Vabariigi aastapäeva tähistamine Eestis läks maksma 400 000-450 000 krooni, Aastapäev Eesti esindustes, Riigikohtu esimees ei osalenud protestiks vabariigi aastapäeva üritustel, Linnateatris esietendub kaheosaline teatrifantaasia, Tudengi tapnud Robert Mo

URMAS KLAAS

Vabariigi aastapäeva ürituste peakoordinaatori Jüri Trei sõnul eraldati riigieelarvest ürituste läbiviimiseks 400 000 kuni 450 000 krooni. Pool ürituste eelarvest kulus presidendi vastuvõtu läbiviimiseks.

Välisministeeriumi protokolliosakonna referent ja vabariigi aastapäeva ürituste peakoordinaator Jüri Trei ei osanud eile veel öelda, kui palju konkreetselt mingi üritus maksma läks, sest arved alles laekuvad. Küll aga olevat Trei sõnul selge, et ürituste kogumaksumus ei tohi ületada ette nähtud summat.

Välisministeeriumi protokolliosakond vastutas kõigi aastapäevaga seotud ametlike ürituste eest: riigilipu pidulik heiskamine, kaitseväe paraad, jumalateenistus Kaarli kirikus, kontsertaktus Estonias, presidendi vastuvõtt Sakala keskuses ja ilutulestik.

Trei sõnul vastutas välisministeeriumi protokolliosakond tänavu esimest korda peale 1940. aastat vabariigi aastapäeva kõigi ürituste läbiviimise eest. Tema hinnangul võib üritusi üldiselt kordaläinuks lugeda, kuigi oli palju uut ja juhtus ka mitmeid apsakaid.

Trei hinnangul tuleb kulutuste hulka arvestada ka kaudseid kulutusi. Nii olevat näiteks eelmisel aastal juba ainuüksi lumekoristus Tallinnas enne paraadi maksma läinud ligi 100 000 krooni. Et sellekohaseid kulutusi kannab Tallinna linnavalitsus, siis ei osanud Trei eile veel selleaastasi lumekoristuskulusid kokku arvata.

Trei sõnade kohaselt finantseeriti tänavu vabariigi aastapäeva üritusi riigieelarvest sihtotstarbeliselt välisministeeriumi eelarve vahendusel. Varasematel aastatel on valitsus eraldanud vajamineva summa oma reservfondist. Rahandusministeeriumi andmetel kulus 1994. aastal vabariigi aastapäeva tarvis 144 000 krooni ja 1995. aastal 350 000 krooni. «Postimehel» õnnestus eile ühendust saada Eesti saatkondadega Saksamaal, Taanis ja Suurbritannias. Suursaadik Matsulevitsh teatas, et ta võib vabariigi aastapäeva puhul korraldatud vastuvõttu lugeda igati kordaläinuks. Kutsutud 600 külalisest oli kohal 400, peoruumidena üüriti Niedersachseni liidumaa esinduse ruume Bonnis. Matsulevitshi sõnul ei tulnud nende eest tänu headele suhetele tasu maksta.

Kulutuste kogusummat ei osanud Matsulevitsh eile veel öelda, kuivõrd vastuvõttu toiduga varustanud ettevõte pole arvet esitanud. Küll aga oli eilseks selge jookidele kulunud raha. Matsulevitshi sõnul olla Bonnis diplomaatidel võimalik osta nii alkohoolseid kui ka alkoholita jooke eritariifi alusel, mis on tublisti odavam poest ostetust. Vastuvõtu joogid olla suursaadiku andmetel maksma läinud 3000 Saksa marka ehk 24 000 Eesti krooni.

Matsulevitshi sõnul oli vastuvõtul esindatud ka viin «Viru valge», mida saatis välisministeerium ja mida oli läinud väga palju. «Inimesed avastavad selle, kui üks pits on joodud, ja siis teised lähevad juba libedamalt,» hindas suursaadik Eesti viina menu Bonni diplomaatilise korpuse hulgas.

Suursaadiku Taanis Arvo Alase sõnul andis ta vastuvõtu saatkonnahoones ja kutsutud 200 külalisest oli kohal 150. Üritust pidas ta igati kordaläinuks, sest samal ajal oli Kopenhagenis kolm suurt üritust. Ka suursaadik Alasel ei olnud eile veel konkreetset infot vastuvõtu kuludest, küll aga oli ka temale selge jookidele kulunud raha, mis oli 1650 Taani krooni ehk 3400 Eesti krooni.

