Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
KRISTIINA TÕNNISSON
Väljas paugub pakane ja külm näpistab toaski. Radiaatorid on leiged ning inimesed on sunnitud end paksemalt riidesse panema. Kust leida väljapääs probleemile? Kõige lihtsam tee on muretseda endale kas elektriradiaator või soojapuhur.
Nii elektriradiaatorite kui soojapuhurite valik kauplustes on praegu piisavalt suur. Enamikus poodides on müügil vaid Lääne päritoluga soojusandjad, sest Venemaa soojendite puhul tekitab probleeme garantiiaeg. Peamine erinevus elektriradiaatori ja soojapuhuri vahel seisneb puhuri ventilaatoris, mis paneb õhu ruumis kiiremini liikuma. Tavalise õhuliikumise puhul tõuseb soe õhk pidevalt üles ja külm õhk langeb alla. Tänu ventilaatorile see protsess aga intensiivistub.
Tartu Kesklinna kaubahalli elektrikaupade osakonna müügijuhi Priit Nurmsalu sõnul on elektriradiaator veidi tervislikum kui soojapuhur. «Lahtine küttekeha nagu soojapuhuri spiraal hävitab õhuga kokku puutudes osaliselt hapniku positiivseid osakesi ja muudab õhu kuivaks. Nii võib tekkida unisuse tunne. Kui soojusekandja on aga radiaatoris olev õli, millel pole otsest kokkupuudet õhuga, siis sellist efekti ei teki,» lausus Nurmsalu.
Ka Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika instituudi teadurite arvates om puhurid tervisele kahjulikumad kui elektriradiaatorid. «Puhurite spiraal on väga kõrge temperatuuriga. Puhuri ventilaator keerutab ruumis tolmu üles, mis võib kergesti sattuda tulisele spiraalile. Kõrge temperatuuriga kokku puutudes võivad aga spriraalile sattunud tolm ja muud ained eraldada uusi kahjulikke ühendeid, mille ventilaator puhub inimesele otse näkku,» ütles Tartu Ülikooli teadur Ülle Kikas.
Tolmuses keskkonnas ja tööruumides kasutatavaid puhureid tuleks aeg-ajalt puhastada, sest küttekehadele ladestuva tolmu tõttu väheneb nende efektiivsus. Ise puhurit lahti võtta pole soovitatav. Uueaegsematele elektriradiaatoritele ja soojapuhuritele on lisatud termostaat, mida saab vastavalt soovile ise reguleerida. Tänu termostaadile saab inimene toatemperatuuri hoida pidevalt soovitud tasemel. Kui õhk muutub soojemaks kui programm ette näeb, lülitab masin ennast ise välja, kui aga külmemaks, hakkab ise tööle.
Eriti mugavad on kellaga elektriradiaatorid, mis lülitavad ennast ise vastavalt programmile kindlal ajal kas sisse või välja. Nii ei pea hommikuti külmas toas üles tõusma ega külma ruumi tööle minema. Samuti ei pea nende radiaatorite puhul hirmu tundma selle pärast, et nad unustatakse liiga kauaks tööle.
Osal soojapuhuritel on olemas veel ümberlülitamise võimalus. Sel juhul saab inimene ise otsustada, kas ta tahab soojapuhuri lülitada kilovatisele või kahekilovatisele reziimile. Suvisel ajal saab puhurite küttekehad aga üldse välja lülitada ning kasutada puhurit üksnes ventilaatorina. Koduste ruumide kütmiseks mõeldud soojendite minimaalne võimsus on 800 vatti ja maksimaalne võimsus 2000 vatti. Kui toas töötab puhur või radiaator, siis tuleks jälgida, et elektrivõrku ei oleks lülitatud liiga palju elektritarbijaid üheaegselt. Võib tekkida ülekoormus. Seega on soovitatav puhureid kasutada ruumides, kus on maandusega seinakontaktid.
