Pimedate ühingu ettevõte vajab jaluleaitamist, Stagnatsiooniaastatel töötasid pimedate ühingu ettevõtted kasumiga, Epitari töötajate arv on poole võrra vähenenud, Puuetega Inimeste Fondi tulud vähenevad

ANTS ALPIUS

,

Ants Alpius on Eesti Pimedate Ühingu (EPÜ) ettevõtte Epitar direktor.

Eestis on puuetega inimesi ligi 52 000, neist tööealisi ligi 30 000. Senised seadused on sundinud neid inimesi eelistama töötamisele koduskonutamist.

Möödunud aasta 16. mail kiitis valitsus heaks Eesti Vabariigi invapoliitika üldkontseptsiooni, mis tugineb ÜRO 20. detsembri 1993. aasta vastavale dokumendile. Mitmed reeglid rõhutavad puuetega inimesi puudutava teabe levitamise vajalikkust, et hajutada üldsuse teadmatust ja mittemõistmist.

Invapoliitika üldkontseptsiooni puuetega inimeste tööhõivet käsitlev osa peaks huvitama kõiki, kes on seatud korraldama puuetega inimeste eluolu.

Kontseptsiooni järgi peab riik aktiivselt toetama puuetega inimeste integreerimist avatud tööhõivesse (erialane ettevalmistus, tööhõivet soodustav kvoodisüsteem, varutud või määratud töökohad, eesõigusega töölepingud, maksusoodustused ettevõtetele, mis annavad tööd puuetega inimestele jne.). Riik, töötajate organisatsioonid ja tööandjad peavad tegema koostööd puuetega inimeste organisatsioonidega koolituse ja töötingimuste vallas, sh. paindlik tööaeg, osalise tööajaga töö, töökoha jagamine, eraettevõtlus ja sellega seotud abi.

Nende reeglite koostajad on lähtunud valdavalt avatud tööjõuturust, mis on ilmselt ka õigem. Kuid vähemalt Eesti Vabariigi taassünnini tegutsesid pimedate ja kurtide aastakümnetega väljakujunenud ettevõtete süsteemid rahuldavalt - kes töötada soovis, see ka tööd leidis. Järgmisel aastal 11. detsembril tähistatakse Tartus pimedate organiseeritud tegevuse 75 aasta juubelit ja ülejärgmisel ettevõtte 75. tööaastat. Epitar, endine pimedate ühingu Tartu õppetootmiskombinaat, peab hoolitsema pimedate tööhõive eest Lõuna-Eestis.

Juba enne sõda tõestasid pimedad, et on võimelised ise endiga toime tulema, kui neid vähegi toetada. Tartus muretsesid nägemisinvaliidid kaks korralikku hoonet - pimedate laste koolimaja Era tänav 2 ja tootmishoone Narva maantee 101. Viiekümnendate aastate algul ehitati juba oma raha eest uus tootmishoone Aleksandri tänavas. Lisaks harjadele, pintslitele ja korvidele hakkasid pimedad valmistama kellarihmu ja rahakotte, mitmesuguseid plastmassdetaile jm.

1970. aastate lõpus valmis ajakohane tootmiskompleks koos elamuga. Tootmine laienes, sest hakati tootma ka õhufiltreid. Töötajate käsutuses oli kaks puhkekodu. 1980. aastate alguseks saadi kasumit 1,5 miljonit rubla eeskätt tänu kokkuhoidlikele kulutustele, pingutavale tööle ning loomulikult nn. idaturule. Keskmine töötasu invaliididel oli koos pensioniga 180 rubla.

Eesti Pimedate Ühingu (EPÜ) aastakasum oli ligi 4,5 miljonit rubla. EPÜ ettevõtetes töötas ligi 900 invaliidi ning sama palju terveid inimesi. Ligi 60% kasumist läks riigile kultuuri, spordi, meditsiini, hariduse, loodushoiu, teede- ja elamuehituse jne. toetuseks. Tippaastail töötas Epitaris ligi 220 invaliidi. Neil aastail ei kulutanud riik nägemisinvaliidide peale kopikatki raha. Praegu suudame osalist tööd anda vaid sajale invaliidile.

Kui väetiks peame jääma, et vääriksime tänases turumajanduslikus võidujooksus kaitset? Jänni jäime juba 1992. aastal, mil peaminister Tiit Vähi lubas EPÜ ettevõtete jaluleaitamiseks kolmeaastast maksuvaba perioodi. Loodame nüüd, et kolmandat korda peaministri toolile jõudnud Tiit Vähi oma lubaduse lõpuks täidab.

Ülemaailmne Pimedate Assotsiatsioon ei soovita järgida Lääne malli, kus puuetega inimesed loodavad liialt kõikvõimalikele sotsiaalabi programmidele. Praegu räägitakse isegi Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide valitsuses vajadusest vähendada oma kodanikele jagatavat sotsiaalabi.

Puuetega inimesed on võimelised osalema väga mitmekesise kauba tootmises. Tooraine, turu ja konkurentsivõimega seotud probleemid võiksid saada leevendust, kui riik, kohalikud omavalitsused ja ka uusärimehed meid vahel rohkem mõistaksid.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

KRISTEL RÕSS

Eesti Puuetega Inimeste Koja käsutuses oli senini 49% hasartmängude tuludest, väikseid summasid on andnud üksikud sponsorid. 1. veebruarist koja raha väheneb, sest 63% hasartmängudest laekuvatest summadest jagatakse sotsiaalsfääri kõigi riskigruppide - vanurite, puuetega inimeste, lasterikaste perede vahel.

Eestis tegutsev Puuetega Inimeste Koda toetab rahaliselt invaettevõtlust, annab käivitusraha põhjendatud äriplaanide teostamiseks. Möödunud aastal toetas fond näiteks Tanel Joosti ettevõtet Händikäpp Imidzh Tartus ja Kaarel Kübarsepa metallitöökoda Rakveres. Fond on püüdnud toetada ka puuetega noorte haridust.

Riigieelarve seaduse järgi haldab Eesti Puuetega Inimeste Koja raha Eesti Puuetega Inimeste Fond, mille nõukogusse kuulub ka osa koja liikmeid. «Praegu ei ole veel loodud Riigikogu komisjoni, mis hakkab jaotama hasartmängude tulusid. Ohus on meie väljatöötatud kohalike kodade süsteem,» ütles Eesti Puuetega Inimeste Fondi direktor Gennadi Vaher.

Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Fond on välja töötanud oma programmi sotsiaalhoolekande seaduse ja Eesti Vabariigi invapoliitika üldkontseptsiooni rakendamiseks 1996. aastal.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1996