Tallinnas toimunud plahvatuses sai üliraskelt vigastada eridemineerija, Ülirasked vigastused, Mõni Riigikogu liige võib kaotada saadikupuutumatuse, Saaremaa Ühisgümnaasium tõuseb tuhast, Taastamistööd käivad, Ühisgümnaasiumi toetatakse, Uuel aastal taasta

URMAS PAET

Neljapäeval kell 20.30 plahvatas Tallinnas Veetorni tänav 4 asuva maja ette pargitud Mercedes-Benz 300 all lõhkeseadeldis. Plahvatuses sai üliraskelt vigastada päästeameti eridemineerimisrühma liige, 24-aastane Arne Lokk.

Politseiameti pressiesindaja Küllike Rooväli ütles «Postimehele», et neljapäeval kell 19.30 avastas Tallinnas rahvusraamatukogu taga asuva Veetorni tänav 4 maja ette pargitud Mercedes-Benz 300 alt lõhkeseadeldise juhuslikult maja ette sõitnud valvur, kelle auto tuled sattusid lõhkeseadeldist valgustama. Lõhkeseadeldisega Mercedes kuulus AS Bregotile. Roovälja andmetel juhtis seda tavaliselt autojuht.

Kell 19.45 anti avastatud lõhkeseadeldisest teada politseipatrullidele ning kell 20.15 sai teate päästeameti juhtimiskeskus. Paar minutit hiljem sõitsid välja eridemineerimisrühma spetsialistid. Kohale oli viidud ka eriväljaõppe saanud politseikoer.

Roovälja sõnul piiras politsei ohupiirkonna politseilindiga ning liikluspolitsei sulges tänava liikluseks. Lõhkeseadeldisega Mercedese kõrvale oli pargitud veel neli autot, kuid neist kahe omanikud otsustasid oma auto eemale ajada. Nii jäi Mercedese kõrvale veel kaks masinat.

Lõhkeseadeldis oli paigutatud auto parema esitiiva alla. Päästeameti pressiesindaja Tiit Tambi sõnul püüti lõhkeseadeldist kahjutuks teha veekahuriga, kuid tulutult. Veekahuri lask peaks lõhkeseadeldise purustama enne, kui see jõuab detoneeruda.

Päästeameti eridemineerimisrühma liige, 24-aastane Arne Lokk läks pärast veekahuri lasku vaatama, kas lõhkeseadeldis on ohutu. Kuid sel hetkel, kell 20.30, lõhkeseadeldis plahvatas. Tiit Tambi ütles, et plahvatuse tugevus on võrreldav 400 grammi trotüüli plahvatamisega. Tema sõnul oli lõhkeseadeldise valmistanud tõenäoliselt asjatundja.

Tambi sõnul toetus Lokk ilmselt kätega vastu maad ja vaatas auto alla. Esialgsetel andmetel oli tegemist aja peale töötava sütikuga. Pärast töökorda seadmist reageerib sütik teatud aja pärast, mille pikkus sõltub oluliselt õhutemperatuurist. Reageerimisaeg võib olla pool kuni poolteist tundi. Plahvatuse tagajärjel sai Arne Lokk üliraskeid vigastusi kätele ja pähe, eriti näkku. Küllike Rooväli rääkis, et demineerija nägu oli verine ning käelabad rebenenud. Samas oli kannatanu teadvusel. Esmaabi andsid kannatanule kodukaitsjad ja liikluspolitseinikud.

Arne Lokk viidi Mustamäe haiglasse, kus teda opereeriti. Operatsioon kestis kella kaheni öösel.

Lokk on pärast rasket operatsiooni reanimatsiooniosakonnas. Tambi sõnul on tema seisund stabiilne, kuid endiselt üliraske.

Tiit Tambi sõnul Arne Lokk küll kuuleb ja saab jutust aru, kuid ei saa rääkida.

Päästeameti vanemdemineerija Arne Lokk saab 24. jaanuaril 25-aastaseks. Tal on naine ja tütar. Tambi sõnul teeb päästeamet kõik, et Arne Lokki ja tema peret toetada.

Plahvatanud auto omanik AS Bregot on pakkunud rahalist toetust kannatanu ravimiseks Eestis või välismaal.

Küllike Rooväli kinnitas, et politseil ei ole juhtunu kohta veel ametlikku versiooni.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

URMAS PAET

Koonderakonna juhatuse ja Riigikogu liige Vahur Glaase ütles eile, et uue aasta algul võib Riigikogu paarilt-kolmelt oma liikmelt ära võtta saadikupuutumatuse, et võimaldada nende võtmine kriminaalvastutusele.

Vahur Glaase ütles, et praegune valitsuskoalitsioon on eelmistelt valitsustelt kaasa saanud kolm suurt skandaali: rublamüük, Iisraeli relvatehing ning lindiskandaal.