Priit Nurmsalu sõnul läheb nii elektriradiaatoritele kui soojapuhuritele kulutatud energia sajaprotsendiliselt soojuseks. «Kadusid, mis ilmnevad näiteks masuudi või gaasiga kütmisel, ei ole,» ütles Nurmsalu.
Kui kiiresti küttekeha ruumi soojendab, sõltub eelkõige toa kubatuurist. Samas tuleb arvestada ka maja soojapidavusega, akende pindala ja tihedusega ning ruumi kasutatavusega. Mida läbikäidavam ruum, seda aeglasemalt see soojeneb. Keskmiselt peaks normaalne puhur Nurmsalu sõnul kolmetoalise korteri suure toa soojaks (umbes +22°C) kütma tunniga. Niiskete ruumide soojendamiseks on ette nähtud spetsiaalsed niiskuskindlad puhurid. Tavalistel soojapuhuritel hakkab spiraal niiskuse käes aja jooksul roostetama, mis niiskuskindlatel puhuritel on aga välistatud. Vannituppa on kõige mõttekam osta pritsimiskindel puhur, millele ei mõju isegi mõõdukas kogus vett.
Mitte mingil juhul ei tohi soojapuhureid kinni katta ega varjata vaba õhu juurdepääsu. Seega ei tohiks puhureid panna kuhugi toanurka kapi taha. Samuti on vastunäidustatud puhuri peal märgade riiete kuivatamine. Õliradiaatorite peal võib riideid kuivatada küll, sest sel ei ole lahtist küttekeha. Elektriradiaatorite hinnad Tartu kauplustes kõiguvad tuhandest kroonist kuni tuhande seitsmesaja kroonini. Soojapuhurite hinnad on neljasaja krooni ja kahe tuhande krooni vahel. Kellaga radiaatori saab kätte kaheksa-üheksasaja krooni eest. Kõige kallimad soojusandjad on vannituppa mõeldud pritsimiskindlad puhurid, mille eest tuleb maksta kuni kaks tuhat krooni.
Kõige müüdavamad soojendid on Priit Nurmsalu sõnul Saksa firma EWT puhurid. See on ka ainuke firma, mis pakub alusel pöörlevaid soojapuhureid. Enamiku Tartu poodides müüdavate elektriradiaatorite ja soojapuhurite garantii on üks aasta.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Kontrollimaks Eesti Posti töökiirust ja -kindlust, tegi «Kasu» kirjatesti. 19. jaanuari hommikul enne keskpäeva saadeti kõigist viieteistkümnest maakonnalinnast Tartu poole teele kolm kirja. Juba laupäeva hommikuks oli Tartus kohal suurem osa kirjadest.
Kõigis maakonnalinnades pandi varahommikul posti kolm kirja: üks peapostkontorisse, üks kesklinna postkasti ja üks äärelinna postkasti. Juba järgmisel päeval jõudis toimetusse 43 kirja. Esmaspäeval tõi postiljon veel kolm kirja. Viimased saabujad olid Kohtla-Järve äärelinnast, Rakvere peapostkontorist ja Rapla maakonnast Alust saadetud kirjad. Alu kirja saatis Rapla lehetoimetus omaalgatuslikult, et kontrollida maakonna postiteenust. Rakvere kiri oli keskelt natuke murdunud ja kannatada saanud, kuid mitte kirja sisu kahjustavalt. Ka Tartus endas postitatud kirjad jõudsid kohale laupäevaks.