Eesti ajutine asjur Suurbritannias Peep Jahilo teatas «Postimehele», et võib samuti vabariigi aastapäeva vastuvõttu hinnata igati kordaläinuks. Kutsutud 170 külalisest tuli kohale 130. Vastuvõtt peeti taani klubis ning sellest tulenevalt ka taani köögiga. Ürituse kogumaksumuseks oli Peep Jahilo andmetel 2000 Inglise naela ehk ligikaudu 36 000 Eesti krooni. Jahilo sõnul toimus tema vastuvõtt päevasel ajal ja sellest tulenevalt ei saanud ta pakkuda kangeid alkohoolseid jooke, küll aga olid Briti diplomaatiline korpus ja teised peokülalised huviga proovinud eesti likööre.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

UUDISTETOIMETUS

Riigikohtu esimees Rait Maruste heitis 23. veebruaril presidendile, Riigikogu esimehele, peaministrile ja välisministrile saadetud kirjas ette, et vabariigi aastapäeva üritustele ei kutsustud peale tema teisi kohtunikke.

«On ilmnenud, et Eesti Vabariigi 78. aastapäeva pidustustele on iseseisva põhiseadusliku võimu kandjale - kohtule -, leidunud üks kutse,» kirjutas selle kutse saanud Maruste. «Nii Riigikogu esimehel kui kohtul tervikuna puudub ametlik informatsioon pidulikust lipuheiskamisest, paraadist ja muudest pidupäevaüritustest. Olen kahetsusega sunnitud eelosundatust välja lugema suhtumise riigi kõrgemasse kohtusse, mis ühtlasi on ka konstitutsioonikohus, kohtuvõimu ja kohtunikesse ning selle kaudu õigusesse ja õigusemõistmisse ning selle väärtustamisse tänases Eesti Vabariigis üldse. Eesti on teel aina suurenevasse Tallinna-kesksusse, võimu kontsentreerumisse ja korporatiivsete huvigruppide domineerimisele avalikus elus.»

Maruste märkis oma kirjas, et eelistab jääda solidaarseks oma ametikaaslastega, olla kõrvalejäetu ning mitte osaleda Eesti Vabariigi aastapäevaüritustel.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TAMBET KAUGEMA

Tallinna Linnateatris esietendub varsti Jaanus Rohumaa kirjutatud ja lavastatud kaheosaline teatrifantaasia «Ainus ja igavene elu».

Jaanus Rohumaa (kaasautor Mari Tuuling) kirjutatud näidend sai Eesti Näitemänguagentuuri korraldatud uue draama konkursil 1995. aastal 3. koha.

Näitemängu mõlemad osad on vaadatavad iseseisvate teatrietendustena, kuid samas moodustavad nad mõtteterviku, ühe loo loojast ja loomise ülevusest, teatati «Postimehele» Tallinna Linnateatrist. Lavastuse esimene osa esietendub 2. märtsil, teatrikuu alguses, ja teine osa 27. märtsil, rahvusvahelisel teatripäeval.

«Ainsa ja igavese elu» esimese osa sündmustik toimub teatrimajas 20. sajandi algusaastatel ja teine osa kandub ajas 55 aastat edasi, kuid tegevuskoht ei muutu. «Tegemist ei ole dokumentaaldraamaga ja eriti teisest osast ei ole mõtet prototüüpe otsida, sest see on fiktsioon või õigemini teatrifantaasia sellest, mis võibolla kunagi toimus või oleks võinud toimuda,» väitis lavastaja Jaanus Rohumaa.

Lavastuses mängivad Indrek Sammul, Elmo Nüganen, Marko Matvere, Rein Oja, Katariina Lauk, Allan Noormets, Anu Lamp, Anne Reemann, Kalju Orro ja Jaan Tätte. Kunstnikutöö on teinud Aime Unt ja muusikaliselt kujundanud Riina Roose.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TOOMAS MATTSON

Kaitseliitlane Robert Morel, kes tappis Kaitseliidu Tartu maleva staabis 1994. aasta mais teoloogiatudeng Priit Maametsa ja kellele kohus mõistis karistuseks viis aastat vabadusekaotust kinnises vanglas, esitas presidendile armuandmispalve.

Presidendi pressinõunik avaldas arvamust, et avalduse läbivaatamine võtab mitte vähem kui kuu-poolteist.

Et on reguleerimata, millise aja jooksul peaks president armuandmispalved läbi vaatama, ei ole võimalik kindlalt öelda, millal president Moreli suhtes seisukoha võtab.

Presidendi kantselei õigusosakonna andmetel saabub presidendile umbes 20-30 armuandmispalvet kuus. Näiteks 1995. aasta jooksul vaadati läbi armuandmispalved 246 asjas, neist rahuldati 9.

