Maalikunstnik ja graafik Märt Laarman 100, Tänavakuritegevus on julm, Röövlid on terved ja tugevad, Aitab tihe patrullimine, Ka õrnem sugu üritab, «Ma sain siit uued aadressid...», Korterivargustes süüdistatava kirjast vabadusse, Nädala tänavakuritegevus

VELLY ROOTS

Eesti Kunstimuuseumi Rüütelkonna hoones on avatud Märt Laarmani (22.02.1986 - 18.04.1979) elutööd kajastav suurejooneline näitus. Välja on pandud enam kui 350 teost õlimaalidest pisigraafika ja -skulptuurideni.

Märt Laarman on kunstnik, kelle loomingut võib leida paljudes, võibolla isegi enamikus eestlaste kodudes. Omal ajal seisti ju kannatlikult järjekordades, et tellida Fr.Tuglase «Teoseid». Raamaturiiulitel on kindlasti ka Lydia Koidula, Eduard Bornhöhe, Juhan Liivi, Eduard Vilde, Jüri Üdi, Viivi Luige jt. raamatuid - kujundanud ja illustreerinud Märt Laarman.

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Sündinud 22. veebruaril 1896. aastal Viljandimaal Halliste kihelkonnas Õisu masinameistri pojana, oli Märt Laarman kunstihariduselt iseõppija. Küll aga omandas ta teise eriala - õpetaja ameti. Algul Rakvere Õpetajate Seminaris algklasside ja hiljem Tartu Ülikooli Lauri Kettuneni ning Johann Voldemar Veski täienduskursustel ka gümnaasiumiõpetaja kutse. Eesti keele ja kirjanduse õpetajana tegutses ta peamiselt Tallinna koolides 1945. aastani.

Autodidakt

Kunstialaseid teadmisi hakkas Märt Laarman omandama Rakvere Õpetajate Seminari joonistuskursustel. Järgnesid õpingud Ants Laikmaa ateljeekoolis, Tallinna Kunsttööstuskooli õhtukursustel, Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu (EKKKÜ) joonistuskursustel jm. Esimesed linoollõiked pärinevad 1919., esimesed puulõiked 1922. aastast. Samal aastal esines ta oma töödega EKKKÜ esimesel kunstinäitusel Tallinnas.

Epohhiloov

Märt Laarman oli innukas uue kunsti kaitsja, huvitus Hommikteatri tegevusest ja tema jõuline ekspressiivne väljenduslaad äratas tähelepanu. 1923. aastal liitus ta avangardistliku Eesti Kunstnikkude Ryhmaga, kujunedes selle liidriks ja juhtides rühma tegevust aastatel 1926-1931. Olles konstruktiivse suuna esindaja eesti kunstis, «...polnud Laarman sel perioodil ainus, kes ekspressivsust konstruktivismiga sünteesis - teda on võrreldud Lyonel Feiningeriga. Konstruktiivne periood jääb oma stiilsuses tipnema tema loomingu kohal». (Mai Levin. «Kultuurileht». 23.02.1996.)

Bibliofiilsed haruldused

Märt Laarmani raamatugraafikas ning raamatukujunduses kajastub tema sügav haritus ja kirjandushuvi. Bibliofiilsed haruldused, puulõikes plokkraamatud - Marie Underi «Käik tuultesse», Johann Philipp von Rothi (G.A. Oldekopi) «Talvõlaul» (1938), Märt Laarmani enda luuletused «Külmad rubaiid» (1939) jt. - kuuluvad meie raamatukunsti varasalve.

Haruldusteks on muutunud ka 1943. aastal välja antud Koidula «Valitud luuletusi», Juhan Liivi «Valik luuletusi» jpt.

Ülevaatenäitusel on väljas hulgaliselt ka eksliibriseid, mis alal Märt Laarmani virtuoossust võib vaid imetleda.

Kunstikriitik ja publitsist

Õpetajaameti ja loomingulise töö kõrval toimetas Märt Laarman «Eesti Kunsti Aastaraamatut» (1926-27), Eesti Kunstnikkude Ryhma programmilist almanahhi «Uue Kunsti Raamat» (1928), noorsooajakirja «Taie» (1928-29), avaldas kunstikriitikat ajalehtedes ja ajakirjades «Olion», «Looming», «Kunst ja Kirjandus».

1951. aastal heideti Märt Laarman Kunstnike Liidust välja «loomingulise küündimatuse ja passiivse hoiaku pärast ENSV Kunstnike Liidu üritustesse». Liidu liikme staatus taastati küll viie aasta pärast ja 1969. aastal sai ta ka ENSV teeneliseks kunstnikuks.

