Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
RAIMO PEIKER
Reedel ja laupäeval peetud Eesti Meeste Korvpalliliiga medalimängud üllatusi ei pakkunud. Enam-vähem võrdsed mängisidki tasavägiselt ja tugevaim konkurentsitult. Kinnitust leidis paradoksaalne tõsiasi: kui vaimult tugeval meeskonnal keegi võimekamatest kõrvale peab jääma, mängivad teised seda paremini. Hooaja vältel varjukorvpalli harrastanud KK Baltikal jäi oma maine kergitamiseks vaid üks, kuid igati reaalne võimalus - võita lõpetuseks veel ainult kaks mängu ja lahkuda areenilt pronksistatud kaelaga. Võõrleegionär Joseph Wright istus selle mängu ajal tõsise jalavigastuse pärast pingil, aga nagu ilmnes (see annab tõepoolest ainet spekulatsioonideks), ei mänginud KK Baltika selle tõttu halvemini. Äkki hoopis pareminigi. Ette rutates: kolmest medalimängudes osalenud neegerkorvpallurist suutis liidrirollis lõpuni vastu pidada vaid üks: kalevlane Terry Coner. KK Baltika lihavõtetejärgne mänguvorm oli tõesti kui uuestisünd.
Kohtumine kulges võrdselt, aga algusest peale soodsamalt KK Baltikale. Veidi närviline ja vigaderohke see oli, küll aga tempokas ja vaadeldav. Kohtunikel (Ants Eek, Valdu Suurkask) kerge polnud, isegi muidu rahulik Andrus Nagel tõstis nende aadressil tehisvihast häält. Kaitses üldteada hea Nagel oli sedakorda täpseim mees ka korve viskama, tema arvele jäi KK Baltika kasuks 25 punkti.
BC Tallinna markantseim korvpallur Christopher Moore ei leidnud rahuldavat minekut ka viimases seerias, seitse punkti ja ebaühtlane üldesitus jääb tema suutlikkuse laest kõvasti allapoole. Vigastusest kosunud Indrek Varblane üritas Moorei poolt viskamata jäänud pallid ise korvi saata, kuid vahepeal kannatada saanud vastupidavusvõime ei lasknud tal olla piisavalt täpne - seekordne 19 punkti oli pisut vähevõitu nii mehe enda kui meeskonna jaoks. Tagaliinikaaslane Tair Tenno töötas Varblase kõrval austustvääriva kindlusega - viskas 22 punkti, seejuures meeskonna viimased 11 peaaegu järjest! -, kuid Raoul Suuroru (15 punkti), Priidu Pedaru ja Priit Ilveriga koos oldi heal lainel KK Baltikast napilt nõrgemad. Võidumeestest teenisid suurepäraste söötudega aplause Valdo Lips, punkte viskasid selle tulemusena rohkem Toomas Kandimaa (15), Ivo Saksakulm (12) ja Kim-Erik Küttis (9).
Sagedane pilt, et närviliseks kiskuv epiloog inetuks viga-vea-otsa mänguks kujuneb, seekord ei kordunud - puterdamist polnud, KK Baltika oli ka lõpusekundeil rohkem võitu väärt. Enesekindluse tagamiseks saadi just see, mida vajati. Õhkõrn lootus, et tartlased üliõnnestunult ja kalevlased alla keskmist mängides pealtvaatamiseks huvi ärgitavad, ei täitunud. Hoopis tallinlaste koostöö klappis nagu valatult, lõuna poolt tulnutel olnuks nagu tegu aklimatiseerumisega - isegi Valmo Kriisa sai käe valgeks alles viiena minuti lõpuks.
Ja ikkagi. Siinkirjutaja ei kaotanud tol hetkel veel usku vaatemängu võimalikkusesse, kuigi BC Kalev juhtis kümne punktiga. Kõik lõppes siiski järsku - pärast seda, kui kevadeks järjest pilkupüüdvamalt mängima hakanud Vallo Reinkortil ilusa korvi järel õlg isegi vaatajale valusalt paigalt läks (ta viidi haiglasse). Siis valdas väljakut ja ilmselt ka tribüüne tunne, et tuuleveskitega võitlejaid enam pole, õhk on jahtunud ja väljas juba pimeneb. Jäi üle vaid oodata, millal see mõttetus ükskord lõpeb.
