Päevatoimetaja:
Marek Kuul

AS Trio võib võita EVTV/RTV telekanali konkursi, Makarov ja TV 3 probleemide ees, Makarov TV-eetrist hoopis ilma?, Viisaastaku parim eesti mängufilm on «Noorelt õpitud», Viljandis avatakse bareljeef, Petseri kogudus palus abi sinodilt, Ärge jätke meid ilm

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
ALO LÕHMUS

Äriregister pole nõus juriidilise isikuna registreerima EVTV/RTV üleriigilisele telekanalile konkureerivat TV 3, sest ettevõtte nimes ei tohi olla numbreid. Teine konkureerija üleriigilisele telekanalile - Makarov Telekommunikatsioonide AS - võib vigaselt koostatud avalduse tõttu konkurentsist hoopis eemale jääda, mistõttu EVTV/RTV telekanali konkursi võib võita kolmas osaleja AS Trio. Eile soovitas kultuuriministeeriumi loakomisjon tühistada ka osaliselt Makarovile kuuluva Tipp-TV ringhäälinguloa, sest ettevõte pole maksnud autoritasusid.

Kultuuriministeeriumi loakomisjon ei langetanud eile vabanenud kanalite jaotamise kohta otsust, jätkates arutelu teisipäeval. Komisjon peab esimehe Urmas Sõgeli sõnade kohaselt enne lahendama terve rea juriidilisi probleeme, sealhulgas arutama ka Tallinna linnakohtu otsust keelata RTVl loobuda ringhäälinguloast.

Üleriigilisele telekanalile kandideerivad TV 3, Makarov Telekommunikatsioonide AS ja AS Trio. Tallinna kohaliku kanali kasutamiseks on ringhäälinguloast huvitatud AS STV ja AS Tallinna Kaabeltelevisioon.

«Eelistame kõigi probleemide lahendamiseks kohtuda taotluste esitajatega,» ütles Sõgel. Loakomisjoni kaasati täiendava liikmena ka justiitsministeeriumi asekantsler Priidu Pärna. Kultuuriministeeriumi loakomisjoni esimehe sõnul jääb komisjonile selgusetuks, mida Makarov Telekommunikatsioonide AS oma avaldusega tegelikult taotleb.

«Nad pole formuleerinud, kas nad tahavad osaleda üleriigilise telekanali konkursil või kohaliku telekanali konkursil. Tundub, et kuna taotlust ei osatud vormistada, langeb Makarov konkursist üldse välja,» ütles Sõgel «Postimehele».

Makarov Telekommunikatsioonide ASi rahandusdirektor tegevdirektori kohustes Ardo Marmor tunnistas eile, et nendepoolne avaldus sai tõepoolest esitatud vigaselt.

«Pidasime silmas vabaneva EVTV/RTV telekanali kõiki saatjaid üle Eesti, kuid avaldusse sattus «Vabanevale EVTV/RTV telekanalile nr. 28». See «nr. 28» märgib Tallinna saatjat ja tuli kuskilt millegipärast juurde,» imestas Marmor.

Eesti Vabariigi äriregistrist kinnitati eile «Postimehele», et teist konkureerijat, TV 3, ei saa registreerida juriidilise isikuna, sest ettevõtte nimes ei saa esineda numbreid.

Seega on kolmest konkurendist kaks sattunud vormistuslike probleemide ette ning praegu EVTV/RTV kasutuses oleva üleriigilise telekanali konkursi võib võita kolmas avalduse esitanu - AS Trio. Kultuuriministeeriumi loakomisjon soovitas eile kultuuriministril tühistada Tipp-TV ringhäälinguluba, sest ettevõte pole maksnud autoritasusid. Kaubamärgi Tipp-TV omaniku Makarov Telekommunikatsioonide ASi rahandusdirektor tegevdirektori kohustes Ardo Marmor ütles eile, et kui keegi ka on mingite autoreid esindavate organisatsioonidega kokkuleppeid sõlminud, siis on seda tehtud Makarov Music Managemendi (MMM), mitte Makarov Telekommunikatsioonide nimel.