Viimased tööd

1960.aastatel hakkas Märt Laarman taas intensiivsemalt maalima, jõudes oma loomingus abstraktsionismi ja sürrealisminigi. Tema akvarell-, tempera- ja guashshtehnikas maalid on erinevate meeleolude peeglid. Viimane töö «Päevadeta päevik» jäi pooleli...

Ülevaatlik näitus

Märt Laarmani erakordselt mitmekesisest loomingust oli kahtlemata küllalt keeruline ja raske niisugust ulatuslikku valikut teha, nagu me Rüütelkonna hoone saalides näha võime. Seda enam, et paljud tööd on sõja ajal hävinud või kaduma läinud.

Näitusele on kogutud töid nii muuseumidest kui ka paljudest erakogudest ning Soomestki. Näituse koostajad, eeskätt kunstiteadlane Mai Levin, on Eesti ühe huvitavama ja silmapaistvama kunstniku sünniaastapäeva väärikalt tähistanud. Näitus jääb avatuks 12. aprillini. Peab veel lisama, et ka Teaduste Akadeemia Raamatukogu fuajees on väljapanek Märt Laarmani taiestest.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküjele

KÜLLIKE ROOVÄLI

Vaatamata külmadele ilmadele ei jäta pealinna pätid rahule tänaval kõndijaid: lisaks salaja varastamisele julgevad kurikaelad ohvrilt ka jõuga koti või riided ära võtta.

Tavaliselt võetakse kotte käest vanainimestelt ja naistelt, mehi tülitatakse harva. Kallaletungijateks on tavaliselt paarikümneaastased noorukid, vahel vanemad, aga ka alaealised.

Vaatamata sellele, et inimest tegelikult röövitakse, nimetab kriminaalkoodeks sellist kuritegu avalikuks varguseks. Päevast päeva kriminaalkroonikat lugevale inimesele on saanud selgeks, et rahanäljased ei halasta kellelegi, isegi mitte 80-aastastele vanakestele.

Hämmastav on jultumus, millega jäetakse tavaliselt abitu inimene ilma viimasest rahast ja koguni toiduainetest.

Seda enam kohutab, et röövliteks on tavaliselt täies elujõus noored mehed, kes mingil põhjusel ei oska ega taha enesele ausalt elatist teenida. Harva on röövel lühikest kasvu või muidu igerik - enamasti on vägivallatsejad vähemalt 180 cm pikad ja sportlikud.

Vaatamata ilmsele füüsilisele üleolekule ründab tänavaröövel ohvrit tavaliselt selja tagant, et teda ootamatult üllatada. Tihti lüüakse ja isegi pekstakse kannatanut; seda ei tehta alati mitte sellepärast, et ohver kaotaks enesekaitsevõime, vaid lihtsalt soovist kellelegi haiget teha ja oma vägivallajanu välja elada. Tänavaröövleid on raske tabada, sest valgustkartvaid tegusid tehakse tavaliselt pimedal ajal üksikus paigas ja tumedais rõivais.

Kui lumehange tõugatud kannatanu ükskord telefonini jõuab ja abi kohale saabub, on varas ammu oma teed läinud.

Politsei tabab avalikke vargaid vahel siis, kui nad mõne teise kuriteoga vahele jäävad ja ühtlasi ka varasemaid tempe üles tunnistavad. Palju abi on aktiivsetest pealtnägijaist, kes ohvrile appi tulevad ja varga kinni peavad.

Tallinna politsei on tänaval vägivallatsejatest jagusaamiseks parandanud patrullteenistuse tööd.

Praegu liiguvad öises linnas politseiautod marsruutidel, mis võimaldavad väljakutsetele reageerida 5 minuti jooksul. Tunduvalt on suurendatud jalgsipatrullide arvu - erinevalt autos istujatest märkavad jalgsi liikujad ka kangialustes, nurgatagustes ja põõsastikes toimuvat.

Kesklinnas ja Mustamäel rakendatakse palju erariides patrullijaid, Mustamäel ka kaitseliitlastest abijõude. Tugev toetus südalinna korrakaitsele on sisekaitse operatiivrügemendi ajateenijatest, kes on saanud patrullpolitseiniku ettevalmistuse ning liiguvad tänavatel just kriitilisel õhtusel ja öisel ajal, kui viimased inimesed koju lähevad ning lõbustusasutusi suletakse.

Rügemendi meestel on tihti kaasas ka eriväljaõppe saanud koerad, kelle urin nii mõnegi mehe põgenemisplaanid soiku jätab. Kahtlastel isikutel dokumente kontrollides tabatakse vanalinnas igal õhtul politsei poolt tagaotsitavaid, tihti just neidsamu põgenema saanud kotivargaid. 23. veebruari õhtul märkasid politseinikud Kaarli puiesteelt Toompuiesteele sõites, et hambakliiniku vastas asuva sigaretikioski juures käib rüselus. Selgus, et kõnniteel katsub pealtnägijaga jõudu potentsiaalne kioskiröövel.

