Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
RAIMO PEIKER
Neljapäeval algasid Budapestis 39. EM-võistlused vabamaadluses. Neljast Eesti maadlejast oli avapäeval võistlustules kolm. Heas vormis oli kuni 68 kg kaalukategoorias võistlev Küllo Kõiv, kes alustuseks alistas kreeklase Athanasiadi. Seejärel jäi viljandlane 5:6 alla Saksamaad esindavale türklasele Selimoglule. Edasi tulid võidud austerlase Hartmanni (6:2) ja slovaki Malkarti (5:2) üle.
Eile võitis Kõiv kaks matshi - valgevenelase ja ungarlase ning jõudis välja pronksmedalimatshini. Medalit viljandlane siiski ei saanud, sest jäi lisaajal 1:4 alla Ukraina maadlejale Zaza Zazirovile. Kokkuvõttes neljas koht ja kindel olümpiapääse. Euroopa meistriks tuli selles kaalus Venemaa esindaja Vadim Bogijev.
Lühiusutluses «Postimehele» ütles Kõiv, et on pisut pettunud. «Tahtsin väga kolmandat kohta. Pronksimatsh ukrainlasega oli tihe. Ka mul oli võimalus võita. Normaalajal jäin taha 1:2 (võiduks on viie minutiga vaja saada vähemalt kolm punkti - toim.). Lisaajal maadlesin veidi riskantselt ja kaotasin.» Mullusel EMil Shveitsis oli Kõiv kuues.
Atlantasse sõidab ka poolraskekaallane (kuni 100 kg) Arvi Aavik, kes seljatas esmalt hollandlase van Leeuweni. Seejärel tuli eestlasel leppida 1:4 punktikaotusega tugevale ukrainlasele Brjaginile. Pärast seda lisandus Aaviku kontosse veel üks seljavõit.
Eile pidas Aavik tasavägise kohtumise valgevenelase Sergei Kovalevskiga. Viieminutilise maadluse järel oli seis viigis (2:2), lisaajal teenis esimesena punkti vastane. Arvi Aavik kinnitas, et on rahul ka seitsmenda kohaga (mullu oli ta neljas - toim.) - peaasi, et sõit Atlantasse sai välja võideldud. Aavikut napilt võitnud Kovalevski kaotas kolmanda koha kohtumises Venemaa esindajale David Musulbesile. Euroopa meistriks tuli poolakas Marek Garmulewicz. Märkigem, et OMile pääsevad EMilt kaheksa vabamaadlejat ja kümme kreeka-rooma maadlejat. Kõiv ja Aavik tegid kaasa ka Barcelona OMil neli aastat tagasi.
Kuni 82 kg kaalus esindas Eestit Neeme Jaanson, kes avaringis kaotas sakslasele Getterile 0:10. Ainsa võidu sai Jaanson lätlase Grisise (6:4) üle. Pealtvaatajaks jäi eestlane pärast 0:4 kaotust Slovakkia maadlejale.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
VALERI MAKSIMOV
21. märtsil koos istunud Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali nõukogu langetas esimesed rahajaotusotsused.
Rahataotlusavaldusi laekus 131 ühtekokku 5,2 miljoni krooni ulatuses. Väljajagamiseks oli aasta esimese kvartali raha veidi vähem kui 205 000 krooni, millega rahuldati 32 soovija avaldus. Lisaks sellele oli nõukogu käsutuses sihtotstarbeline rahasumma, mis määrati teenekatele pensionieas spordiinimestele.
