Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EPP ALATALU
Jõulude eel naabermaja tulekahju läbi kõvasti kannatada saanud Pika jala 1380. aastast pärit väravatorn taastatakse hiljemalt 15. maiks, teatas Raepress. Riigi muinsuskaitseameti peadirektor Jaan Tamm ütles «Postimehele», et eelmisel nädalal otsustati taastada torn 19. sajandi alguse väljanägemises, sajandi keskel ehitati torni kõvasti ümber.
Pika jala väravatorn rajati esialgsel kujul 13. sajandi teisel poolel kui all-linna väravtõke «Pika mäe all», clausura sub, longo monte, seda on korduvalt ümber ehitatud. Veel eelmisel sajandil oli torn sõdurite majutuspaik, kuid selle sajandi algusest on tornis asunud kunstnike ateljeed.
Jõulureedel seni selgitamata põhjustel tühjaks põlenud Rataskaevu 2 hoone kahjutuli vigastas ka linnamüüris olevat peatorni. Kõige rohkem tegi kahju kustutusvesi, mis külmade talveilmadega jäätus majaseintes ja tekitas vanadesse müüridesse varisemisohtlikke pragusid. Torn on otsustatud taastada hansapäevade ajaks, rekonstrueeritud peab olema torni katus, vahelaed ja vee- ning kanalisatsioonitrassid.
Muinsuskaitseameti peadirektor Jaan Tamm rääkis, et torn taastatakse kõrgem, kui ta enne kahjutuld oli. Eelmise sajandi keskel tehti torn madalamaks ja tornil oli ka kaks tuulelippu. Kõrgetel tornidel on printsiibina vaid üks tuulelipp ja selle on lubanud valmistada sepp Heinz Müller, kelle kasutada on ka üks torni kolmest ateljeest.
Jaan Tamm lisas, et probleeme on tühjakspõlenud kõrvalmajaga, mille taastamistöödest muinsuskaitsjatel ülevaadet ei ole. Raskusi oli juba maja tule-eelse remondi ajal, kui maja ehitati lubatust kõrgemaks, nii et juurdeehitatud korrused varjutasid keskaegse torni. Kuid maja rentnikega muinsuskaitseametnikel ei ole võimalust olnud kohtuda.
Laiali vajuma kippunud torni konstruktsionide stabiliseerimiseks paigaldatakse tõmmitsad. Torni taastamise esialgne eelarve on 305 500 krooni, restaureerib AS Restor. Muinsuskaitseamet on torni taastamiseks 170 000 krooni üle kandnud, ülejäänud raha maksab Tallinna kesklinna valitsus Raepressi andmetel omatulude arvelt. Jaan Tamm lisas, et muinsuskaitseamet tasub oma rahaga ka kõrgema tornikiivri projekteerimise ja selle võrra objekti kallinemise. Kolme ateljee taastamist on lubanud toetada ka Eesti kunstnike liit.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküjele
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996