Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MANONA VISNAPUU
Kõigi hambapastade reklaamid lubavad terveid, valgeid ja säravaid hambaid. Küsimus tekib, kas eelistada kolmevärvilist pastat, mis annab terved ja kaunid hambad ning värske hingeõhu, või seda valget, mis lisaks eelnevale kaitseb hambakivi vastu, kuid hingeõhu kohalt vaikib. Või eelistada hoopis toda triibulist pastat, mis väidab hakkama saavat kõigi eelnimetatud omadustega?
Tartu Stomatoloogide Seltsi esinaise Mare Saagi sõnul on olenemata sellest, milline on hamba struktuur ja hammaste kahjustuse aste, kõige õigem kasutada fluori sisaldavaid hambapastasid.
Fluori sisaldub Mare Saagi sõnul hambapastades mitmesugusel kujul: naatriumfluoriidina, naatriummonofluorfosfaadina ja amiinfluoriidina. «Kõik nad on uurimuste järgi küllaltki efektiivsed,» seletas Mare Saag, «kuid naatriumfluoriid oma lihtsa molekulaarse struktuuri tõttu annab võrreldes teistega parima efekti.» Praegusel ajal kasutatakse Mare Saagi sõnul hambapastades peamiselt naatriumfluoriidi.
Hambapastades on fluori väga erinevates kogustes. Keskmiselt võiks fluori sisaldus olla üks protsent, ütles Mare Saag. Lastele on soovitatav kasutada hambapastat, mis on väga väikese fluorisisaldusega. Väikelaste puhul tuleks tähele panna, et nad kasutaksid spetsiaalseid laste hambapastasid - siis ei ole ohtu, et laps saab pastat alla neelates aineid, mis on talle kahjulikud. Väikelapsele kuni viienda-kuuenda eluaastani olgu ema-isa pastast erinev, väiksema fluorisisaldusega hambapasta.
Fluor kiirendab remineraliseerumist juba kahjustunud hamba emailpinnal, muudab hambaemaili bakterite toodetavale happele vähem tundlikuks ja vähendab katu kinnitumist hammaste pinnale.
«Teine asi, mida hambapasta reklaamides tihti mainitakse, on, et nad sisaldavad ka kaltsiumi ning fosforit. Tegelikult on nii, et neid elemente on hamba koe kristallilise struktuuri kujunemiseks pastas vähe,» ütles Mare Saag. «Viimase aja uurimused on näidanud, et kui kaltsiumi ja fluori korraga hambapastasse panna, siis kaltsium kaotab toime, sest fluor on keemiliselt väga aktiivne ja seob kaltsiumi toimetusse vormi, nii et kaltsium ega ka fluor mõlemad ei mõju,» seletas ta.
Et kaltsium muudab fluori toimetuks, siis ei kasutata hambapastades enam kriidipulbrit (mille koostises on kaltsiumi - M.V.), ütles Mare Saag. Hambapasta retsept koosneb erinevatest ainetest, mis annavad talle vahulise ja puhastava iseloomu. Pastade koostisesse kuuluvad ka maitset mõjutavad eeterlikud õlid, mitmesugused taimsed toimeained ning mineraalide komponendid. Viimaste hulka arvatakse fluoriidühendid. «Et kaltsium ei seoks fluori, on enamikus hambapastades kaltsium koostisest eemaldatud ja tema asemel kasutatakse rohkem silikaadipulbrit,» seletas Mare Saag.
Hambapastasid, ka ühe ja sama firma tooteid, on müügil erinevate variantidena - värviliste geelidena, valgete pastadena, pakituna kirevatesse karpidesse ja ehituna paljulubavate siltidega. Kuid tegelikult on nende koostis Mare Saagi sõnul analoogne. «See kõik on mõeldud atraktiivsuse pärast, sest inimene tahab kasutada silmale meeldivat - värvilised suled äratavad tähelepanu,» ütles ta.
Üks kuu võiks Mare Saagi sõnul kasutada üht hambapastat, teine kuu teist. Erinevate firmade tooteid on väga palju, Eestisse on kiiresti sisse tulnud suured ja rikkad kontsernid, kel on peale kireva reklaami enamasti taga ka tõsised uurimislaborid.
Mare Saagi sõnul ei võta hambakivi vastu soovitatud hambapastad hambakivi ära, kuid takistavad selle teket. «Hambakivi lahustavat efekti ei maksa neilt loota,» ütles Mare Saag. Tekkinud hambakiviga inimene saab hambakivist lahti ainult hambaarsti abiga. Hambakivi eemaldamine on suurt täpsust nõudev töö.