Tartu linnakohus mõistis Robert Moreli möödunud aasta 7. septembril süüdi tahtlikus tapmises ja võimuliialduses, mis seisnes ametiisiku poolt relva ebaseaduslikus kasutamises, ning määras talle karistuseks kuritegude kogumi eest viis aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

Morel kaebas selle otsuse edasi Tartu ringkonnakohtusse, kes oma otsusega 15. detsembrist 1995 jättis linnakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Morel kaebas edasi Riigikohtusse, kuid Riigikohtu loakogu ei andnud Moreli advokaadi Jaan Lindmäe kassatsioonkaebusele menetlusluba. Sellega ammendusid kõik kohtulikud võimalused Morelile mõistetud viieaastast vabadusekaotust vaidlustada. Presidendilt armu palumine on Moreli viimane võimalus.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TOOMAS MATTSON

Eesti Päevalehe peadirektorina töötab alates eilsest Hando Sinisalu, kes on üks Raadio Tartu loojatest ja laiemalt tuntud eelkõige raadiovallas.

Sinisalu töötas varem Pindi gruppi kuuluva firma Meedia Invest tegevdirektorina, juhtides Tartu ja Pärnu Päikeseraadio projekti.

Sinisalu (25) ütles «Postimehele» ringhäälinguvallast pressi ümberasumist kommenteerides, et «meedia on meedia ja raadio, trükiajakirjanduse ning TV management väga palju ei erine».

Küsimusele, kas tema lahkumise Meedia Investist tingis seal töötades tekkinud perspektiivitustunne, vastas Sinisalu eitavalt. «Minu otsus on tehtud eelmise tööandja heakskiidul,» kinnitas ta.

Sinisalu lisas, et nii Pärnu kui Tartu Päikeseraadiol on oma tegevjuhtkond olemas. Samas annab ta esialgu veel konsultatsioone küsimustes, mis temast on lahtiseks jäänud.

Oma tööd iseloomustades sõnas Sinisalu, et tema hallata on kõik, mis ei ole toimetuse töö - reklaamimüük, levi, tehnika, tootmine ja muu säärane.

Ta ei osanud kommenteerida, millises olukorras on Eesti Päevalehe management praegu. «Kogun alles infot,» sõnas Sinisalu.

Hando Sinisalu on olnud Raadio Tartu programmidirektor, lõpetanud 1993. aastal Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonna ning täiendanud end managemendi alal Ameerika Ühendriikides.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

MALLE TOOMISTE

Pool aastat on viljandlased läbi ajanud ilma linnasaunata. Neli aastat tagasi sauna ostnud aktsiaselts Viljandi Alexela kohustus saunateenust jätkama viie aasta jooksul, 1997. aasta aprillini. Pärast küttesüsteemi väljavahetamist avas saun oma ruumid endises ilmes.

Saunaskäijad saavad sama piletihinna eest (pensionäridele ja lastele 4 krooni, ülejäänutele 10 krooni) nüüd tugevamat leili, sest lisaks uuele katlale paigaldati ka sauna eritellimusel tehtud keriseahi. Leiliruumi ehitati puidust vaheseinad, kuid pesuruumis on pilt sama trööstitu kui enne, välja arvatud uus veetorustik. «Ilusaks tegemiseks tõesti enam raha ei ole,» väitis AS Viljandi Alexela juht Tiit Maisa «Postimehele». Küttesüsteemi ja torustiku vahetamiseks kulus firmal 350000 krooni. Möödunud aasta lõpul pakkus saunaomanik Viljandi linnavalitsusele võimalust toetada poole miljoni krooniga väiksema sauna ehitamist praeguse saunamaja keldriruumidesse. Poole ehitusrahast oli saunaomanik nõus ise maksma, ülejäänu lootis ta saada linnalt planeeritava dotatsiooni ettemaksuna. Tunnipilet oleks maksnud saunalisele 25-30 krooni, rääkis Viljandi Alexela ehitusdirektor Jüri Talp. Saunaomanikud peavad oma pakutud varianti väga odavaks, sest päris uue sauna ehitus nõuaks vähemalt viis miljonit krooni.

Läbirääkimised linnavalitsusega aga ei andnud oodatud tulemust ning omanikud piirdusid endise saunaruumi kordategemisega.

Viljandi abilinnapea Peep Aru väitis, et ta ei ole senise asjaajamise käigus saanud selgeks, miks peab linn finantseerima eraettevõtet.

Möödunud aasta 7. augustil suleti Viljandi linnasaun mäejärelevalveinspektori nõudel eluohtlikkuseni amortiseerunud katla pärast.