Juba tund aega ümber putka kolanud arvatavalt suitsunäljas keskealine mees oli püüdnud korduvalt kioski aknaid purustada, luugist sisse pugeda ja sigaretiplokke kaasa krahmata.

Kiosköör ja üks suitsuotsijatest püüdsid teda kinni pidada, kuid mees sai põgenema.

Seekord aitasid vägivallatsejat tabada politseiniku kiired jalad ning Luise tänava poole lipanud pikanäpumees rändas kesklinna jaoskonda seletust kirjutama.

Möödunud nädalal leidus ka üks naine, kes baaris istuvalt mehelt kohvri ära rebida julges - tema tabasid Lasnamäe politseinikud tunnistajailt saadud info põhjal peagi.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküjele

KRISTIINA KRUUSEMENT

Politseiameti peadirektori Ain Seppiku veebruari keskel prefektidele edastatud teade, et kuritegude avastamise protsent Eesti kõigis maakondades peab 1996. aastal olema vähemalt 30, on tekitanud hämmingut ka Tallinna prokuratuuris.

Teatavasti arvutatakse avastamise protsent registreeritud kuritegude hulga põhjal. Ent kui kodanik jätab kuriteost teatamata ja avalduse politseijaoskonda esitamata, siis suureneb avastamis-protsent automaatselt. Ja vaevalt võib järjekordne potjomkini küla ühiskonnas kedagi rõõmustada.

Prokuratuuri teeb murelikuks, et üha sagedamini määrab kohus varavastaste kuritegude eest tingimisi karistuse.

Tallinna prokurörile Hannes Kirisele on toodud eeluurimisvangistuses peetud ja korterivargustes kahtlustatud noormehe kiri vabaduses viibivatele kaaslastele, milles ta teatas, et on saanud kongikaaslastelt kümmekond uut aadressi, kuhu pärast väljasaamist oleks mõtet puistama minna. Kiri lõppes sõnadega: «Ma jäin alles esimest korda vahele, küllap annavad tingimisi, siis paneme edasi.»

Selle kirja põhjal taotles prokurör süüdistatavale reaalset vabaduskaotuslikku karistust ja luges kahtlusaluselt konfiskeeritud kirja kohtusaalis ette.

On üsna tõenäoline, et selle kirja tõttu mõistis kohus prokuröri taotletud karistuse. Üldine praktika näitab paraku, et esmakordselt kohtupinki sattunu pääseb suhteliselt kergesti. Sulid ise teavad seda kõige paremini.

Sulid teavad suurepäraselt ka seda, et kohtu leebus või karmus on paikkonniti erinev.

Kõige leebemateks peetakse Tallinna linnakohtu otsuseid. Harv pole juhus, kus Tartus eeluurimise all istuv kahtlusalune taotleb kõiki nippe ära kasutades Tallinna üleviimist.

Eelvangistusmajades viibiv kontingent jälgib väga tähelepanelikult, missugune otsus langetatakse mingi kuriteo koosseisu puhul Tallinnas, missugune Tartu või Pärnu linnakohtus.

Prokuratuur ei pea õigeks, et näiteks röövimise puhul on karistuse alammäär - 6 aastat vabadusekaotust - kohtu meelest liiga karm karistus, mistõttu kohus püüab anda aastaid alla seaduses ette nähtud alammäära.

Veel kolm aastat tagasi peeti kannatanu läbipeksmist nii raskeks kuriteoks, et sel puhul algatati kriminaalasi. Kui kannatanu jääb ellu, soikub asi nüüd tihtipeale kõigi osapoolte, kaasa arvatud õiguskaitseorganid, huvi puuduse tõttu.

Tavakodanikus aga kinnistub mõttelaad, et jälle said pätid karistuse tingimisi, mis tähendab, et jäid sisuliselt karistuseta.

Ka järjekordseid kaadrimuudatusi politsei tippeshelonis ei tervita Tallinna prokuratuur rõõmuhõisetega. Iga uus luud alustab vana struktuuri ja mõttelaadi laialipühkimisest. Selle tulemusel tekkiva segaduse kõige drastilisem näide viib taas varavastaste kuritegude juurde.

Nimelt hakati 1995. aasta sügisel organiseerima ülelinnalist korterivargustega võitlevat politseigruppi. Kesklinna ja Lasnamäe jaoskonnast koondati parimad spetsialistid prefekti juurde ja grupist loodeti palju.