MMMi sekretär ütles eile, et ainus probleemist teadlik isik Jüri Makarov viibib välismaal puhkusel.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TIIT TUUMALU

Eile Pärnus lõppenud eesti filmide nädalal nimetati viimase viie aasta parimaks eesti mängufilmiks Jüri Sillarti «Noorelt õpitud». Parimaks meesfilminäitlejaks tunnistati Sulev Luik ja parimaks naisfilminäitlejaks Epp Eespäev.

Filminädala zhürii esimehe, filmiajakirjanik Jaak Lõhmuse sõnul on Jüri Sillarti 1991. aastal valminud filmis «Noorelt õpitud» võrdväärselt esindatud kõik heale filmile iseloomulikud kunstilised komponendid. «Siin on kõik hea, alates stsenaariumist ja lõpetades näitleja- ja kunstnikutööga. See film on tervik,» põhjendas Lõhmus mõneti üllatavat zhürii valikut.

Parimaks meespeaosatäitjaks nimetati Sulev Luik Klorofülli rolli eest filmis «Noorelt õpitud», parimaks naispeaosatäitjaks Epp Eespäev Melissa rolli eest Kaljo Kiisa filmis «Suflöör».

Parim meeskõrvalosa oli Jüri Järvetil Tõnu Virve filmis «Luukas» (1993), parim naiskõrvalosa Ülle Kaljustel filmis «Noorelt õpitud» ja Mati Põldre filmis «Need vanad armastuskirjad» (1992).

Parimaks filmistsenaariumiks nimetati Toomas Raudami «Tule tagasi, Lumumba» (1992), mille rezhissöör on Aare Tilk, parimaks operaatoritööks Mait Mäekivi «Noorelt õpitud».

Parima filmiprodutsendi auhinna sai Peeter Urbla.

Zhürii andis välja ka eripreemia kõige vaimukama filmistseeni eest, mille sai surnute kellade stseen filmist «Tule tagasi, Lumumba».

Pärnu kultuurikeskuses Mai linastunud mängufilme hindas filmiajakirjanikest ja -ekspertidest koosnev zhürii. Hindamiselt jäi välja eelmise aasta eesti ainus mängufilm «Ma olen väsinud vihkamast».

Parima mängufilmi rezhissöör ning parim mees- ja naisosatäitja said auhinnaks hülgekuju.

Eesti filmide nädala korraldasid Pärnu linn ja Eesti Filmiajakirjanike Ühing.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

MALLE TOOMISTE

Viljandlased avavad 24. veebruaril Vabaduse platsi ääres endise parteimaja seinal mälestustahvli. Tahvlil on Vabadussõjas langenute auks püstitatud ja 1941. aastal hävitatud Amandus Adamsoni monumendi pronksist bareljeef.

1926. aastal Viljandis avatud Adamsoni monumendist, mille tömbi püramiidi esiküljel oli pronksist ema lapsega ning püramiidi tipus lippu hoidev eesti sõjamees ning kätt sirutav haavatud Lembitu, on säilinud vaid kaks detaili - ema käsi ja lapse käsivars, mida hoitakse Viljandi muuseumis. Kunstiteadlased ei ole parteimaja kohal asunud ausammast pidanud kunstiliselt taastamisväärseks, samuti on muutunud väljaku arhitektuurne ilme ning seetõttu otsustas Viljandi linnavolikogu piirduda mälestustahvliga hoone seinal.

Mälestustahvli autorid, linnakunstnik Malle London ja skulptor Peeter Leinbock, kujundasid mälestustahvli Adamsoni monumendist säilinud fotode põhjal.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TIIU RITARI

