Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
UUDISTETOIMETUS
President Lennart Meri kohtus eile Brüsselis NATO peasekretäri Javier Solanaga ning esines kõnega Põhja-Atlandi Nõukogus. Kohtumisel NATO peasekretäriga arutati NATO laienemisprotsessi. Javier Solana rõhutas, et NATO laienemisprotsess on pöördumatu.
NATO peasekretär hindas positiivselt Eesti aktiivset osalemist rahupartnerlusprogrammis ning Eesti panust IFORi koosseisus rahu tagamiseks endises Jugoslaavias, teatas presidendi pressiteenistus.
President Meri ütles kõnes NATO riikide suursaadikutest koosnevale Põhja-Atlandi Nõukogule, et Euroopa julgeolekuprobleemide lahendamisel on vaja globaalset lähenemist. Meri rõhutas, et NATO ja Euroopa Liidu avanemine peab suurendama julgeolekut kogu Euroopas ega tohi vähendada julgeolekut üheski Euroopa riigis.
«Lääs pole suutnud täie rinnaga hingata Kesk-Euroopa muutuste tuuli, ta on seda vaid ettevaatlikult nuusutanud, nii nagu nuusutatakse kemikaale.
Täna ei näe ma valmisolekut aktsepteerida tegelikkust. Ma ei näe valmisolekut aktsepteerida fakti, et külm sõda ei ole lôppenud,» ütles president.
President Meri kinnitas, et Ameerika kohalolek rahuaegses Euroopas on parim garantii, et sõjaaegset Euroopat ei tulegi.
Meri rõhutas, et julgeolek pole vaid kaitsevõime, üks dollar välisinvesteeringuna toodab rohkem julgeolekut kui üks relvastusele kulutatud dollar.
«Valgevene on oma iseseisvust kaotamas, säilitades küll niinimetatud suveräänsuse, mis venekeelse õigusteaduse zhargoonis on iseseisvuse puudumise peenem väljendus. Sellega on Ukraina tähtsus Ida-Euroopa stabiilsuse ankruna veelgi kasvanud. Lääne ja Venemaa kestva sõbraliku kooseksisteerimise võti peitub Kiievis. Ja see võti murtakse pooleks, kui murdub Ukraina, sest see avab Pandora laeka nimega Nõukogude Liit. Ja ma kardan, et kui Euroopa tahab üle elada uut Nõukogude Liitu, peab ta tooma rohkem ohvreid kui Teises maailmasõjas,» kinnitas president Meri NATO nõukogus.
Meri kordas taas, et kõik küll väidavad, et kommunism on surnud, ent keegi pole näinud selle laipa. «Belovezhje lepingu denonsseerimine Vene Riigiduuma poolt ei jäta kahtlust, et elluärganu juba ringutab,» lausus Meri. Pärast kõnet kinnitas Meri BNSile ja Eesti Raadiole, et lähenemine Euroopa Liidule ja NATOle on pikk protsess.
«Mis puutub Euroopa Liitu, siis sellele lähenemise eeltingimused pandi paika mullu Cannesis ja need on Eestile soodsad,» lausus Meri. «Cannesis lülitati välja rühmaviisiline Euroopa Liitu vastuvõtmine ja iga riik võetakse vastu siis, kui ta on selleks valmis.»
Meri ütles, et Euroopa Liidu liikmeks püüdlev riik peab olema selleks valmis seaduste, standardite ja eeskätt oma majanduslike reformide poolest.
«Eesti saavutuste eest peame tänama eelkõige oma põllumehi, õpetajaid ja pensionäre,» rõhutas Meri. «See töö on juba vilja kandmas ja Eestist ei räägita Euroopa Liidus ja NATOs varsti enam kui tundmatust riigist, vaid ta on oma makromajanduslike saavutustega tuntud ning tal on väljavaated leida kiiret ja sooja vastuvõttu.»
USA suursaadik NATOs Bob Hunter ütles pärast Meri kõnet BNSile, et Eesti on liider NATO rahupartnerlusprogrammis. Samas toonitas ta, et kõik partnerid on võrdsed ja NATOl pole eelistusi uute liikmekandidaatide seas.
NATO peasekretär Javier Solana kavatseb ETA teatel 15. aprillist 3. maini toimuval Kesk- ja Ida-Euroopa ringsõidul külastada piirkonna 12 riiki.