Hambakivi ära hoidvad pastad on mõeldud ainult nendele täiskasvanutele või noorukitele, kellel hambakivi sadeneb väga kiiresti, kes on seda ise märganud ja kellel on arst soovitanud kasutada spetsiaalset hambapastat. Need on ka natuke kallimad kui teised hambapastad. Hambakivi moodustumist saab ära hoida ka hambaid väga hoolikat tavalise hambapastaga puhastades.
Kui suur on tegelikult hambapastade toime? Mare Saagi sõnul ei tee hambapasta üksi eriti midagi ära: «Kui võtta suhu ainult hambapastat ja jätta hambapind mehaaniliselt töötlemata, siis pasta üksinda hävitab oma bakterite kasvu pärssiva toime tõttu vaid 14 protsenti hamba pinnal olevatest mikroobidest.»
See protsent on hämmastavalt väike. Mare Saag tuletas meelde, et hambapasta ei ole mõeldud passiivselt suus hoidmiseks, pasta puhastab hambaid ainult koos hästi töötava ja kulumata hambaharjaga.
«Hambaharja õige valik on väga tähtis,» ütles Mare Saag ja jätkas: «Hambaharja suurus peab vastama hammaste suurusele ning hambaharja harjaste elastsus ei tohi olla vähenenud.» Kui hambaharja harjased hakkavad hoiduma harali, on see märgiks, et hambahari on väsinud ja vana.
Vana hambahari tuleb ära visata ja uus osta. Inimestel, kes pesevad korralikult hambaid, tavaliselt sünteetilisest kiust hambahari üle kahe kuu vastu ei pea. Iga kahe kuu järel tuleb oma hambaharja silmitseda ja vahetada ta uue vastu, sest mehaaniline hõõrumine hammaste puhtaks saamisel on äärmiselt tähtis.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
MANONA VISNAPUU
Peale sööki on kasulik närida suhkruasendajat ksülitooli sisaldavaid närimiskummisid. Nii saab ära hoida hammast kahjustavate hapete teket, sest hammastel elutsevad bakterid ei saa omastada ksülitooli nagu tavalisi suhkruid.
Tartu Stomatoloogide Seltsi esinaise Mare Saagi sõnul on ksülitool võimeline tungima bakteri raku sisse ja niimoodi pärssima rakkude kasvu ja paljunemist. Ksülitool on looduslik magusaine, mida toodetakse kasepuidust. Ksülitool stimuleerib sülje eritust, mis puhastab hambaid. Ka närimiskummi närimisel on hambaid mehaaniliselt puhastav toime.
Ksülitooli sisaldavaid närimiskummisid on kasulik närida pärast sööki või pärast maiustamist. Näiteks kui olete ära söönud 100 grammi shokolaadi, siis oleks õige pärast maiustamist pista suhu üks ksülitooli sisaldav närimiskummi, et neutraliseerida shokolaadi magusast tekitatud happerünnakut.
Ksülitooli sisaldavad paljud närimiskummisordid. Hästi mõjuvad kõik ksülitooli sisaldavad närimiskummid. Enim reklaamitud neist on Xylifresh Professional, mis sisaldab 100% ksülitooli. On ka teisi ksülitooli sisaldavaid närimiskummisid, näiteks Dirol, mille närimine pärast sööki peatab samuti happerünnaku. Samas maksab Dirol pea kolmandiku vähem kui Xylifresh Professional.
Ksülitool ka hambapastadesse
Kuna ksülitool on suhteliset kallis, mõjutab selle suurem sisaldus närimiskummi hinda. Ksülitooli toodetakse kasepuidust ja tehnoloogia on keeruline. Teised närimiskummid peale Xylifresh Professionali sisaldavad ka teisi suhkruid. Tänaseks on tõestatud, et närimiskummil, kus ksülitooli on pisut vähem, on samuti hambaid kaitsev toime.
Ksülitool suhkruasendajana on tulemas ka hambapastadesse, et suhkrute kontsentratsiooni suus võimalikult vähendada.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
MANONA VISNAPUU
Hammaste tervishoius on väga tähtis pesemisharjumuse tekkimine, hambaid peab oskama ka õigesti pesta. Enamik eestlasi ei oska seda teha, isegi hambapesu kestus on liiga lühike.