EELK Petseri Peetri kogudus pöördus EELK Võru praostkonna sinodi poole palvega aidata korraldada koguduse pastori, organisti ja autojuhi vaba liikumine üle piiri. Võru praostkonna sinod toimus 16. veebruaril Pindis, siis loeti ette ka petserlaste pöördumine. Sinodil moodustati komisjon, kes hakkab otsima võimalusi Petseri luteri koguduse edasiseks teenimiseks ja õpetaja ning tema abiliste piirist ülekäimiseks. «Meie kogudus on väga raskes olukorras. Meil ei ole diakonit ega kedagi, kes võiks asendada pastorit ja läbi viia jumalateenistust. Ja jumal hoidku, kui keegi peaks surema - siis pole, kes matab. Palume väga lahendada see küsimus Võru maavanema ja Petseri administratsiooni ülema vahel, sest riiklikul tasemel seda küsimust ei käsitleta. Meid on väga vähe ja 80 inimest pole nähtavasti riigile vajalikud. Väga palume teid aidata meid. Ärge jätke meid ilma viimasest rõõmust siin ilmas,» öeldakse sinodile saadetud avalduses. Kirjale on alla kirjutanud 30 Petseri luterlast.

Petseri kogudust teenib juba pikki aastaid Pindi koguduse õpetaja Laine Villenthal, kes kuni selle aasta 15. jaanuarini pääses üle piiri käima endise NSVLi punase sisepassiga. Alates 15. jaanuarist punase passiga enam üle piiri ei pääse ja sellest ajast alates ei ole Petseris peetud enam ühtegi jumalateenistust.

Laine Villenthal koos organisti, jutlustaja ja autojuhiga on taotlenud pikaajalist viisat, kuid siiani ei ole vaimulikul ja tema abilistel õnnestunud Vene saatkonnast niisugust viisat saada. Konsistooriumi töötajale, kes Tallinnas Pindi rahva pabereid ajab, on Venemaa saatkonnast vastatud, et diplomaatias käib kõik vastastikuse usalduse alusel. Kui Eesti ei anna õigeusu vaimulikele viisat, et nood pääseksid teenima Narva katedraalis, ei anna ka Venemaa viisasid Eesti vaimulikele. Pärast 15. jaanuari on Laine Villenthal siiski ühel korral Petserisse pääsenud, ja seda ilma igasuguse viisata. Ülemöödunud reedel helistati õpetajale Petserist ja teatati, et üks koguduse liige on surnud ning pühapäeval oodatakse õpetajat matusele. Laine vastas, et tal ei ole mitte kuidagi võimalik tulla, ja seda teadsid koguduse liikmed isegi, sest juba mitu pühapäeva olid nad oma õpetajat kirikus asjatult oodanud. Siiski ei tahetud Petseris inimest lihtsalt niisama mulla alla panna ja sellepärast võeti kasutusele kõikmõeldavad võimalused. Koguduse juhatuse liige läks Petseris täitevkomiteesse ja leidis sealt eest abivalmis ametniku, kes võttis telefonitoru pihku ja hakkas kõrgemalt poolt abi paluma, räägib Laine Villenthal. Helistati Pihkvasse, Petrogradi ja Venemaa saatkonda Tallinnas, kuhu veel, seda Laine ei teagi, kuid juba reedel lõuna paiku helistas pastorile koju piirivalveameti kagupiirkonna ülem Rein Orav, kes küsis Laine passiandmeid. Kuna õpetaja sinine pass ootab Tallinnas viisasabas, siis lepiti vana punase passiga ja juba reedel tuli Võrust luba, et Laine võib minna.

Pühapäeval oli 31 kraadi külma, auto, millega õpetaja tavaliselt sõidab, ei käivitunud, kuid siiski leiti hea inimene, kes õpetaja piiripunkti viis. Et see juhuslik auto üle piiri ei pääsenud, siis käis eakas õpetaja ligi neljakilomeetrise tee piiripunktist Petserisse jalgsi, seda kolmekümnekraadises pakases ja raskete pampudega käeotsas. Pampudes olid eesti ajalehed, kirikukalendrid ja muud lugemist, mida õpetaja ikka oma kogudusele on viinud. Õpetaja hilines kaks tundi, kuid matuserahvas ja lahkunu sai viisipäraselt mulda sängitatud.