Ukrainas, Leedus, Eestis, Lätis, Poolas, Ungaris, Tshehhi Vabariigis, Slovakkias, Sloveenias, Albaanias, Bulgaarias ja Rumeenias peetavate kõneluste peateemaks on NATO idasuunaline laiendamine ja koostöö programmi «Partnerlus rahu nimel» raames.
President Meri kohtus ka Belgia peaministri Jean-Luc Dehaenega. Bilateraalsete suhete kõrval keskenduti Euroopa Liidu laienemisele. Peaminister Dehaene rõhutas, et Belgia nägemuse kohaselt ei tohiks ei NATO ega Euroopa Liidu laienemine lahjendada nende organisatsioonide eesmärgipärasust. Seetõttu tuleb nii liikmesriikidel kui kandidaatidel teha tõsist ettevalmistustööd.
President Meri selgitas, et Belgia ja Eesti seisukohad langevad siin täielikult kokku. Laienemisläbirääkimiste alustamisel tuleb lähtuda Madridis otsustatud individuaalsest käsitlusest. Dehaene mainis, et Eesti valmisolek liitumiseks on reformiriikide hulgas kõrgeimaid ning ta ei kahtle, et läbirääkimised saavad olema Eestile edukad.
Vestluses käsitleti ka Belgia ja Eesti kui väikeriikide seisukohti Euroopa integratsiooniprotsessi suhtes.
Brüsselist sõitis Meri eile õhtul edasi Soome Tamperesse, kus osaleb hansa äripäevadel.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
ENNO TAMMER
Endise siseministri Edgar Savisaare endine nõunik, endine Tallinna abiprefekt Kalle Klandorf on seni keeldunud vastamast Riigikogu SIA erikomisjonile nii kirjalikult kui suuliselt ning ta ei ole ainus mittevastaja.
SIA erikomisjoni esimees Vootele Hansen tutvustas «Postimehele» ülevaadet komisjoni saadetud kirjadest, mille küsimustele ei ole komisjoni vastuseid laekunud.
7. detsembril 1995 on saadetud kiri Klandorfile, kes on erikomisjoni huvitanud kui SIA üks omanikke, kui endise siseministri endine nõunik, kui Tallinna abiprefekt ja kui endise peaministri Savisaare eriteenistuse üks looja.
SIA erikomisjon huvitus kirjas: miks, kelle käsul ning mis alusel võttis Klandorf endale SIA ja Tallinna prefektuuri vahelise väidetava koostöölepingu väidetava originaali.
Kirjas tuletati siseministri endisele nõunikule meelde 25. augustit 1995 valitsuse Näituse tänava residentsis, kus kohtusid Keskerakonna ja Reformierakonna liidrid. SIA erikomisjon ootas Klandorfilt selgitusi pildistamise-salvestamise kohta. Savisaar on kohtumisel erikomisjoniga väitnud, et kohtumise pildistamise ülesande andis ta Klandorfile.
1. märtsil 1996 saatis SIA erikomisjon Klandorfile kirja palvega «leida võimalus osaleda komisjoni ühel koosolekul».
25. märtsil õnnestus SIA erikomisjoni sekretäril telefoni teel rääkida Klandorfiga. Sekretäri sõnul väitnud Klandorf, et ei tea kirjadest midagi, ning lubanud kodus vaadata. Kirjad olid saadetud Klandorfi kodusel aadressil. Sekretär vahendas, et endine siseministri nõunik küsis kirjade sisu.
«Siis ütles, et me ei saa teda kuidagi kohustada kohtumisele tulema ja kui hästi järele mõelda, ei pea ta vajalikuks ega võimalikuks meiega kohtuda. Et ütleb kohe ette ära, et ei tasugi loota,» rääkis erikomisjoni sekretär.
SIA erikomisjoni esimees Hansen tunnistas, et tõepoolest, eraisikuid ei saa komisjon millegagi kohustada. «Kuid ma siiski loodan, et ta vastab meile. Kavatseme talle veel ühe kirja saata,» lisas ta.
7. detsembril 1995 on SIA erikomisjon saatnud kirja SIA tegevjuhile Veikko Kullale. Erikomisjon huvitus, miks ja kuidas võttis Klandorf Tallinna prefektuurist väidetava koostöölepingu väidetava originaali. Kas see oli SIA tegevjuhi tööalane korraldus?