«Kasu» toimetus peab tulemusi üllatavalt headeks. Ka Tartu Postkontori tegevdirektor Jaan Ojaste arvas, et tulemused on üle ootuste head
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TIINA KUULER
Eestis kehtib üleööposti põhimõte. Eesti-sisene lihtkiri, mis on postitatud linnas, jõuab adressaadini keskmiselt 1,3 päevaga. Maakonnas kirjakasti pandud kiri võib teel olla 2-5 päeva. Tartu Postkontori tegevdirektori Jaan Ojaste sõnul teevad postiametnikud ka ise kirjakatseid, saates aastas 400-500 kirja. Lähemaks eesmärgiks peab Ojaste kirja teel-olekuaja lühendamist, et kiri jõuaks kohale ühe päevaga. Peamise põhjusena, miks kirjad viibivad, nimetab Ojaste postitöötajate hooletust kirjakastide tühjendamisel. Äärelinnades ja maakohtades võib postiljon vahel postkasti tühjendada harvemini kui kord ette näeb. Seega võib kiri oma näiteks 5-päevasel teekonnal suurema osa ajast vedelda sealsamas postkastis, kuhu saatja selle postitas. Ainult jõulukoormuse ajal võib kiri seista ka postkontoris paar päeva töötlemise ootuses.
Juhtub aga kirja saatja postitama oma kirja tihemini tühjendatavasse postkasti ja teeb seda päevasel ajal, siis jõuab kiri õhtuse postiveoauto peale ja rändab ööseks Tallinna. Kogu Eesti kirjad saadetakse Tallinna, kus need sorteeritakse ja saadetakse sihtkohtadesse laiali. Ainult ühe postkontori teeninduspiirkonda jäävaid kirju ei saadeta pealinna, näiteks Elvast tuleb kiri siiski otse Tartusse.
Linnas on postkaste, mida tühjendatakse keskmiselt kaks korda päevas. Need kellaajad on ka postkastile kirjutatud. Tihti juhtub siiski, et tühjendajad ei pea graafikust minutilise täpsusega kinni, vaid võtavad kirjad kuni pool tundi varem välja. Maal tühjendatakse postkaste kord päevas. Mõni postiljon tühjendab veel harvem, sest ta teab, et omakülarahvas saadab vähe kirju. Tegelikult on postiljoni selline käitumine karistatav.
Suvel, kui avati Tartu uus postimaja, käis Eesti Posti peadirektor tihti Tartu kandis. Kontrolliks postitas ta Ilmatsalu teeotsas asuvasse postkasti mõned kirjad. Et kirjad jäid Tallinna tulemata, avas peadirektor, kellel on selline õigus, ise võtmega postkasti. Ja kirjad olid puutumatult nädalaid seal sees lebanud. Tuli välja, et kohalik postiljon oli kehtestanud oma korra, mille kohaselt külarahvas, kes tahtis kirju saata, kinnitas need lõksuga puuoksa külge, et postiljonil oleks vähem käimist. Loomulikult selline postiljon vallandati. Kindlaim viis kiri kiiresti kohale saata on Ojaste sõnul lasta see hommikupoole mõnda linnas asuvasse postkasti, veel kindlam, kui peapostkontoris. See ei tähenda loomulikult, et ülejäänud kirjakastid oleksid mõttetud. Ka ühe linna piires saadetavate kirjade puhul kehtib tavaliselt üleööprintsiip, ehkki võib ka juhtuda, et kiri jõuab kohale juba samal päeval. Teine suurem põhjus, miks kirjad viibida võivad, on puudulik kojukanne. Linnas pole sellega kuigi tihti probleeme, ent maakohtades küll. Siiski pidid Jaan Ojaste sõnul omakülainimesed olema arusaajad, kui postiljonil toob lehm parajasti vasikat ja kogu post on laiali kandmata.
Seaduse järgi ei kanta posti laiali pühapäeviti ja riiklikel pühadel, kusjuures järjestikku ei tohi sattuda rohkem kui kolm puhkepäeva. Tartu Postkontori tegevdirektori Jaan Ojaste sõnul ei ole tavaliselt hinnatõusu järel märgata erilist kirjade saatmise vähenemist. Tema arvates on hinnatõus olnud aeglasem kui turusituatsioon seda võimaldaks. Kohe krooniaja alguses oleks pidanud rohkem hinda tõstma, siis oleks edasine hinnatõus lihtsam olnud, ütles Ojaste.