Teeneka spordiisiksuse kuutoetuse suurus on üldjuhul tuhat krooni. Mõnevõrra suuremat abi otsustas sihtkapitali nõukogu taotleda kuuele inimesele, kelleks on Johannes Kotkas, Arnold Green, Maria Keres, Heino Lipp, August Englas ja Ilmar Kullam. Eluaegset toetust (1000 krooni kuus) hakkavad märtsikuu seisuga saama Erna Abel, Elmar Ardma, Aleksander Illi, Raimond Isok, Heino Kruus, Kaarel Kübar, Jaak Lipso, Aleksander Lohk, Erm Lund, Joann Lõssov, Erich Mõtlik, Johannes Nittim, Edgar Naarits, Bernhard Nooni, Maie-Maret Otsa-Vishnjova, Uno Palu, Eugen Plovits, Uno Sahva, Ruudi Toomsalu ja Aleksander Tshikin. 1996. aasta lõpuni saavad tuhandekroonist kuutoetust Ott Ernesaks, Hugo Esop, Aino Huimerind, Voldemar Hünerson, Aleksi Ilves, Ulvi Indrikson-Voog, Ene Jaanson-Kitsing, Valve Kaasik-Lüütsepp, Alfred Keerd, Eva Koitla, Heino Krevald, Ethel Kudu, Martin Kutman, Helmuth Leppik, Evelin Lestal, Karl Lont, Raimond Mürk, Olaf Olmann, Lia Palmse, Eugen Piisang, Alfred Pisuke, Raimund Pundi, Oliver Puri, Arvo Putmaker, Aime Pärnakivi, Herbert Rand, Aksel Randmer, Hanno Selg, Hugo Soasepp, Kalju Toomara, Aleksander Tshutshelov, Uno Tõnnus ja Mihhail Velsvebel.
Tõenäoliselt pikeneb kuutoetus nimetatutele ka järgnevateks aastateks. Nimekiri ei pruugi olla lõplik - täiendavate taotluste olemasolul vaatab sihtkapitali nõukogu need läbi kord kvartalis (järgmisena juunis). Eesti Kultuurkapitali põhimäärus lubab taotleda täiendavaid summasid kultuurivaldkondade vaheliste projektide raames. Ettepanekuid võib teha nii alt kui ülalt, sealhulgas nõukogu enda poolt.
Kehakultuuri ja spordi sihtkapitali nõukogu otsustas kultuurivaldkondade vahelise projektina välja pakkuda kaks mahult ja sisult olulist ettevõtmist: Eesti spordi biograafilise leksikoni koostamiseks ja projekti Koolikaart 1996-97 elluviimiseks.
Sihtkapitali nõukogu vormistas valdkondadevahelisele nõukogule veel ühe ettepaneku: tunnustusena olümpiavõidu eest ja seoses kaasaegse olümpialiikumise 100. aastapäevaga autasustada ühekordselt, 10 000-kroonise rahasummaga 12 (elus olevat) Eesti olümpiavõitjat. Need on Ants Antson, Johannes Kotkas, Viljar Loor, Aavo Pikkuus, Mait Riisman, Erika Salumäe, Tiit Sokk, Ivar Stukolkin, Jaan Talts, Jüri Tarmak, Svetlana Tchirkova ja Jaak Uudmäe. Kõige kauem võttis sihtkapitali nõukogul aega muude toetusettepanekute üle otsustamine. Aga siingi ei maksa meelt heita neil, kes oma taotlustele rahuldavat vastust allpool ei leia - osa avaldusi pandi kõrvale eesmärgiga tulla nende juurde tagasi järgmisel korral. Paljudele aga öeldi kindlalt ära põhjusel, et jaatava vastuse välistavad sihtkapitali nõukogu poolt määratletud piirangud. Vahendite nappusest tulenevalt ei peeta reeglina otstarbekaks rahastada riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses ja finantseerimisel olevaid spordirajatisi ja struktuure; investeeringuid spordirajatiste ehitamiseks, kapitaalremondiks ja spordivarustuse soetamiseks; võistluslähetusi; spordirajatiste ja -ühenduste haldus- ja ülalpidamiskulusid.
Ei tee paha üle korrata ka kriteeriumid, millest lähtuti positiivse otsuse langetamisel. Eelistusi on kolm: toetus kehakultuuri- ja sporditegelastele ning nende perekondadele; Eesti kultuuri ja rahva tervisega seonduva tegevuse toetamine; spordi arengu toetamine, pidades silmas eelkõige noortesporti.
Esimeseks kvartaliks saadud raha jagati järgmiselt.
Spordiveteran Elvi Maremäe (Järvamaa) - ühekordne toetus 3000 krooni.
Spordiveteran Igo Rätsepp (Tallinn) - ühekordne toetus 3000 krooni.
Spordiveteran Eino Luud (Kohtla-Järve) - ühekordne toetus 3000 krooni.
Ajakirjanik Valter Heuer (Tallinn) - 3000 krooni täiendava allikmaterjali kogumiseks Kerese-raamatu jaoks.
Kirjastus Olümpia - 5000 krooni honorari olümpiaraamatu «Helsingi 1952» autorile.