Selgust tahtis erikomisjon selleski osas, miks tegeles 25. augustil 1995 Näituse tänava valitsuse residentsi pildistamise-salvestamisega SIA töötaja Kozlov. Kas see oli tegevjuhi tööalane korraldus?
Et Kullagi oli tegev endise peaministri Savisaare eriteenistuses, tahtis erikomisjon teada, kuhu ja kellele on eriteenistuse likvideerimisel üle antud eriteenistuse kolmanda büroo dokumendid.
Kullalt ei ole seni kirjalikku vastust tulnud. Hansen rõhutas siiski «Postimehele», et Kulla on avaldanud nõusolekut vastata kõigile küsimustele suuliselt kohtumisel erikomisjoni liikmetega. Hansen lootis, et see kohtumine ka toimub.
7. detsembril 1995 on kiri saadetud endisele siseministrile Savisaarele. Erikomisjon püüdis täpsustada, kus ja kas üldse on 25. augustil valitsuse residentsi üürimise ja kohtumise pildistamise korraldused antud nõunik Klandorfile. Ning ikkagi küsimus: miks pildistati-salvestati?
12. detsembril on saadetud kiri AS ESSile küsimusega, kas praegune politseiameti peadirektor Ain Seppik on olnud nende palgal. Küsimusele kirjalikku vastust ei ole tulnud. Erikomisjoni esimehe Hanseni sõnul on ESSi omanik Urmas Sõõrumaa andnud suulise vastuse, et ei ole. Hansen ei olnud sellega veel päris rahul, sest ESSil on hulgaliselt tütarfirmasid ning erikomisjon ootab täpsustust.
18. detsembril saatis erikomisjon kirja endise siseministri Savisaare endisele nõunikule Vilja Laanarule. Kohtumisel erikomisjoniga viitas Savisaar, et küsimusele, kuidas sattusid poliitikute omavaheliste vestluste lindid SIA peakorterisse, saavad ammendava vastuse anda Laanaru ja Kulla.
20. detsembril 1995 küsiti ametliku kirjaga AS SIAlt samuti selgitust, kuidas sattusid need lindid SIA peakorterisse.
22. jaanuaril 1996 on tehtud kiri AS SIAle, et täpsustada, milliste firmade osanik on SIA ning kus on osanikud Sõõrumaa, Klandorf ja Kulla ise. Hanseni hinnangul on eri ametkondadest saadud osaluste kohta eri teavet.
22. jaanuari kirjas tahtis erikomisjon ka ülevaadet rahalistest maksetest Klandorfile ajal, kui Klandorf otseselt ei töötanud SIAs.
22. jaanuaril on saadetud eraldi kiri ka Klandorfile, kus paluti ülevaadet SIA maksetest temale ajal, kui ta otseselt ei töötanud SIAs. 22. jaanuari kirjaga tuletati Klandorfile meelde ka eelmise kirja küsimusi.
1. veebruaril pöördus erikomisjon kirjalikult keskkriminaalpolitsei asedirektori Koit Pikaro poole. Komisjoni huvitas politseiameti peadirektori Ain Seppiku leitud SIAga koostöölepingu projekt, millel justkui pidanuks olema ka Pikaro allkiri.
6. veebruaril on erikomisjon palunud kirja teel selgitusi siseminister Märt Raskilt seoses erikomisjoni hinnangul valitseva segadusega turvaettevõtete litsentseerimisel.
27. veebruaril saatis erikomisjon kirjaliku pärimise kaitsejõudude peastaapi: millal ja kellena töötas kaitsejõudude peastaabis Klandorf.
29. veebruaril palus erikomisjon tehnilist abi valitsussidelt. Kohtumisel erikomisjoniga väitis Savisaar, et ta tegi katse ning selgus, et paljud poliitikud salvestavad vestlusi. Oma väite tõestuseks märkis Savisaar, et oli palunud kaitsepolitsei peadirektorilt seadet, mis näitavat, kui keegi läheduses diktofoniga lindistab.
Mõni päev tagasi tuli valitsussidelt SIA erikomisjonile põhjalik vastus. Selle vastuse lühendatud järeldus ütleb, et Savisaare märgitud seade võimaldab diktofoniga lindistamise tuvastamist vaid 50 sentimeetri pealt. Valitsusside eksperdid ei pidanud võimalikuks, et Savisaare märgitud seadme abil saaks väita, et Riigikogu puhvetis käib vilgas salajane diktofoniga lindistamine.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996