Kirjade sorteerimise ajal töötab ka tariifikontroll, kes võtab välja kirjad, millele on vähem marke peale kleebitud. Tavaliselt toimetatakse need kirjad küll adressaadile, ent küsitakse talt raha juurde ja mitte lihtsalt puudujäävaid sente, vaid tähtkirja taksi järgi.
Ojaste meenutas, et jõulude ajal võtsid nad tariifikontrolli maha ja toimetasid kätte kõik jõulukaardid, ükskõik kui vähe sinna marke oli pandud. Paraku kippusid inimesed petma ja jõulukuu keskmiseks tariifiks kujunes 1.20, mitte 2 krooni nagu ametlik tariif ette nägi. Postiteeninduses kehtib juba tsaariajast selline kord, et ilma margita kiri on kõige tähtsam kiri. See tähendab, et seda koheldakse erilise tähelepanuga nagu tähitud kirja, viiakse kindlasti adressaadini. Ja loomulikult küsitakse kirja saajalt siis ka tähitud kirja hinda. Kui saaja pole nõus maksma, läheb kiri saatjale tagasi ja raha küsitakse tema käest. Kui ka tema keeldub, siis kiri hävitatakse.
Põhjuseks, miks ilma margita kiri sellise tähelepanu osaliseks saab, olevat võimalus, et vahel on võibolla väga kiiresti vaja väga tähtis sõnum edasi anda, aga parajasti pole marki käepärast. Tänapäeval tunduvad küll tähtsate sõnumite edastamiseks telefon ja faks rohkem sobima. Jaan Ojaste sõnul ei kao kirjad tavaliselt ükshaaval, vaid terve kotitäis korraga. Kirju võivad kõrvaldada huligaanid, kes avavad kirjakaste, mida postitöötaja pole jõudnud veel tühjendada. Postikotte ei ole postiljoni käest Tartu piirkonnas viimase viie aasta jooksul röövitud.
Ojaste hinnangul läheb Tartu linnas ja maakonnas kaduma üks kiri 10-12 tuhande kohta, terves Eestis olevat see arv 4-5 korda suurem. Välismaise kirjavahetuse puhul sõltub palju sellest, millisest riigist kiri tuleb, näiteks minevat Saksamaal ja Itaalias rohkem kirju kaotsi kui Skandinaaviamaades. Rahvusvahelise organisatsiooni Europost andmetel läheb kaotsi 15% Euroopas liikuvatest kirjadest.
Omaette teemaks on kirjaga raha saatmine. Kõigis maades olevat Ojaste sõnul proffide kampasid, kes ainult sellest elavadki, et võõrastest kirjadest raha välja võtavad. Eriti tihti avati kirju siis, kui hiinalinna ohvitseriprouad mängisid kirjaga raha saatmise mängu. Siis võtsid kirjavargad iga kuu 1-2 kirjakasti lahti.
On olnud ka postitöötajaid, keda on kirjavarguselt tabatud. Nad vallandatakse kohe. Kirjade sorteerijal on üsna raske mõnda kirja kõrvale toimetada, ilma et keegi näeks. Samas ruumis neil isiklikke asju ja kotte olla ei tohi. Vahel on lahtiselt saabuvale kirjale peale pandud kleebis «Saabus lahtiselt». See tähendab, et kiri jõudis juba Tallinna rikutult. Tegelikult ei ole avatult saabunud lihtkirjaga mitte midagi teha, kaevata pole eriti kuhugi. Ojaste väitel on Tartu Postkontor küll mõningaid hüvitusi välja maksnud, kuigi see pole nende süü olnud.
