldrite muinasjutud.
Meeleldi prooviti laste hambapastat, seda maitsti ka niisama tuubi otsast päris palju: «See on midagi tõelist! Tuubi kannaks häämeelega päevalgi taskus ja nihveldaks bussipeatuses enesesse pastat sisse. Silmesse heiastuvad liblikad, TPL, lemmikvorst ja kõik muu, mis siin elus ilus on.»
Palju kiidusõnu pälvis Signal, mida paljud väitsid kasutavat juba stagnaajast saadik. Ka Aquafreshi, Blend-a-medi ja Pepsodendiga olid paljud hambapesijad tuttavad. Nii mõnigi ostis neid telereklaami pärast. Tuttavatelt ja vähem tuttavatelt hambaarstidelt pastade kohta nõu küsides jäi lõpuks mulje, et piisavat hulka arste läbi küsides jõuavad nad soovitada ja parimaks pidada praktiliselt kõiki poes müüdavaid sorte.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996