Poolajatulemus (pluss 26 BC Kalevile) tõstatas pinkidelt hulga pealtvaatajaid, truult paigal istuvad mängijate sõbratarid jäid ootele, kes seekord rohkem punkte viitsib visata. Juba tervelt nädala abieluankrus püsiva Martin Müürsepa juuditarist abikaasa võis rahuldust tunda - tema mees polnud jälle mitte üksnes pikim (207 cm), vaid ka korvisõbralikem - temalt 22 punkti võitja sajaviiepunktilisse müüri. Valmo Kriisa (23 punkti) polnud ka vist kõige kurvem, sest vahepeal ligi neljakümnepunktiliseks käriseda ähvardav kaotusseis kahanes sireeni ajaks enam-vähem normi piiresse. BC Kalev, kes oma varumehi mängitas vähem kui KK Tartu, võitis avakohtumise 105:76. Laupäeval oli taas keskne pronksikohtumine Tallinna KK Baltika ja BC Tallinna vahel. Enamik avapoolajast kulgeski tasavägiselt. Mängu esimestel minutitel domineerisid küll KK Baltika mängijad, kuid seisult 12:17 tabasid Indrek Varblase ja Peedu Pedaru kolmesed ning BC Tallinn läks esimest korda juhtima. Christopher Moore lisas veel kaks punkti ja mullu teise koha saanud BC Tallinn pääses ette 20:17. Seisuni 31:31 jätkus tasavägist heitlust, kuid peamiselt Toomas Kandimaa ja Ivo Saksakulmu visetest läks KK Baltika otsustavalt juhtima 44:35.
Teisel poolajal enam seda tunnet ei olnud, et KK Baltika võiks kaotada. KK Baltika võitis 85:71 ja kohe autasustati neid ka pronksmedalitega.
Selgus ka viies koht, sest samuti teises kohtumises oli Tallinna Markus-Nybit Kamee vastu suures ülekaalus. Teine võit tuli neile numbritega 102:66. Esikohamängudes pole seni põnevust olnud. Tallinna BC Kalev oli laupäeval tartlastest parem igas mängufaasis. Kõigele lisaks olid tallinlased ka paremini kohtumiseks häälestunud. Kiiresti mindi ette 13:3, 30:10 ja võideti poolaeg 63:32. Tartlastel oli ainsana hoos Valmo Kriisa, kes viskas meeskonna esimesed 10 punkti ja sai esimese 20 minutiga kirja 17 punkti. BC Kalevil oli pidurdamatus hoos Martin Müürsepp, kes viskas avapoolajal 18 punkti.
Tallinna BC Kalevi võidunumbreiks kujunes lõpuks 123:79. Müürsepp viskas kokku 33, Erki Kivinukk 19 ja Rauno Pehka 18 punkti. Kriisal oli teisel poolajal ka palju möödaviskeid, kuid kokku tuli siiski 26 punkti. Veel oli tartlastest mehe eest väljas jaanuaris 18-aastaseks saanud Tanel Tein, kes viskas 19 punkti (seejuures viis kolmest kõrge tabavusprotsendiga). Marti Lasn kogus üheksa ja teine noormängija, 18-aastane Tarmo Kikerpill kaheksa punkti.
Samuti jätkub 7.-8. koha seerias Nybiti ja vaid noormängijatest komplekteeritud Kamee/Kristiine vastasseis. Laupäeval võitis Nybit 75:65, viigistades sellega mängude seisu 1:1. Nii alustas KK Baltika treener lühiusutlust «Postimehele». «Meil olid võrdsemad vahetused kui BC Tallinnal, vastastel andis iga algviisikumängija puhkamaminek kohe tunda. Kui see kohe mõju ei avaldanud, siis lõpuks ikka. Me võisime vabalt vahetada Nagelit, Lipsu, Saksakulmu või Kesküla, sest nii Käbin kui ka Küttis mängisid väga korralikult.
Kevadel hakkas maksma üldkehaline ettevalmistus, mida me vahepeal tegime. Saime ilusasti jalad alla. Hea, et kõik nii läks. Võistkond mängis viimase kohtumise ühtlaselt, nagu üks rusikas. Meil läks ju enamik hooajast aia taha. Kui seda lõppu poleks ka tulnud, siis ma oleksin pidanud küll hakkama töökohta vahetama.
BC Tallinn oli põhiturniiri järel neljas ja kindlasti oli neljandaks jäämine nii võistkonnale kui ka treenerile valus. Ka mina oleks kaotuse korral löödud olnud. See oleks iga treeneri puhul nii. Sport on sport ja korvpall on ümmargune,» rääkis Heino Rebane. BC Kalevi ja Eesti koondise peatreener Jaak Salumets ütles alustuseks, et see vahe, mis on BC Kalevi ja teiste meeskondade vahel, peaks kõiki mõtlema panema. «Ei piisa ainult sellest, et öeldakse: meie vastas on Kalev ja niikuinii me ei võida. Aga Kalev teeb iga päev tööd. Tähendab, motivatsiooni aste on erinev,» väitis Jaak Salumets.
Mis puutub korvpalliliigasse, siis Jaak Salumetsa arvates on üldine tase tõusnud. Võrdsustumas on ka tehtav töö. Võitsid aga need meeskonnad, kelle pink on pikem.
«Annan au BC Tallinnale, kes terve hooaja mängis praktiliselt viie mehega ja näitas isegi väga head korvpalli, kuid Varblase vigastus ja Moorei haigestumine võtsid neil võimaluse medaliteni jõuda.