Kui keegi on kirja varastanud inimese kodusest postkastist, siis ei saa selles süüdistada enam Eesti Posti, vaid ainult konkreetset varast. Siiski palub Tartu Postkontori tegevdirektor pöörduda inimestel, kes on saanud rikutud kirju, oma murega postkontorisse.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Eesti Post võtab telegramme vastu ja saadab neid laiali kui lihtkirju. Tavaline kiri jõuab kohale sama ajaga ja maksab tunduvalt vähem kui kiirtelegramm.
Telegramme saadetakse viimasel ajal üha vähem ja eraldi inimest telegrammide laiali kandmiseks Eesti Postis palgal ei ole. Saabunud sõnum saadetakse teele siis, kui kirjakandjad oma ringile lähevad. Tulevikus peaks telegrammi asemele asuma faks ja telefon.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
MANONA VISNAPUU
Postimüügikataloogidest rõivaid ostes ei saa me kunagi kindlad olla, kas eseme suurusnumber on sobiv. Enamasti on vead põhjustatud tellija hajameelsusest. Kuid vahel tekitavad ka kataloogide suurusnumbrid hämmeldust.
Kodu-Anttila uut suvekataloogi sirvides pakkus suur soomekeelne kataloog meeste särkide suurusnumbriteks kummaliselt suuri arve. Näiteks krae numbri 37-38, suuruse S (väike) juures oli märgitud rinnaümbermõõduks 116 sentimeetrit, vööümbermõõduks aga 108 sentimeetrit. Eestikeelse tõlke samas osas oli 37-38 suuruse vastavateks mõõtudeks 96 ja 83 sentimeetrit, mis tundusid märksa loogilisematena.
Kumma tabeli järgi tellida? Kodu-Anttila Eesti esindusest öeldi, et soomekeelses kataloogis on vist õiged suurused. Kodu-Anttila Soome esindusest ütles Eesti tellimustega tegelev Anneli Parkonen «Kasule», et need üleloomulikult suured numbrid on tegelikult riideeseme suurused. Suurused näitavad, kui suur on särk ise, kui ta laua peale laotada.
Samasugust suuruste süsteemi kasutab ka teine postimüügikaubamaja Hobby Hall oma talvekataloogis, kus tavaliste suuruste S, M, L alla on toodud toote enda mõõdud. Kui veidi mõelda, tundub selline suuruste süsteem isegi loogiline. Kes soovib laiemat ja avaramat moejoont, võib tellida numbri võrra suuurema eseme, kui ta tavaliselt kannab, ja kes eelistab liibuvat stiili, saab valida endale sobiva.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
JAANA SAVOLAINEN, «Helsingin Sanomat»
Euroopa Liit ei kavatse vaidluses hormoone kasutades kasvatatud lihaloomade üle Ühendriikide survele järele anda.
ELi põllumajanduskomissar Franz Fischler teatas möödunud nädalal liidu põllumajandusministrite nõupidamisel, et ka tulevikus ei luba EL hormoonliha eksporti ega nn. looduslike hormoonide kasutamist. Komisjoni pressiesindaja sõnul ei loobuta keelust sellepärast, et enamik ELi liikmesriikide tarbijatest pooldab hormoonliha keeldu.
ELi kõik liikmesmaad, välja arvatud Suurbritannia, on komisjoni otsusega päri. Suurbritannia suhtub ametnike sõnul mõistvalt ka USA kaubanduslikesse huvidesse.
USA ähvardab anda lihavaidluse lahendamiseks Maailma Kaubandusorganisatsioonile (WTO). ELi põllumajandusministrite arvates on liidul sellisel juhul kaks käitumisvõimalust.
EL võib nõuda, et liha juures oleks märge selle kohta, kas looma kasvatamisel on hormoone kasutatud. Teise variandina võib EL anda USAle kaotuste korvamiseks soodustusi teiste põllumajandustoodete osas ja jätta hormoonikeelu kehtima.