Laine Villenthal räägib, et Petseri kogudus on väga raskes olukorras, kolmandik koguduse liikmetest jääb Venemaa poolele, neil on küll kirik, kuid ei ole õpetajat, kaks kolmandikku jääb Eestimaale, nende poolel on ka õpetaja, kuid nemad ei pääse oma kirikusse. Laine Villenthal võttis ühendust Võru maavanemaga ja palus, et kedagi lülitataks sellesse nimekirja, millega kava kohaselt peaksid lihtsustatult üle piiri liikuma pääsema need Võru- ja Põlvamaa ametnikud, kel hädapärast vaja sageli Petseris ja Pihkvas käia. Näiteks omandireformi maakonnakomisjoni sekretär peab sageli Pihkvas arhiiviteatiste järel käima, samuti on vaja üle piiri pääseda piiriäärsete omavalitsuste esindajatel, sest naabritega on ikka aeg-ajalt tarvis rääkida ja mõnikord ka kokkuleppeid sõlmida. Võru maavanem Tiit Soosaar ütles «Postimehele», et niisugune lihtsustatud piiriületamiskord oli tõepoolest kavas sisse seada ja hea meelega oleks sinna nimekirja lülitatud ka Laine Villenthal koos abilistega, kuid praegu kisuvad uudised sinnakanti, et mingit lihtsustatud piiriületamist ei tule, sest Eesti välisministeeriumis on asjaajamine takerdunud. Siiski on maavanem seda meelt, et olgu teistega kuidas on, kuid kirikuõpetaja peab oma koguduse juurde pääsema, ja selles asjas lubas maavanem pöörduda ka siseministeeriumi alluvuses oleva usuasjade talituse poole.

Kuid hoolimata sellest, et ei maavanem ega kirikuõpetaja ei pääse üle piiri, kehtivad ka Kagu-Eestis teatud seltskonna jaoks mingid erikokkulepped. Nii käivad vabalt üle piiri Piusa eriinternaatkooli 28 õpilast ja 19 valdavalt Petseri rajoonis elavat vene rahvusest täiskasvanut, kes töötavad Piusa koolis mitte ainult õpetajate ja kasvatajatena, vaid ka kokkade ja koristajatena. Sel ajal kui Meremäe valla inimesed vaevlevad tööpuuduses, ei anna Piusa kool tööd mitte kohalikele elanikele, vaid toob tööjõudu sisse naaberriigist. Võru maavanem Tiit Soosaar tõdeb, et see on kummaline küll, kuidas Eesti riik aktsepteerib Vene kodanike huvisid Eestis, aga ei aktsepteeri Eesti kodanike huvisid Eestis. Sest peale venelaste elab Petserimaal ka eestlasi, kes hea meelega Venemaa poole pealt Eestimaale tööle käiksid, kuid neid inimesi Eesti piirivalve lihtsustatult üle piiri Eestimaale ei luba ja sellepärast on nemad pidanud oma töötamise Eestimaal lõpetama. Siin piirivalvuritele etteheiteid teha oleks ülekohtune, nemad täidavad vaid kõrgemalt poolt tulevaid käske.

Piusa eriinternaatkoolis õpetati nõukogude ajal vene keelt kõnelevaid vaimse alaarenguga lapsi, kool on venekeelne tänini. Et Eestimaalt selle kooli tarbeks enam laste arvu täis ei saa, siis õpetatakse ja kasvatatakse Piusa koolis ka Vene Föderatsiooni lapsi. Õpetamise ja kasvatamise maksab kinni Eesti riik, haridusministeeriumi andmetel on Piusa kooli aastaeelarve 2,4 miljonit krooni.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AITA OTTAS

Tartu linnavolikogu kinnitas eile ühena viimastest kohalikest omavalitsustest linna eelarve kogumahus üle 299 miljoni krooni.

Linnavolikogu esimees Ants Veetõusme ütles, et eelnenud arut-elude käigus otsustati haridusele eraldada üle 20% rohkem raha, kui esialgu kavandati. Samas kärbiti linnavalitsuse halduskulusid 7,9%lt 6,5%le. 2,1 miljonit krooni on jäetud määratlemata ja see summa annab Veetõusme sõnul võimaluse suurendada kultuuritöötajate palka.