Tartu Stomatoloogide Seltsi esinaise Mare Saagi sõnul tuleb hammaste korrashoiuks kõigepealt valida õige hambahari, teiseks sobiv hambapasta ja kolmandaks peab kujunema süsteem, kuidas hambaid puhastada. Hambaid puhastama hakates tuleb kõigepealt hakata liikuma harjaga hammaste välimistel pindadel. Iga hamba pind peab saama 20-30 harjavat liigutust. Liigutused võivad olla nii horisontaalsuunas kui ka hamba pikitelje suunas, puhastama peab ka hambavahesid. Niimoodi tuleb harjata mitte ainult hammaste välimisi pindu, vaid ka keelepoolseid pindu, samuti mälumispindu, viimaseid tuleb puhastada ringjate liigutustega.
Elektrilised hambaharjad aitavad koordinatsioonihäiretega või veidi kohmakatel inimestel kõikidele hambapindadele kergemini ligi pääseda tänu oma vibratsioonile. Kiiremini elektriharjaga hambaid pesta ei saa, korraga haarab hambahari ju vaid ühe hambapinna, kõikide hammaste puhastamine võib aega võtta neli-viis minutit.
Elektrilise hambaharja jõudlus on võrreldes tavalise hambaharjaga väiksem, kuigi pöörete arv on suurem. Kui on üksikud reast väljas või puseriti hambad, siis võib elektriline hambahari kasulik olla. Sugugi ei pea ostma mitmesajakroonilist elektrilist hambaharja, mis ei tööta igavesti, millele tuleb patareisid ja väikesi hambaharju juurde osta - selle raha eest saab väga palju tavalisi hambaharju.
Tavalise hambaharjaga pesemine peaks kestma vähemalt kaks või kolm minutit. Harja pesemisosa pikkus on kaks või kaks ja pool sentimeetrit. Paremad on väiksemad harjad, sest nendega on kergem suus ringi liikuda, samuti pääseb paremini ligi nii ülemiste purihammaste põskmistele ja tagumistele pindadele kui ka alumiste purihammaste keelepoolsetele pindadele. Suur hambahari võib liiga sügavale suuõõnde sattudes tekitada okserefleksi.
Harjaste paigutumine hambaharja peal ei ole Mare Saagi sõnul tegelikult oluline. «Oli aeg, mil arvati, et kooniliselt paigutatud kimbud puhastavad hambavahesid paremini, kuid tegelikult see nii ei ole,» ütles Mare Saag. Hambaharja ostes peaks eelistama neid, millele on peale kirjutatud medium, mis tähendab keskmise tugevusega harjaseid. Kellel on kulumisele kalduvad hambad, see peaks kasutama pehmeid hambaharju (soft).
Hambaharjad, mis on varustatud väikese amortisaatori või vedruga (Aquafresh), on mõeldud kõva käega hoolikatest hambapesijatest meestele, et nad ei kulutaks pesemisega liialt hambavaapa. Erineva tugevusega harjastega varustatud hambaharjad on väga head veritsevate igemete korral.
Kui igemed veritsevad ja kannatavad ainult vana ülipehmet hambaharja, siis tuleb lisaks hambapesule kasutada täiendavaid puhastusvahendeid - hambaniite, hambaorke ja hambavaheharjasid. Nendega saab hammaste vahedest kattu ja toiduosakesi eemaldada. Eespool nimetatud abivahendeid on soovitatav kasutada ka neil, kellel on igemetega seni kõik korras. Veritsevad igemed on Mare Saagi sõnul esimene tunnus, et igemed on põletikulised.
Hambavaheharjad on mõeldud eelkõige täiskasvanutele, kelle hammastel on juba ilmnenud vertikaalsed kulumistunnused ja hammaste kontaktpunkt ei ole enam tihe. Noortel on soovitatav kasutada hambaniite. Neid on erinevates läbimõõtudes, peened niidid lastele ja noorukitele, lindikujulised igemeprobleemidega täiskasvanutele. Nii saab puhastada toidujäänustest ja katust ka neid kohti, kuhu hambahari ligi ei pääse - näiteks hambavahesid.
Hambaorke on samuti väga mitut tüüpi. Ümarad, terava otsaga hambaorgid sobivad ainult toiduosakeste eemaldamiseks ja seetõttu kasutatakse neid peamiselt toitlustusasutustes. Põhjalikumaks hammaste puhastamiseks sobivad hambaorgid, millel on kolmnurkne lõige. Mõningaid hambaorke on eelnevalt immutatud fluoriidi lahusega, et avaldada teatud remineraliseerivat toimet hamba pinnale ja hambavahedele. Vilunud inimene puhastab hambaorkidega hambaid sama hästi kui hambaniidiga, seletas Mare Saag.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TIINA KUULER
Pool nädalat oli «Kasu» toimetus nagu hambapesu õppekabinet. Inimesed seisid, hambaharjad püsti peos, järjekorras, et kirevatest tuubidest mõni välja valida ja sellega siis tualetti kraanikausi juurde pikkadeks minutiteks ära kaduda. Iga kord, kui keegi sõi või näksis midagi, oli tal hambahari käepärast. Ilmselt polnud terve linna pealgi ühtegi asutust, mille töötajatel oleks neil päevil olnud nii puhtad hambad kui «Postimehes».