EL on juba seitse aastat täielikult keelanud nn. looduslike hormoonide kasutamist lihaloomade kasvatuses. Looduslikud hormoonid on näiteks testosteroonid ja östrogeenid. Peaaegu kõikide liidu liikmesriikide tootjad ja tarbijad on selle keelu poolt.
Soome ametiisikute andmetel võib Ühendriikide kaebusel WTOs edu olla. WTO kasutab otsustamisel ÜRO toiduorganisatsiooni FAO lubatud hormoonide piirmäära norme. Nende normide alusel ei saa hormoone loomakasvatuses täielikult ära keelata.
USA hinnangul on tal hormoonikeelu tõttu jäänud saamata vähemalt sada miljonit dollarit. Vastukaaluks ELi hormoonikeelule on ka USA määranud ELi põllumajandustoodetele karistustolle. Ameerika ametiisikute hinnangul ei ole looduslikud hormoonid lihatoodetes tervisele ohtlikud.
Soomes tehtud uuringute põhjal ei ole loomakasvatuses kasutatud looduslikud hormoonid tervisele kahjulikud, kui neid kasutatakse õigesti. Probleem on selles, et hormoonide õiget kasutamist on väga raske kontrollida.
Samuti ei ole piisavalt informatsiooni hormoonide mõjust loomade tervisele. See on üks asjaolu, millele EL võib tõenäoliselt rõhuda, kui ELi ja USA vaidlus WTOs arutusele tuleb.
Omaette rühma moodustavad nn. beeta-agonistid, mida tavaliselt kasutatakse loomade ravimiseks. Neid saab kasutada ka näiteks vasikate kasvu kiirendamiseks. Praeguste teadmiste kohaselt on nad kahjulikud nii inimestele kui loomadele. Soome ametiisikute sõnul pole beeta-agonistide mõju veel piisavalt uuritud.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
Möödunud aastal trahvis riigi tarbijakaitseamet Tallinnas ligi 900 kaubandusettevõtet kaubandus- ja teeninduseeskirja rikkumise ning tarbija petmise eest. Kliendi petmist esineb tavaliselt pea pooltel kontrollijuhtudest.
Tarbijakaitseameti peadirektori asetäitja Marje Kokk rääkis «Postimehele», et vastavalt kehtivatele seadustele on tarbijakaitseametil õigus trahvida kaubandus- ja teeninduseeskirja rikkumise ning tarbija petmise eest juriidilisi isikuid kuni 3000-kroonise summa ulatuses, tarbijakaitsenõuete eiramises süüdi olevaid üksikisikuid aga kuni 50 päevapalgaga, mis praegu tähendab kuni 750 krooni. Praktikas ei määrata alla 150-krooniseid trahve.
Asedirektori andmeil kontrollis tarbijakaitseamet 1995. aastal kogu riigis kokku 2464 kaubandusettevõtte tööd, eeskirjarikkumisi avastati 1719 firma puhul, s.o. umbes igal seitsmel juhul kümnest. Kokku määrati trahve 1705 ettevõttele üldsummas 944 900 krooni eest. 17 kontrollakti saadeti edasi halduskohtule.
Tallinnas kontrolliti mullu 1211 kaubandusettevõtet, eeskirjarikkumisi leiti 882 juhul (73%). Trahviti 878 õiguserikkujat kokku 425 200 krooniga. Detsembris määras tarbijakaitseamet pealinnas trahve kokku 39 rikkujale 15,4 tuhande krooni ulatuses. Kontrolliti 62 kaubandusettevõtet.
Marje Kokk tõi mõned iseloomulikud näited Tallinnas aasta lõpul avastatud õiguserikkumistest. Nii avastati 12. detsembril Lasnamäe turul AS Arzeni müügipunktis puu- ja köögiviljakonserve, millel puudus eestikeelne märgistus. Firmat trahviti 1000 krooniga. Samal turul üritas AS Linering saada tarbijalt ühe krooni märgitud hinnast rohkem ning müüs nõuetekohase märgistuseta taluvõid, mille eest nii müüjat kui aktsiaseltsi trahviti 300 krooniga.