«Ärevaks teeb riigimaksude ja dotatsiooni väga suur osatähtsus linna eelarves - üle 82%. Riigiorganitel on Tartu eelarve kulutuste üle peaaegu täielik kontroll. Samal ajal pole kehtestatud kulunorme riiklike ülesannete täitmiseks,» tõdes Veetõusme. «Võimu detsentraliseerimisest on asi kaugel.»

Eelarve vastuvõtmise viibimise peamiseks põhjuseks nimetas volikogu esimees seda, et eelmise aasta detsembri keskel muudeti riigieelarve ja kohalike eelarvete vahekorra seadust.

Linnavolinik Jüri Kõre nimetas eile vastuvõetud eelarvet volikogu töötamise jooksul esimeseks, kus on tunda volikogu osa selle kujundamisel.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AITA OTTAS

Professor akadeemik Harald Keres ja dotsent Ilmar Kullam on eilsest Tartu aukodanikud.

Tartu linnavolikogu saatis eile pärast sellise otsuse vastuvõtmist mõlemale auväärt tartlasele tervitustelegrammi.

Harald Keresele ja Ilmar Kullamile antakse Tartu aukodaniku tunnistus kätte tänasel Eesti Vabariigi 78. aastapäeva aktusel Tartu Ülikooli aulas.

Harald Keres on sündinud 1912. aastal. Ta on mainekas teoreetilise füüsika esindaja, kes on Tartus loonud oma uurimissuuna ja koolitanud järelkasvu. Ta on töötanud juhtivatel kohtadel Tartu Ülikoolis ja Teaduste Akadeemia allasutustes.

Ilmar Kullam on sündinud 1922. aastal. Ta on kogu elu pühendanud spordile, mänginud edukalt korvpalli (olümpiahõbe 1952, Euroopa meister 1947, 1951 ja 1953), hiljem töötanud kutselise treenerina.

Viimati nimetati Tartu aukodanikeks Richard Ritsing ja Voldemar Vaga kolm aastat tagasi.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AIVAR AOTÄHT

Tänavune lumerohke talv on katnud paksu lumega ka majakatused. Sulailmade saabudes võivad katustelt alla kukkuvad jäised lumevaalud ja purikad saada eluohtlikuks, palus inimestel tähelepanelik olla Tartu ilmajaama juhataja Milvi Jürissaar.

«Katused on väga lumised, sest pole olnud õiget sula. Läinud reedel oli küll Tartus +0,2 kraadi sooja, aga see oli niivõrd lühiajaline, et ei andnud mitte midagi,» rääkis Jürissaar.

Kui jõuavad kätte päikesepaistelised märtsikuu ilmad ja temperatuur tõuseb, hakkab katustel tekkima vesine sulalumi või lume alla veekiht. Sulav lumi libiseb katuse servani ja jääb seal sageli esialgu pidama. Tasakesi nirisev vesi muudab jääpurikad üha võimsamateks ja jäätab ka lume. Kui siis ühel päeval sulatab päike tavalisest soojemalt, kukuvad rasked jäätunud lumekamakad ning purikad kõik korraga alla.

«Mul on elus olnud juhus, et tuli anda kohtus tunnistusi protsessil, kus arutati väikese tüdruku surma,» lausus Milvi Jürissaar. «See kümne-üheteistkümneaastane lapseke oli läinud mööda teed, kui talle Näituse tänaval lumi ja purikad kaela kukkusid. Ta ei saanud kohe surma, oli mõned päevad haiglas, kuid suri lõpuks ikkagi. Kui mul õigesti meeles on, mõistis kohus majahoidjale karistuseks kolm aastat tingimisi.»

Jürissaar meenutas, et tolle hoone katuselt oli lumi maha ajamata, samuti polnud tänavale pandud lihtsaid teibaidki, mis oleksid takistanud kõndimist ohtlikul tänavalõigul. «See juhtum oli kümmekond aastat tagasi. Siis oli samasugune lumerohke talv ega olnud sula. Õnnetus juhtus märtsikuus, kui olid ilusad päikesepaistelised ilmad.»