Vaatluse teel tegi «Kasu» kindlaks, et meie kauplustes on hambapastasorte müügil neljakümne ringis, aga võibolla isegi rohkem. Testi jaoks valisime välja 20 hambapastat. Paremusjärjestust neist on võimatu teha, sest hambapastasid hinnatakse ikkagi nende toime järgi, mitte pelgalt lõhna ja maitse järgi. Pasta mõju uurimine on aga palju rohkem teadmisi ja ettevalmistust nõudev ülesanne.
Nende kahekümnegi pasta väljavalimine oli piisavalt raske ülesanne. Püüdes valida põhimõtte järgi «igasuguse mõjuga pastadest midagi», tuli tõdeda, et paljudel pastadel olid peal ainult poolakeelsed sildid. Seega ei saanud mõnest hambapastast sotti, mis ta on ja milleks. Lõpuks, heitununa liiga suurest valikust, tuli võtta lihtsalt seda, mida poes on. Nagu käituvad ka üsna paljud tavalised ostjad, kellele on tähtis vaid see, et pasta peseks.
Kõrvalolevas tabelis ei ole hambapastad seatud mingisse paremusjärjestusse. On lihtsalt mõned arvamused pasta maitse ja järelmaitse kohta. Kui mitte muud, siis vähemalt aimu selle kohta, kas pasta on magus või teravamaitseline, peaks tabel teada andma.
Tabelis toodud hambapastade hinnad on pärit Tartu kaubamajast ja kaubahallist. Kõige odavam hambapasta maksis 8 krooni, see oli India päritolu Solidox. Kalleim pasta oli suitsetajatele mõeldud Clinomyn - see maksis 48 krooni. Keskmine hambapasta hind on 16-17 krooni tuubi eest.
Enamik hambapastasid lubab kaitsta kaariese eest, värskendada suud ja suulõhna. Paljud lubavad takistada ka hambakatu ja hambakivi tekkimist.
Nagu maitsmistestide puhul ikka, läksid inimeste arvamused maitsete kohta vahel kardinaalselt lahku. Siiski võis tähele panna, et lääge maitsega pastad kellelegi eriti ei meeldinud. Hambapastalt oodatakse ikkagi mingit teravust ja värskust, et suu pärast pesu pisut õhetaks. Eriti läägeteks peeti Dentiminti, Solidoxi, Durodont Bi-fluori. Kõige teravama maitsega pastaks loeti Durodonti. Kõige rohkem prooviti Durodont Duo Liquidi, ilmselt tema ebahariliku välimuse pärast. Ühtlasi pälvis see pasta kõige rohkem negatiivseid arvamusi: «Hohõõõ! Vahva väävel, põrgutuli, milles piparmünti on küpsetet. Kui hammaste pesemine on nii vastik nagu selle hambapastaga, siis ma loobun nende pesemisest.»
India päritolu Solidox tõi ühele hambapesijale meelde «Pal-tänava poistest» tuttava kitiühingu ja lubjamöldrite muinasjutud.
Meeleldi prooviti laste hambapastat, seda maitsti ka niisama tuubi otsast päris palju: «See on midagi tõelist! Tuubi kannaks häämeelega päevalgi taskus ja nihveldaks bussipeatuses enesesse pastat sisse. Silmesse heiastuvad liblikad, TPL, lemmikvorst ja kõik muu, mis siin elus ilus on.»
Palju kiidusõnu pälvis Signal, mida paljud väitsid kasutavat juba stagnaajast saadik. Ka Aquafreshi, Blend-a-medi ja Pepsodendiga olid paljud hambapesijad tuttavad. Nii mõnigi ostis neid telereklaami pärast. Tuttavatelt ja vähem tuttavatelt hambaarstidelt pastade kohta nõu küsides jäi lõpuks mulje, et piisavat hulka arste läbi küsides jõuavad nad soovitada ja parimaks pidada praktiliselt kõiki poes müüdavaid sorte.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996