Spordiarst Rein Jalak (Tartu) - 10 000 krooni raamatu «Jõu- ja venitusharjutusi igaühele» kordustrüki kirjastamiseks.
Maadlusliit - 5000 krooni FILA õppefilmide ostmiseks.
Judoliit - 5000 krooni Eesti noortekoondise osalemiseks turniiril Joshkar-Olas.
Maaspordiliit Jõud - 20 000 krooni raamatu maaspordiorganisatsioon «Jõud 1946-1996» kirjastamiseks.
Eesti Spordi Keskliit - 10000 krooni koolitus- ja metoodilise abimaterjali ettevalmistamiseks ja trükkimiseks ning 9000 kogumiku «Eesti koondvõistkonnad vaekausil välisriikide koondistega» koostamiseks.
Eesti Spordiajakirjanike Ühendus - 17 000 krooni kahe delegaadi osalemiseks AIPSi aastakongressil Malaisias.
Eesti Spordiajaloo Selts - 7730 krooni seltsi teaduskonverentsi materjalide kogumiku trükkimiseks.
Eesti Spordimuuseum - 15000 krooni muuseumi fondide täiendamiseks.
Kultuuriselts «Püüe» (Jõgeva) - 12 000 krooni I Eesti võimlemispeo 120. aastapäeva tähistamiseks.
Mõniste rahvamaja (Võrumaa) - 2000 krooni Mehkamaa mängude korraldamiseks.
Pärnu Jahtklubi - 5000 krooni klubi 90. aastapäeva tähistamiseks.
Pärnu Kalevi sõudekeskus - 5000 krooni linnaelanike sporditegevuse korraldamiseks.
Ritsu spordibaas (Tõrva) - 2000 krooni Helme päevade spordiprogrammi läbiviimiseks.
Tallinna Maijooksuklubi - 10000 krooni maijooksu korraldamiseks.
Valgamaa Spordiveteranide Selts - 2000 krooni suvepäevade korraldamiseks.
Tudu põhikool (Lääne-Virumaa) - 2000 krooni Tudu triatloni korraldamiseks.
Patküla põhikool (Valgamaa) - 2000 krooni projekti «Kooliolümpia» teostamiseks.
Tartu Rattaralli korralduskomitee - 9000 krooni väikelaste sõidu korralduskuludeks.
Spordiselts Kais-Club (Pärnu) - 10 000 krooni arenguvõimeliste noorte enesetäiendamiseks.
Eesti Ujumisliit - 15 000 krooni laste ujumisraamatu väljaandmiseks ja vabariikliku ujumispäeva korraldamiseks.
Alutaguse spordikool (Ida-Virumaa) - 5000 krooni Enn Selliku auhinnajooksuvõistluse korraldamiseks.
Eesti Koolispordiliit - 12 000 krooni koolitusprogrammi käivitamiseks.
Kümnevõistleja Aivar Hommik (Viljandi) - 10 000 krooni Euroopa mitmevõistluse karikavõistlusteks valmistumiseks.
Valter Külvet (Tartu) - 1000 krooni magistritööks kümnevõistluse teemal.
Eha Rünne (Tallinn) - 10000 krooni olümpiaeelse ettevalmistuslaagri kulude katteks.
Astrid Usin (Harjumaa) - 8000 krooni Aleksander Abergi mälestuse jäädvustamiseks. Kehakultuuri ja spordi sihtkapitali nõukogu on huvitatud sellest, et rahaabi taotlejad annaks oma soovist teada ka spordialaühendustele, arvestatavamaks muutub taotlus juhul, kui avaldusele lisatakse soovitus(ed).
Nõukogul pole ükskõik, kuidas saadavat (esmakordselt aprillis) raha kasutama hakatakse. Vastu oodatakse aruannet raha kasutamise kohta. Nõukogul on õigus raha kasutamist kontrollida.
Toetuse saajatega võtab lepingu sõlmimiseks ühendust Eesti Kultuurkapitali kantselei.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
VALERI MAKSIMOV
Võistlussport pealinnas on ammu ja kindlalt keskusse koondunud. Ääre poole ulatuvaid külgetõmbekohti jääb tasapisi vähemaks. Suhteliselt erandlik kant on veel Pirita. Aga sealtki kolis Tallinna Spordihalli valmides ära kergejõustik. Trekk on alles, kuhugi ei kao ilmselt ka motoringrajavõistlusteks kasutatavad teed. Ja muidugi purjespordikeskus, jahisadam, plaa-.