KK Tartu kohta võin öelda, et meeskond on aste-astmelt tõusnud. Eelmise ja tänavuse aasta tasemevahe on suur. Kuid BC Kaleviga võrreldes on tartlastel lisaks mängutaseme vahele ka teine motivatsiooniaste, töömaht ja suunitlus. Seda ei saa muidugi ka unustada, et Kalevi mängijate materjal on parem. Aga rõhutan - kõige taga on ikka töö. Ilma selleta ei tule midagi. Võib olla viis head meest, aga mängu ikka ei ole,» analüüsis Jaak Salumets.
Kuid Eesti koondise kauaaegne peatreener möönis samas, et kahes esimeses finaalmängus näitasid mõlemad meeskonnad väga head korvpalli. Mõlemad võistkonnad mängisid nö. omal korrusel, aga nii reedel kui ka laupäeval oli näha päris ilusaid momente. Igatahes pealtvaatajail igav ei hakanud.
Järgmisest hooajast rääkides arvas Jaak Salumets, et BC Kalev peab igal juhul alles jääma. «Raske on öelda, mis on õigem. See mudel, mis töötas endise N. Liidu ajal, kus Kalev mängis üleliidulises võistlussarjas ja kodused meistrivõistlused mängiti erinevatesse klubidesse jagunedes, peaks toimima ka nüüd. See on loogiline jätk sellele, kus me praegu oleme, sest muud varianti pole. Sellesse, mis puutub meeste jagamisse, on mul oma arvamus, mis ei lähe kokku selle süsteemi poolehoidjatega. Arvan, et meeste jaotamine tuleb kasuks vaid siis, kui ka nendes klubides on märkimisväärne kvalitatiivne tõus treeningutöös. Kuid 90 protsenti tööd tuleks teha ikkagi klubide koondises. Ja need mehed, kes koondisse pretendeerivad, peaks ka klubides tegema märksa tõhusamat tööd senisega võrreldes,» nägi Eesti korvpalli tulevikku Jaak Salumets.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
RIHO PAAS
Eesti naiste malemeistrivõistlustel peeti laupäeval kuues voor, mis arenes kompromissitus heitluses. Viigisadamasse tüürisid vaid Leili Pärnpuu ja Tatjana Fomina. Ainuliidriks tõusis aga Tuulikki Laesson, kes alistas Margit Brokko.
Eesti viimaste aastate meister Monika Tsõganova võitis Valeria Ossipova, neljanda punkti järjest tabelisse saanud Maaja Ranniku bravuurselt turniiri alustanud Kaja Paidla-Jaaniste ning Anna Abishevba Anastassia Golubenko. Endine tartlanna Kaja Paidla-Jaaniste ütles, et ta pole Eesti meistrivõistlustel mänginud 1990. aastast saadik, sest lapsed olid väikesed. Aga Rapla maakonna (elab Rapla lähedal) eest ja kohalikel võistlustel ta on siiski maletanud.
«Eesti meistrivõistlusteks natuke valmistusin, kuid mitte eriti intensiivselt. Kuid üle hulga aja on meistrivõistlustel päris mõnus mängida. Vahepealne tüdimus on kadunud,» rääkis Kaja Paidla.
Eesti meistrivõistlustelt on Paidla-Jaaniste saanud hõbemedali. Meenutasime ka tema Eesti koolinoorte meistriks tulekuid, kuid Kaja Paidla-Jaaniste ei osanud öelda, kas tuli meistriks kaks või kolm korda. Praegu mängib ta rohkem meestega, rohkem siiski kiirturniiridel ja võistkondlikel võistlustel.
Seni on Paidla-Jaaniste kaotanud Laessonile, Rannikule ja Pärnpuule, kuid võitnud tugevamatest Tsõganova. «Kohtuda on veel ühe päris tugevaga, Fominaga, aga tegelikult on tugevad kõik,» ütles Kaja Paidla-Jaaniste. Eilses seitsmendas voorus oli taas võidukas Tuulikki Laesson, kes alistas Anastassia Golubenko. Puhast teist kohta hoiab Monika Tsõganova, kes teenis punkti Margit Brokkolt. Katkes Maaja Ranniku võitudeseeria, kes pidi tunnistama Valeria Ossipova paremust. Teise võidupunkti sai tabelisse Leili Pärnpuu, kes alistas Paidla-Jaaniste. Viiki leppisid Tatjana Fomina ja Anna Abisheva.
Tabeliseis seitsme vooru järel: 1. Tuulikki Laesson 6; 2. Monika Tsõganova 5; 3.-5. Kaja Paidla, Maaja Ranniku, Leili Pärnpuu 4; 6. Anna Abisheva 3,5; 7. Valeria Ossipova 3; 8.-9. Tatjana Fomina, Anastassia Golubenko 2,5; 10. Margit Brokko 0,5.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996