/nginx/o/2007/11/20/9858t1h05f4.jpg)
Arstide liidu liige Andres Lehtmets ütles, et ravivigadest raporteerimise süsteemi sisseseadmine tuleks kõne alla vaid sel juhul, kui oleks selge, milleks neid andmeid koguma hakatakse.
Arstide liit: ravivigu tasuks raporteerida vaid analüüsiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kommenteerides eilsel patsientide kaitse teemalisel ümarlaual välja käidud ettepanekut ütles Lehtmets Postimees.ee'le, et suurematel haiglatel on reeglina olemas oma kvaliteedi tagamise süsteemid, mis tegelevad ka ravivigade analüüsiga.
«Kui mõelda ravivigade raporteerimisele väljapoole konkreetset haiglat, siis on selline süsteem mõeldav, kuid eeldab eeskätt täpset kokkulepet, mida raporteerida tuleb. Kas olukordi, kus patsiendile tekitati konkreetne kahju või ka olukordi, kus viga küll tehti kuid kahju õnnestus ära hoida?» arutles Lehtmets.
Samuti tuleb enne analüüsida, mis tulemust selliselt raporteerimissüsteemilt oodatakse. «Kui seda kasutada analüüsiks ja süsteemi parandamiseks, siis on selline andmete kogumine igati põhjendatud. Kui oodata sellisest raporteerimissüsteemilt andmeid, mis võimaldaksid laekunud andmeid kasutada tõendina kahjunõude esitamiseks, on selle tulemuslikkus kaheldav,» leidis ta.
«Andmeid tasub koguda siis, kui nendega midagi peale osatakse hakata. Tuginedes näiteks Taani kogemusele muutus nende süsteem toimivaks siis, kui patsientide kaitse seaduse vajalikkust arutanud ümarlaual käidi välja mõte, et arstid ja haiglad võiksid ise tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile oma tehtud ravivigadest teavitada, nii nagu see toimub Põhjamaades.ui vigade efektiivsema menetlemise asemel keskenduti analüüsile, leidmaks süsteemseid vigu, mitte üksikute arstide või haiglate möödalaskmisi,» sõnas Lehtmets.
Lehtmets ei arvanud, et praegu oleks arsti - patsiendi suhtega midagi erilist lahti ega pidanud õigeks üksikjuhtumite põhjal üldistuste tegemist. «Mitte igale arstile ei ole veel kohale jõudnud arusaam, et paternaalne meditsiin on asendunud arsti-patsiendi partnerlussuhtega, kus asjad toimuvad vastastikkusel kokkuleppel. Teiselt poolt on ka patsiente, kes suhtuvad meditsiini kui teenindussfääri, kus kõik nende soovid peavad saama rahuldatud. See ei ole paraku alati võimalik,» rääkis ta.
Eilsel patsientide kaitse seaduse vajalikkust arutanud ümarlaual käidi välja mõte, et arstid ja haiglad võiksid ise tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile oma tehtud ravivigadest teavitada, nii nagu see toimub Põhjamaades.