Moskva olümpiamängude purjeregatiks valminud Tallinna Olümpiapurjespordikeskust teatakse järjest enam markeeringu TOP järgi - TOP kui spordibaas, TOP kui olümpiakomitee ja spordialaliitude, aga ka sama lühendiga raadiojaama, üha rohkem maad küsivate äripindade ja spordisse mitte puutuvate firmade asupaik.
Kas sport Pirital taandub? Millal erastamisagentuur TOPi kallale asub? TOPi direktor Raimo Kägu asub veenma, et spordipinnad pole kokku kuivatatud, vastupidi, need on muudetud ilusamaks, mugavamaks, rohkem puhkamisvõimalusi pakkuvaks. Jääb ütlemata, et ka kallimaks. Ju see on siis enesestmõistetav.
Võtame järjest. Suur pallimängusaal. Seal harjutab tavaliselt Kalevi korvpallimeeskond. Ammu on möödas aeg, mil TOPis laagerdasid Nõukogude Liidu koondise kandidaadid paljudelt spordialadelt. Praegu on roheline saal põhiliselt tervist kosutavate spordihuviliste päralt. Hotelli direktor Monika Salu, kes kogu korpust haldab, ütleb, et saali üürivad oma töötajatele paljud firmad, sageli koos ujula, jõusaali ja saunaga. Kasvanud nõudmiste rahuldamiseks on valmimas senisest suurem jõu arendamise ruum. Ujula. Siin võib supelda ja päikest võtta aastaringselt - kolm solaariumi ootavad kasutamist. Jahtunud kere saab kuumaks kütta ka aurusaunas. Viimast peavad haldajad tähelepanuväärseks uudiseks - enne oli vaid kuiv soome saun, aurusaun olevat hoopis tervislikum. Hotellielanik võib ujuda nii palju kui soovib, see on hinna sees nagu solaariumigi kasutamine (ühene tuba maksab 500, kahene 700 krooni). Üksikpääse ujulasse maksab kella 7-15ni poolsada krooni, õhtupoolikul ja puhkepäeviti 75 krooni. Ühele kallis, teisele mitte. «Inimesi käib palju,» ütleb Monika Salu.
Tippujumine, nii vähe kui seda veel on, taandus Piritalt tsentrisse. Indrek Seid vahetevahel ikka nähakse. Kunagine Eesti kiireim naisujuja Liina Raska-Kruus on endas välja arendanud vesivõimlemisõpetaja oskused ja teadmised, juhendades Pirital sellest huvitatud naisi. TOPi asedirektor Argo Tammemäe, samuti endine tippujuja, räägib laste ujumiskursustest ja veteranide kooskäimisest klubitegevuse vormis. Majaperemehed nimetavad kogu hiigelhoonet pigem puhkekorpuseks kui sportimispaigaks.
Kergejõustikumanee- (mida enam ei ole). Seda hiiglaslikku maa-ala, millel varem kergejõustiklased kõva katte kiuste ikkagi tallasid, rendib TOPilt messide läbiviimiseks Expo Balticum. Raimo Kägu tõrjub repliigi spordipinna kaotsimineku kohta väitega, et sinna kavatsetakse ehitada squashikabiinid. Kallis ala. Aga küllap on majanduslikud arvestused näidanud, et tasub katsetada. Jutte on mitmesuguseid. Keegi on lubanud, et enne üheksakümne kaheksandat aastat TOPi ei puudutata, teine piirdub targu tuleva aastaga. Vähemalt sel aastal jääb kõik samaks. Seega võivad jahid välis- ja kodumaalastega pardal maabuda Pirita sadamas teadmisega, et ei astu veel eraterritooriumile.
Erastamiseks peab valmis olema, see tuleb varem või hiljem. Ideid, kuidas spordikeskust erastada, võib välja pakkuda iga huviline, senine kasutaja sealhulgas.
Praegu, tundub kõrvalt, ei taju keegi erilist ohtu midagi kaotada (võibolla seda polegi). Tehakse oma tööd, võimalike variantide pärast pead valutamata. Pakkudes vahelduseks välja, et näiteks need lapsed ja naised, keda meeste meepott Motorex 96 külmaks jätab, võiksid tulla täna pärast lõunat Pirita hotelli perepäevale. Saavat tasuta lõbutseda.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996