27. novembril saatis Viljandi linnavalitsus erastamisagentuurile järelepärimise saunaomaniku õigusliku tegevuse kohta, kuna ostu-müügilepingus lubasid omanikud jätkata saunateenuseid viie aasta jooksul, aga viljandlased saunas käia ei saa. Erastamisagentuur vastas detsembri algul, et nemad ei pea sauna sulgemise põhjust küllaldaseks lepingu lõpetamiseks. Viljandi linnavalitsus ei jäänud vastusega rahule ning saatis uue järelepärimise. 12. veebruaril jõudis Viljandisse erastamisagentuuri kiri, milles väidetakse, et sauna omanikelt saadud selgituse põhjal ei ole sauna kinniolek tingitud omaniku süülisest tegevusest ning seetõttu ei pea erastamisagentuur võimalikuks ostu-müügilepingut lõpetada.

Abilinnapea Peep Aru ei välistanud, et signaalid erastamisagentuuri kiirendasid Viljandi sauna taasavamist linnakodanikele. AS Viljandi Alexela üks omanikke Tiit Maisa nimetas, et enne sauna sulgemist kattis linnakassa kolmandiku linnasauna igakuistest kuludest. Ka 1996. aasta linnaeelarvesse on planeeritud 337500 krooni sauna doteerimiseks. Viimased pool aastat doteeris linnavalitsus linna lähistel asuvat Viiratsi sauna, kus osa viljandlasi olude sunnil käis.

Novembrist saadik tegutseb Viljandis ka kohviku Valgekihv tunnisaun (75 krooni). Linnasaun jääb eelkõige vaesematele inimestele. Abilinnapea Peep Aru nentis, et lähema kolme aasta jooksul Viljandisse uut linnasauna ei ehitata, hoolimata Viljandi Alexela lepingulise kohustuse lõppemisest aasta pärast.

Viljandi linnavolikogu on kinnitanud eelnevalt avaliku rahvaarutelu läbinud Viljandi linna arengukava, milles pole uut sauna ette nähtud. Abivajajad saavad tõenäoliselt kasutada vanurite ja invaliidide päevakodu «Inkeri» juurde kavandatud sauna, selgitas Aru.

Päevakodu «Inkeri» juhataja Valeri Luukka ütles «Postimehele», et Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi rahaga ehitatav saun peaks valmis saama selle aasta lõpuks.

Senise linnasauna olemasolu pärast lepingulise saunatamiskohustuse lõppemist 1997. aasta aprillis sõltub Tiit Maisa sõnul nende ja Viljandi linna vahelisest kokkuleppest. «Kui saun mulle kahju hakkab tooma, siis ma loomulikult sulgen selle.»

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

JAAN VÄLJAOTS

Pühapäeva varasel hommikul pääses tugeva soome aktsendiga kõnelnud mees pettusega Tartu Teaduspargi hoonesse ja sidus valvuriametit pidava üliõpilase kinni. Majas asuvate erinevate firmade ruumidest viisid röövlid ära arvuteid ja muud tehnikat esialgse arvestuse kohaselt umbes 200 000 krooni väärtuses.

Tartu linnaservas (füüsikainstituudi lähedal) üksikult asuva Tartu Teaduspargi Arendusfirma hoone ukse taga helistas pikk noormees pühapäeva hommikul kell 6.30.

Valvuri jutu järgi oli heledate juuste, tumeda talvise nahktagi ja heledate pükstega mees läbi lukustatud ukse küsinud nimeliselt ühe majas tegutseva firma juhtivtöötaja tööloleku kohta. Saades teada, et teda majas pole, palunud soome keelt kõnelnud mees sisselaskmist, et nimetatule kiri jätta.

«Oleme tihti tööl ka nädalavahetustel, nõnda polnud küsimuses midagi kahtlast,» arutles Tartu Teaduspargi Arendusfirma direktor Raivo Tamkivi. «Meest sisse lastes tegi valvur vea, ehkki see on inimlikult mõistetav.»

Kui 20-aastane tudengist valvur oli võõra majja lasknud, ähvardas röövel teda püstoli või väga hästi järele tehtud relvamaketiga ning sidus noormehe tualettruumi kinni.

Tartu politsei pressiesindaja Peeter Rehema sõnul kuulnud kinniseotud valvur automüra ja vähemalt kahe inimese hääli. Valvur suutis end köidikuist vabastada paarkümmend minutit pärast röövlite lahkumist. Kohale kutsutud politsei ei tabanud enam kedagi.

Neljakorruselises majas oli osa uksi avatud valvuri juurest leitud võtmetega, osa oli jõuga lahti murtud või löödud.