Pealinlastele tuntud Nimeta baaris (AS Timp) võeti 12. detsembril kliendilt konjaki alamõõdu arvel 4 krooni rohkem, mille eest baaridaamile määrati 450-kroonine trahv. 21. detsembril avastati Tallinna keskturul AS Askanio müügipaviljonis kvaliteeti tõestava dokumendita värsket kala, samuti ei olnud esitada müügiluba. Aktsiaseltsile määrati 500 krooni trahvi. 19. detsembril trahviti ETK-le kuuluvat kauplusteketti Konsum eestikeelse märgistuseta kauba eest 1000 krooniga. inspektorid on käesoleva aasta algusest teinud juba mitmeid trahve.
AS Aiva oma samanimelises kaupluses Tartus Kalevi tänavas kauples suure hulga vanaksläinud kaubaga ega teavitanud ostjaid müügiaja ületamisest. Sellest suuremaks patuks tuleb aga lugeda aegunud taatlustempliga kaalu kasutamist.
Müüja maksis trahvi 300 krooni ja juriidiline isik taatlemata kaalu eest 1500 krooni.
AS Vesseli kohvik Tartus Aleksandri tänavas paistis silma eriti pesemata ja koristamata külmkapiga, kus kõik toiduained olid valikuta üksteise peale laotud. Kreemikooke hoidis kohvikupersonal liiga soojas. Samuti müüdi kohvikus konjakit, millel ei olnud korras saatedokumendid, kuid see oli Aardla hulgilao süü.
Kohviku raamatupidaja sai trahvi 225 krooni.
AS Mody & Co kulinaar- ja pagaritoodete müügipunktis Aleksandri tänavas oleks üsna kergesti toidumürgituse võinud saada. Tarbijakaitseinspektor võttis müügilt ära 4 päeva vanad kapsarullid (säilivusaeg 12 tundi!), 2-päevased pikkpoisid ja kotletid ning 1-päevased maksa ja pitsa. Samuti hoiti kondiitritooteid liiga soojas.
Baaridaam sai trahvi 750 krooni. Modyle kuuluva Rahvaköögi kokk ei olnud saatelehtedel märkinud toodete viimast müügikellaaega ja sai trahvi 150 krooni.
AS Avaruse Aleksandri tänava salongis Tartus valitses kontrollihetkel täielik segadus. Kaupadel polnud ühtegi saatedokumenti ega hinnakalkulatsiooni, alkoholi mõõtevahendid olid kontrollimata, kartulisalat oli juba üle ööpäeva vana (realiseerimisaeg 3 tundi!). Lisaks tehti kontrollijale 12-kroonine enamarve realiseerimisaja ületanud kauba müümisega.
Et aga kohviku tuliuued omanikud likvideerisid kõik puudused väga kiiresti, trahvis tarbijakaitseinspektor neid ainult 495 krooniga.
AS Renatuse toidukauplus Tartus Kloostri tänavas paistis silma sellega, et kõik kolm kauplemiseks kasutatavat kaalu olid aegunud taatlustempliga, samuti oli neil müügil aegunud kaupa. Kaupluse juhataja maksis trahvi 450 krooni.
AS Lembitu Kaika toidupood Viljandis hoidis oma riiulitel tervelt 10 nimetust aegunud kaupa. Müügilt pidi kõrvaldama kaks hallitamaläinud suitsuvorsti.
Kaupluse juhataja maksis trahvi 300 krooni.
Põlva tarbijate ühistule kuuluvas Hermese kaupluses olid müügil aegunud kaubad, pakitud toiduained olid märgistamata ja piimapulbrit säilitati valedes tingimustes.
Kaupluse juhataja sai trahvi 225 krooni.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1996