Tänaseks on korterivarguste erigrupp uuesti laiali saadetud ja politseitöötajad oma jaoskondades tagasi. Selline kontseptsioonitus ja kilplaslik asjaajamine saab meelt mööda olla ainult röövlitele ja varastele.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküjele

18.45 tõmbas Kunderi 21 maja juures 18-25-aastane tugev nahktagis noormees vanalt naiselt käekoti dokumentide ja 152 krooniga ning põgenes. 16.00 teenindusmaja trepil Laikmaa 5 ründas pikka kasvu kõhn mees keskealist soome naist. Ohvrit tõuganud varas soris naise käekotis ning jooksis minema. Varga saagiks langes rahakott 600 marga, 300 krooni ja perefotodega. 16.00 teenindusmajas Laikmaa 5 haaras pikka kasvu nooruk Soome turisti taskust rahakoti 600 marga ja 300 krooniga. 18.40 ründas Liivalaia 15 maja juures tumedates rõivastes 20-30-aastane umbes 180 cm pikkune kõhn mees naist. Tundmatu võttis naiselt ära käekoti passi, ülikoolidiplomi, 120 krooni ja kosmeetikaga, kogukahju 650 krooni. 21.30 Väike-Ameerika ja Luha tänava nurgal tulid 34-aastasele kaupluse juhatajannale kallale kaks 17-19-aastast noormeest. Nad rebisid kannatanult käekoti dokumentide, 40 krooni ja poe kassade ning seifide kontrollvõtmetega. 19.30 Sakala tänavast Pärnu maantee poole tõttavalt 44-aastaselt naiselt rabas temast mööda jooksnud 20-aastane nooruk õlal rippuva ridiküli ning kadus majade vahele. Ohver jäi ilma rahakotist, dokumentidest, võtmetest ja kohvipakist, kogukaotus 1000 krooni. 20.10 tõmmati Kotka poest Pinna 19 maja poole liikuva naise õlalt käekott. Varas sai dokumendid, kuldketi, rahakoti ja magnetkaardi kokku 1010 krooni väärtuses. 23.15 Vuti ja Tedre tänava ristmikul löödi naisterahvast selga. Kukkunud kannatanult rebiti käekott 400 krooni ja dokumentidega. Kurjategijateks olid umbes 17-aastased poisid. 19.30 tõugati selja tagant Raba tänaval kõndivat 73-aastast Hertat. Umbes 180 cm pikk tumedas jopis mees haaras vanuri koti ning põgenes. Vanake jäi ilma 200 kroonist, pensioniraamatust ja prillidest. 12.45 trügisid Keskturu peatuses trammist väljuvad mehed 60-aastast vanaprouat. Trammist väljunud naine avastas, et ridikülist kadus samal ajal rahakott 137 krooniga, vargad olid selleks ajaks oma teed jooksnud. 16.20 trügisid pikka kasvu 30-35-aastased mehed teenindusmajas meest, kelle taskust kadusid samal ajal prillitoos ja rahakott 400 krooniga. 18.00 lasi 48-aastane lasnamäelane Arvo Majaka tänavas asuvas baaris Zhako võõral naisel ära joosta oma diplomaadikohvriga. Kahju 420 krooni, haruldane naisvaras tabati 24. veebruaril, selleks osutus samas tänavas elav 34-aastane Marina. 19.15 Akadeemia tee 38 ühiselamu trepikojas lõid kaks meest selja tagant vastu pead 52-aastasele mehele. Eesti aktsendiga vene keelt kõnelevad vargad viisid ära rahakoti 82 krooniga ja prillid. Herzeni 12 maja trepikojas lükkas tundmatu selja tagant pikali 75-aastase Ljudmilla, võttis tema käekoti toiduainete ja pensionitunnistusega. Jõhkard oli 18-20-aastane, 175-180 cm pikk tumedates riietes mees, kannatanu hindab kahju 75 kroonile. 15.50 rüseles kamp umbes 20-aastaseid noorukeid Kaubahallis sisseoste tegeva soomlanna ümber. Naine jäi ilma rahakotist 2000 margaga. 17.00 92. bussi peatuses Kaubamaja juures korraldasid rüseluse 3 noorukit. «Juhtumisi» kadus samal ajal rahakott 30-aastase soomlanna käest. Kahju 3750 krooni. 17.00 Akadeemia tee 42 maja esimese korruse koridoris kargasid 2-3 tundmatut vene keelt rääkivat meest kallale II grupi invaliidile. 26-aastaselt naiselt rebiti käekott 2 pudeli shampuse ja dokumentidega, kahju 178 krooni. 21.00 Vilde tee 113b asuvate garaazhide juures tuli 33-aastasele Larissale kallale mees, kes rebis temalt käekoti. Põgenik viis kaasa dokumendid, 60 krooni ja kosmeetikat kokku 600 krooni väärtuses. Oma auto roolis olnud 22-aastane Maire langes pettuse ohvriks, aidates autosõiduga tundmatut meest. Väo karjääri juures asuvate garaazhide juures pidi naine teda ähvardavale mehele andma kaasas olnud 100 krooni.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1996