«Kahju kannatasid neli firmat,» täpsustas teaduspargi direktor. «Kui pühapäeva õhtul töölt läbi tulin, oli politsei juba ära käinud ja maja vaikne. Sain ise ka väikse shoki, kui kabinetinurgast tühjavõitu laua ja katkilõigatud internetikaablid leidsin. Hakkasin ise igale poole helistama ja abidirektorilt kuulsin, mis oli juhtunud.»

Ehkki röövlid olid end sissemurdmiseks ette valmistanud, teades majas töötava inimese nime, oli uksi lahti murtud esmapilgul üsna juhuslikult. Puututud ei olnud ruume, mille ukse kõrval oli näha tulukesi vilgutavaid häiresüsteeme, erivalveta ruumidest jäid aga puutumata mõnedki üsna väärtusliku sisseseadega kabinetid, samas kui lõhutud oli ka uks, mille taga polnud midagi väärtuslikku.

«Majas on kokku kakskümmend neli firmat. Hommikul arutasime, mida edaspidi ette võtta. Siin on olnud varem salajasi vargusi, aga sellist röövi...» mõtiskles Tamkivi.

Tartu politsei loodab, et endast annavad märku inimesed, kes röövlite liikumist võisid näha või on muul viisil juhtunust teadlikud.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ARGO TAAL

Tartu linnavalitsuse poolt kodutute varjupaigaks määratud maja saab homme esimesed elanikud. Linnavalitsus kolib Ropka linnajaos asuvasse linnale kuuluvasse elamusse üheksa inimest, kes elutsesid seni kütte ja veeta viiekorruselises ühiselamus, mille linnavolikogu otsustas anda Tartu Ülikoolile. Ülikool nõustub maja üle võtma ainult sel juhul, kui selle asukad on lahkunud. Üheksa Veeriku linnajaos Nooruse tänaval asuva ühiselamu asuka ümberkolimine varjupaika ammendabki vastrajatud varjupaiga mahu, sealsest kaheksast toast saavad seitse elanikud. Varjupaigaks kohandatud majas on ahiküte, vett majas ei ole. Nooruse 1 elades said sealsed elanikud sooja elektrist, mille eest nad ei maksnud.

Eile külastasid Nooruse 1 elamut abilinnapea Jüri Sasi, linna sotsiaalabi osakonna ja politsei esindajad. Linnavalitsuse kavatsuseks oli ühiselamu ebaseaduslikud elanikud otsekohe välja kolida, selleks oli kaasas ka veoauto. Koha peal leidsid ametimehed suure mahajäetud ilmega maja neljandalt korruselt väikese elule jalgu jäänud inimeste kogukonna, kellel tubades ka üpris palju vallasvara ning kohene kolimine ei osutunud võimalikuks.

Üheksa hoones elava inimese hulgas oli neid, kellel säilinud sissekirjutus ajast, kui ühiselamu veel ametlikult tegutses, mõnel aga ei olnud passigi. Jüri Sasi ei osanud öelda, kui palju on Tartus inimesi, kellel puudub kindel elukoht. «Neid võib olla 50-200,» oletas Sasi.

Tartu Ülikooli haldusprorektor Riho Illak on lubanud teha Nooruse 1 hoonest ülikooli moodsaima ja mugavaima pereühiselamu, võttes ümberehituseks välislaenu, mille tagatiseks võiks olla ülikooli kinnisvara.

Nooruse 1 praegused üheksa elanikku, kes suurtele muutustele jalgu jäid, peavad homme majast lahkuma ning asuma elama nende jaoks valmis seatud varjupaika. «Kolmapäeval lülitame majast elektri välja,» ütles abilinnapea Jüri Sasi.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

ENE PAJULA

Läinud laupäeva hommikul Haapsalus Supeluse tänava neuroloogiahaiglas puhkenud tulekahju põhjustas esialgseil andmeil töötava ventilaatori ülekuumenemine.

Nagu on kirjas eilses «Mustas kroonikas», sai põleng alguse Eesti iseseisvuspäeva varahommikul kell 4.55 neuroloogiahaigla teisel korrusel. Põlema oli läinud tualettruumi sein. Õnneks olid haigla õed liikvel ega sattunud paanikasse. Kui suitsu oleks märgatud hiljem, oleksid tagajärjed võinud olla ettenägematud. Kohalekutsutud tuletõrje kustutas põlengu tunni ajaga.

Haapsalus Supeluse tänav 2 asub neuroloogiahaigla lasteosakond, kus ravitakse liikumispuuetega ja voodihaigeid lapsi, keda tuli haiglast välja kanda. Kõik kakskümmend kaks patsienti evakueeriti ja tuli suudeti peatada juba sealsamas tualettruumis.