Milvi Jürissaar märkis, et kui praegu linnas jalutada, siis on juba näha, et paljude katuste peal on lumi vajunud alla serva ja räästas ripuvad purikad. «Ma täitsa kardan seda, kui nüüd lumevaalud hakkavad äkki sealt kõik alla tulema - siis ei ole üldsegi ime, kui mõni inimene võib saada sellise trauma, et võib jätta elu.»

Õnnetusi on võimalik vältida, kui räästaisse kogunenud lumi ja purikad alla ajada, hiljem katuse tipust tulev lumi ei ole enam nii raske ja suure löögijõuga.

Siin-seal on katustelt lund ja jääd juba ka koristatud. Eile hommikul murti jääpurikad redelauto abil maha Tartu ühe purikarikka hoone, ligi 4-korruselise elumaja kõrguse pärmivabriku küljest.

Katuseservadesse tekkivad jäised lumevaalud ja purikad on ohtlikud ka sõidukitele. Vähemalt üks taoline õnnetus on Tartus sel talvel juba juhtunud. Jaanuari viimase päeva kirkas talvepäikeses kukkus paarikümnekilone purikas alla Gildi tänaval polikliiniku katuse servalt. Nagu vahendas Tartu politsei pressiesindaja, maandus jääpurikas all seisnud uuele sõidautole, purustades sõidukil klaasi. Napilt pääses õnnetusest kõnniteel kõndinud naine - jäätükid kukkusid otse tema ette.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

JAAN VÄLJAOTS

Eile varahommikul rammis Peterburi-Riia reisirong Võrumaal Sõmerpalu lähedal ülesõidukohal kinni jäänud sõiduautot Volkswagen Santana. Autojuht oli autost välja pääsenud, tema auto purustas aga rong täielikult. Autorusude veduri küljest lahtikiskumiseks kulus üle poolteise tunni.

Võru liikluspolitsei andmetel juhtus õnnetus eile hommikul mõni minut pärast kella viit. «Sõiduautol oli raske koorem peal ja auto jäi lumme kinni otse rööbastel,» ütles Võru liikluspolitsei komissar Ain Teppo, keeldudes täpsustamast, mis koormaga oli tegu. «Kui rong tuli, oli juht jõudnud osa pappkaste maha laadida.» Rongile vastu polevat mees jooksnud.

Reisirong, mis Petseri juurest Eesti Vabariiki sisenedes vedurit vahetab, oli läbinud Võru ning hakkas lähenema Sõmerpalule. Kaks kilomeetrit enne Sõmerpalu jaama, Nursi ülesõidukohal seisvat sõiduautot märkas vedurijuht paarisaja meetri kauguselt. «Rong sõitis kiirusega üheksakümmend kilomeetrit tunnis, pidurdusmaa jäi liiga lühikeseks. Vedurijuhi sõnul lohises autovrakk umbes kakssada meetrit kaasa,» ütles Heldur Veeväli Valga depoost, kus veduri meeskond lätlaste vastu vahetus. Tema teada ei saanud rongi äkilisel pidurdamisel keegi reisijatest viga. Veduril oli purunenud lumeraud ja osa elektroonikast. Raudteelased hindasid kahju esialgu umbes 5000 krooni suuruseks.

Võru päästeameti mehed nägid poolteist tundi vaeva, et auto jäänused veduri haakekonksu küljest lahti saada. Autot näinud inimeste sõnul oli kõrvalistuja iste olnud juhiistme peal. «Üks inimene ehk mahuks veel sellesse autosse,» kirjeldas pealtnägija. Vrakk toimetati päästeameti teatel Sangaste kandist pärit omaniku juhatusel lähedal asuva talu õuele.

Juhtunu pealtnägijad on kinnitanud, et auto salapäraseks laadungiks oli olnud viin. Mis viina vedas sõiduauto varahommikul kõrvalist külavaheteed pidi, küsib «Postimees» Võru politseilt edaspidi.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1996

Tagasi üles