Miks pliiakud plahvatavad?

ERIK PUURA

, T

artu Ülikooli geoloogia instituudi doktorand, keemialitsentsiaat

Ikka ja jälle oli tänavusel käredal talvel kuulda akude plahvatusest. Miks akud plahvatavad, selgitab Tartu Ülikooli geoloogiainstituudi doktorand Erik Puura, kel seljataga ka poolteiseaastane staazh sõjaväeosa akude hooldajana. Puura arvates on akude plahvatamisel juhtmete ühendamisel kaks peamist põhjust: klemmide äravahetamine või vigane aku.

Akude laadimisel eralduvad plahvatusohtlikud gaasid, mille süütamiseks piisab sädemest. Normaalse, töökorras, kuid maha laadunud aku laadimisel algab gaaside eraldumine alles mitme tunni möödudes. Laadimine tuleb lõpetada, kui elektrolüüt on paar tundi «keenud», s.t. aktiivselt gaase eraldanud.

Hoiduda tuleb akusid üle laadimast. Kui aku on täielikult laetud, muutub elektrienergia puhtalt soojusenergiaks ja elektrolüüdi temperatuur hakkab tõusma. Kui laadija laseb elektrolüüdi temperatuuril tõusta üle 50° C, võib aku kohe muutuda kasutuskõlbmatuks.

Laadimisel tuleb kindlasti hoiduda akuklemme puudutamast või muul viisil eralduvate gaaside läheduses sädet tekitamast, sest see võib tekitada plahvatuse.

Kasutuskõlbmatu aku on plahvatusohtlik

Aku muutub kasutuskõlbmatuks juba siis, kui ühes kuuest anumast on pliisulfaat liiga paksu kihina põhja sadenenud (rahvakeeles: pott on umbes). Vanu vene akusid oli võimalik remontida, asendades anuma sisemuse, plastmassümbrisega lääne aku aga on targem kogumispunkti viia (mitte vedelema jätta, sest plii on väga keskkonnaohtlik) ja uus muretseda.

Ei maksa loota, et äkki veel käib ja küll ta suvel töötab. Hea süütega auto läheb käima küll, piisab aga tulede pealejäämisest mõneks minutiks ja vana häda kordub taas.

Ühe mittekorras anumaga aku näitab pärast laadimist voltmeetriga mõõtes 12-13 volti, kuid koormushargiga kontrollides langeb pinge kohe 5-7 voldini. Seda peaks autoostja kontrollima, sest müüdava autoga on kohutavalt hea vana aku kaasa sokutada.

Selline mittetöökorras aku on ka väga plahvatusohtlik, kui proovida autot käivitada juhtmete abil teise auto akult. Nimelt hakkab autot käivitades elektrolüüt vigases anumas väga intensiivselt gaase eraldama. Plahvatuseks võib piisata klemmidelt saadavast sädemest.

Ka koormushargiga kontrollides hakkab elektrolüüt vigases anumas kohe keema. Aktiivne gaaside eraldumine algab ka juhul, kui klemmid valepidi peale ühendada.

Seda juhtub ikka ja jälle, kuigi + ja - on igale akule peale märgitud. Segadusse võib viia asjaolu, et kui akuklemmid paiknevad vaataja poolt kaugemas servas, jääb enamikul akudest (ka vene akudel) + paremale ja - vasakule. See aga pole reegel, sest näiteks Opeli originaalakudel on paiknemine vastupidine.

Akud võivad plahvatada ka gaaside väljapääsuavade ummistumise tõttu. Sellisel juhul pole isegi säde vajalik. Nii oli vanemat tüüpi uutel vene akudel vaja enne kasutamist avada anumate korkide avad ja enne laadimist korgid lahti keerata.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Kommentaarid