Läänemaa päästeameti ülem Aivar Naudi ütles, et sellises asutuses, nagu on Haapsalu neuroloogiahaigla, peab olema tuletõrjesignalisatsioon. «Maksku see mis maksab,» sõnas ta. «Nii odavaks me inimese elu ka hinnata ei saa, et suitsuandurite paigaldamata jätmist rahapuudusega põhjendame. Tuleb odavam, kui tellida signalisatsioonsisüsteemid korraga kõigile tervishoiuasutustele - ja neid Haapsalus jätkub.»

Neuroloogiahaigla peaarst Zemfira Tammik sõnas, et haigla laseb paigaldada tuletõrje signalisatsioonisüsteemid. «Rahast enam küsida ei saa, kuigi saame kasutada ainult omateenitud raha ja signalisatsioon tuleb kindlasti millegi muu arvelt,» lausus ta. «See pole ainult meie haigla probleem, see on üleriiklik mure. Võibolla ministeerium eraldab selleks ka mingi summa, aga loota eriti ei saa.»

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TOOMAS MATTSON, Justiitsministeeriumi õiendi ja kohtute aastaaruande põhjal

Eesti maa- ja linnakohtute ülekoormatus kasvab üha, näitavad justiitsministeeriumi kohtute osakonna koostatud õiend ja kohtute statistilised aruanded. «Postimees» annab täna ülevaate kohtutes 1995. aastal arutatud kriminaalasjades tehtud otsustest. 1995. aastal saabus Eesti linna- ja maakohtutesse 5835 kriminaalasja, mis on 364 asja ehk 5,9 protsenti vähem kui 1994. aastal, mil vastav arv oli 6199. Enne möödunud aastat oli kriminaalasju saabunud järjest rohkem - 1993. aastal 6192 ja 1992. aastal 4583 asja.

Kohtud lahendasid otsusega möödunud aastal 5266 kriminaalasja. Süüdimõistetuid oli 1995. aastal jõustunud kohtuotsuste järgi 8006, mis on 730 isikut ehk 10 protsenti rohkem kui 1994. aastal. Siis oli süüdimõistetuid jõustunud kohtuotsuste alusel 7276, mis oli 1002 võrra rohkem kui 1993. aastal. Siis oli neid 6274.

Võrreldes 1994. aastaga kasvas 1995. aastal tahtliku tapmise eest süüdi mõistetute arv 143lt 194ni, mis on 35,7-protsendine kasv. Võrdluseks olgu toodud, et 1993. aastal oli selliseid süüdimõistetuid 85.

Raske või üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest süüdi mõistetute arv on 1994. aastaga võrreldes kasvanud 24,1 protsenti ja vägistajate arv isegi 50 protsenti.

Röövimise eest karistatute arv on kasvanud 228 inimeselt 293ni, mis teeb kasvuprotsendiks 28,5. Palju - 30,5 protsenti - on kasvanud võrreldes ülemöödunud aastaga ka huligaansuse eest süüdi mõistetute arv, mis tunamullu oli 269, mullu aga 351. Võrreldes 1994. aastaga on linna- ja maakohtud hakanud mõnevõrra rohkem mõistma vabaduskaotuslikke karistusi. Jõustunud kohtuotsuste järgi mõisteti 1995. aastal vabadusekaotus 1930 isikule ehk 24,11 protsendile, 1994. aastal olid need arvud 1657 ja 22,77 protsenti.

Kõige sagedasem karistus on tingimisi vabadusekaotus, seda mõisteti 3545 inimesele ehk 44,28 protsendile kõigist süüdimõistetuist. Rahatrahvi said 2224 isikut ehk 27,78 protsenti ja aresti 213 inimest ehk 2,66 protsenti.

Karistuse kandmisest vabastati 94 inimest ehk 1,17 protsenti.

Vabadusekaotuse kestus ja selle mõistmine kohtute kaupa on juuresolevatel graafikutel.

Erakorralist karistusmäära - surmanuhtlust - 1995. aastal jõustunud kohtuotsuste järgi ei mõistetud. Lisakaristusena teataval ametikohal töötamise või tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmist kohaldati 1995. aastal 49 isiku suhtes. Rahatrahvi kohaldati lisakaristusena 26 isiku suhtes.

Õigeksmõistetuid oli 1995. aastal 241. 1995. aastal jõustunud kohtuotsuste järgi süüdi mõistetud 8006 inimesest oli varem kohtulikult karistatud 434 ehk 5,4 protsenti. 1994. aastal oli selliseid 1617 ehk 22,2 protsenti.

1993. aastal oli too näitaja 2142 isikut ehk 34,1 protsenti, seega varem karistatud isikute osa süüdimõistetute hulgas väheneb, kuritegusid panevad toime järjest uued inimesed.

Süüdimõistetuist olid 577 ehk 7,2 protsenti naised. 1994. aastal oli neid 522, mis oli üldarvust samuti 7,2 protsenti. 1993. aastal oli naisi 418 ehk 6,7 protsenti kõigist süüdimõistetuist.

Joobnud olekus pani kuriteo toime 3497 süüdimõistetut ehk 43,7 protsenti nende üldarvust. 1994. aastal oli vastav näitaja 3372 süüdimõistetut ehk 46,3 protsenti nende koguarvust.

Grupis pani kuriteo toime 4744 isikut ehk 59,3 protsenti. 1994. aasta vastavad andmed on 4259 süüdimõistetut ehk 58,5 protsenti.

4599 süüdi mõistetud isikul ehk 57,4 protsendil on alg- või põhiharidus, üldkesk-, eri- või kutseharidus on 3275 inimesel ehk 40,9 protsendil. Kõrgema haridusega kriminaalkuriteos süüdimõistetuid oli möödunud aastal 132 ehk 1,6 protsenti süüdimõistetuist.

Süüdimõistetuist olid 4518 ehk 56,4 protsenti Eesti kodanikud, 255 ehk 3,2 protsenti Vene kodanikud, 40 ehk 0,5 protsenti muu riigi kodanikud ja 3193 ehk 39,9 protsenti olid kodakondsuseta isikud.

1994. aasta kohta olid andmed järgmised: 58,5 protsenti Eesti kodanikud, 8,7 protsenti Vene kodanikud, muu riigi alamad 1,6 protsenti. Kodakondsuseta isikuid oli 31,2 protsenti.

Vanuse järgi oli süüdimõistetuist kõige rohkem 13-24-aastasi - 51,9 protsenti. 25-29-aastasi oli 14,2 protsenti, 30-49-aastasi 2358 ehk 29,5 protsenti ja 50-aastasi või vanemaid 4,4 protsenti. 1995. aasta jooksul mõistsid linna- ja maakohtud süüdi 1400 alaealist, mis on 17,5 protsenti kõigist süüdimõistetuist. 1994. aastal oli see näitaja 1175 alaealist, mis oli 16,1 protsenti süüdismõistetuist. 1993. aastal oli see näitaja 963 alaealist ehk 15,3 protsenti süüdimõistetuist. Arvestuse aluseks on jõustunud süüdimõistvad kohtuotsused.

Kuriteo liikide järgi mõisteti alaealisi kõige rohkem süüdi salajase varguse eest - 1000 isikut ehk 71,4 protsenti. Avaliku varguse eest mõisteti süüdi 131 noort ehk 9,4 protsenti, huligaansuse eest 52 ehk 3,7 protsenti, röövimise eest 39 isikut ehk 2,8 protsenti ja mootorsõiduki ärandamise eest 28 isikut ehk 2 protsenti.

Tahtliku tapmise eest mõisteti süüdi kümme alaealist ehk 0,7 protsenti ja vägistamise eest kuus isikut ehk 0,4 protsenti nende koguarvust.

1994. aastal mõisteti salajase varguse eest süüdi 811 alaealist ehk 69 protsenti. Avaliku varguse eest mõisteti süüdi 137 noort ehk 11,7 protsenti, tahtliku tapmise eest viis ja vägistamise eest kuus isikut.

Joobnud või narkootilises joobes oli kuriteo toimepaneku ajal 342 alaealist ehk 24,4 protsenti kõigist süüdimõistetud alaealistest. 1994. aastal oli selliseid 348 alaealist ehk 29,6 protsenti nende üldarvust. 1993. aastal olid need arvud vastavalt 254 ja 26,4 protsenti.

Alaealised panevad kuritegusid toime tavaliselt grupiga.

1995. aastal panid grupis kuriteo toime 1150 alaealist ehk 82,1 protsenti, sealhulgas grupis koos täisealistega 491 ehk 35,1 protsenti.

1994. aastal pani grupikuriteo toime 906 alaealist ehk 77,1 protsenti, 1993. aastal 792 alaealist ehk 82,4 protsenti.

Süüdimõistetud alaealistest oli tütarlapsi 104 ehk 7,4 protsenti. 1994. aastal oli neid 91 ehk 7,7 protsenti kõigist alaealistest süüdimõistetutest. Siin on võrreldes 1993. aastaga täheldatav absoluutarvu ligi kahekordne kasv. Toona oli tütarlapsi süüdimõistetute hulgas 54 ehk 5,6 protsenti.

Kuriteo toimepanemise ajal ei õppinud ega töötanud 430 ehk 30,7 protsenti kõigist süüdimõistetud alaealistest. 1994. aastal oli see näitaja 438 alaealist ehk 37,3 protsenti. 1993. aastal oli selliseid noori rohkem - 452 ehk 46,9 protsenti.

Kõige rohkem oli alaealiste süüdimõistetute hulgas Eesti kodanikke - 767 ehk 54,8 protsenti, Vene kodanikke oli 39 ehk 2,8 protsenti, muu riigi kodakondseid kolm ehk 0,2 protsenti ja kodakondsuseta isikuid 591 ehk 42,2 protsenti.

1994. aasta kohta oli Eesti kodanikke 661 ehk 56,3 protsenti, Vene kodanikke oli 93 ehk 7,9 protsenti, muu riigi kodakondseid 14 ehk 1,2 protsenti ja kodakondsuseta isikuid 407 ehk 34,6 protsenti.

Kohtud karistasid alaealisi kõige rohkem tingimisi vabadusekaotusega (71,2 protsenti isikuist), teisel kohal on vabadusekaotus (13,9 protsenti) ja kolmandal kohal rahatrahv (11 protsenti). Arest määrati 1,1 protsendile alaealistest süüdimõistetuist ja karistusest vabastati 2,8 protsenti.

Võrreldes 1994. aastaga on kohtud hakanud alaealistele rohkem mõistma tingimuslikku vabadusekaotust, kusjuures vabadusekaotust on mõistetud sama palju kui kahe aasta eest. 1995. aastal kohtuotsusega lahendatud 5266 kriminaalasjast olid 3852 ehk 73,1 protsenti kohtute menetluses üle ühe kuu.

1994. aastal kohtuotsusega lahendatud 4969 kriminaalasjast oli üle ühe kuu menetluses 3518 ehk 70,8 protsenti. 1993. aasta jooksul oli selliseid asju 2501 ehk 57,4 protsenti. Seega kasvab kohtute ülekoormatus üha ja asjade arutamine venib.

Arutamata kriminaalasjade jääk oli esimese astme kohtutes 1996. aasta 1. jaanuari seisuga 3021, neist oli menetluses üle ühe kuu 2196 kriminaalasja ehk 72,7 protsenti.

1995. aasta 1. jaanuaril oli arutamata asju 2944, kusjuures 2258 asja neist ehk 76,7 protsenti on menetluses olnud üle ühe kuu.

Kõige rohkem oli kriminaal-asju jäägis Tartu linnakohtus (468), Tallinna linnakohtus (379), Valga maakohtus (363), Kohtla-Järve linnakohtus (237) ja Järva maakohtus (241).

1994. aastal juhtis seda edetabelit Tallinna linnakohus 574 asjaga, Tartu linnakohus oli 368 asjaga teisel kohal, Valga maakohus 356 asjaga kolmandal ja Tartu maakohus 217 asjaga neljandal.

1995. aasta näitajate järgi oli kõige vähem kriminaalasju jäägis Hiiu maakohtus (9), Sillamäe linnakohtus (18) ja Saare maakohtus (21).

Teistest rohkem rikkusid ühekuulist menetlustähtaega Tartu linnakohus (438 asja), Valga maakohus (354), Tallinna linnakohus (336), Tartu maakohus (174) ja Järva maakohus (170). Ringkonnakohtud vaatasid 1995. aastal apellatsiooni korras läbi kriminaalasju 1347 isiku suhtes. Kohtuotsus jäeti muutmata 737 isiku suhtes. Otsus tühistati täielikult 148 ehk 11 protsendi ja osaliselt 414 isiku ehk 30,7 protsendi suhtes.

1994. aastal vaadati apellatsiooni korras läbi kriminaalasju 1213 isiku suhtes. Kohtuotsus jäeti muutmata 605 isiku suhtes, tühistati täielikult 182 isiku ehk 15 protsendi osas ning osaliselt 387 isiku ehk 31,9 protsendi osas.

Tühistatud otsustest saadeti mullu uueks kohtulikuks arutamiseks asju 75 isiku ehk 5,6 protsendi osas, uusi otsuseid tehti 481 isiku ehk 35,7 protsendi osas ja kriminaalasi lõpetati kuue isiku ehk 0,4 protsendi osas.

1994. aastal saadeti uueks arutamiseks asju 119 isiku ehk 9,8 protsendi osas, uusi otsuseid tehti 430 isiku ehk 35,4 protsendi ja kriminaalasi lõpetati 20 isiku ehk 1,6 protsendi osas.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1996