Glaase sõnul tuleb Riigikogul uue aasta algul hakata tegelema võimaliku nõusoleku andmisega paari-kolme nimetatud skandaalidega seotud Riigikogu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks.

Glaase kinnitas, et kõigi skandaalide uurimine käib ning uurimistulemused jõuavad kindlasti varsti kohtusse.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

NEEME KORV

Tuleõnnetusest Saaremaa Ühisgümnaasiumis (SÜG) on möödas veidi üle kahe nädala. Põlengu põhjustajat pole veel tabatud, taastamistööd koolimajas aga käivad. Samas on nii hoone remontijad kui linnavõimud veendunud, et õppetöö gümnaasiumihoones ei saa alata enne remonditööde täielikku lõpetamist.

Hommik. Ühisgümnaasiumi hoonele lähenedes võib praegugi tunda kerget kõrbelõhna, mis annab tunnistust olnud tulekahjust. Koolimaja väljast vaadates põlengu suurust enam kindlaks ei tee - aknad on ees ja peauksest liiguvad inimesed nagu tavaliselt. Sisenedes muutub pilt aga kardinaalselt.

Kogu esimene korrus on suitsust must, torkab silma, et maja on põlemisprahist juba tublisti koristatud. Lagunenud ja osaliselt põlenud parketiliiste on välja viidud, samuti vineerist seinaplaate. Seistes esimest korda elus musta laega koolimaja koridoris tekib rusuv tunne.

«Ei teagi, jah, kuidas see esmakordselt vaatajale tundub,» märgib oma kabinetist väljuv raamatupidaja. «Ise hakkad juba harjuma... Või no mis nüüd harjuma, aga...» Kõneleja hääl murdub.

Nurga tagant kostab valjenevat jutukõminat. Koos kooli majandusjuhatajaga liigub rühm inimesi elavalt diskuteerides mööda koridori. On päris kerge taibata, et need on ehitajad- taastajad.

Siinsamas koridoris seisab kaks koolipoissi. Tulid appi maja korrastama. Praegu ollakse kahekesi, aga päeva jooksul peaks veel poisse lisaks tulema. Noormeeste ülesandeks on kiskuda üles allesjäänud parkett ja põrandalauad. «Põhimõtteliselt - paneelideni välja,» seletab mööduv majandusjuhataja. Koridori põrand peab saama täiesti uue katte. Hiljem näen linnas ka üht kannatanut. Kuuenda klassi tüdrukul Marisel on veel küll käsi kipsis, ent peagi võetakse seegi maha. Enne jõule jõudis ta juba paaril päeval kooliski käia. Tüdruk on optimistlik ja naerusuine. Veel täna minnakse üheskoos vaatama Tallinnas ravil olnud klassiõde. «Tööd algasid kohe järgmisel hommikul, kui hakkasime aknaid vahetama, et kaitsta majakarpi külma eest. Ehitusuuringute eksperdid uurisid läbi betoonkonstruktsioonid põlenguosas. Koheselt tuli alustada ka põlenud osa toestuseks vajaliku vundamendi valamisega,» räägib senitehtust Kuressaare aselinnapea Jaan Lember. Algas projekteerimine, milles nii teostuse kui materjalide osas tegi ettekirjutused päästeamet. Kuna tegu oli hädaabitöödega, ei kuulutatud ehitaja leidmiseks välja avalikku konkurssi, vaid need leidis linn.

Lemberi sõnul oli kartus, et osa kuuemeetristest laepaneelidest tuleb välja vahetada, siiski (õnneks) pisut ennatlik. Küll aga vajavat need suures osas lisatoestust, mis saavutatakse raudkonstruktsioonidega. Ükski töö ei saa alata päris ilma moraalse või materiaalse toetuseta. Eesti valitsus eraldas oma reservfondist SÜGile miljon krooni. «Teine miljon planeeriti sisse 1996. aasta eelarvesse, maakonna omavalitsuste liit toetas gümnaasiumi taastamist umbes kolmesaja tuhandega,» võtab Kuressaare aselinnapea suuremad rahalised toetused kokku.

Samas ei saa märkimata jätta kokku umbes neljasadat tuhandet krooni, mis on laekunud abiarvetele Maapanka ja Tallinna panka vabatahtlikelt annetajatelt. Kes on need, kes õnnetuses käe ulatavad? «Firmad, organisatsioonid, sõpruslinnad, teised Eesti omavalitsused ja eraisikud,» räägib Lember ja võtab Maapangalt laekunud faksi toetajate nimekirjadega.

Pikas nimekirjas seisavad kõrvuti Kambja vald, Võru linn, Hansapank, Saaremaa Tarbijate Ühistu... «Küsimus ei ole tõepoolest summade suurustes, vaid oluline on tõesti see, kes on oma mõttega kooli toetanud,» märgib Lember.

Kui suureks kujuneb lõplik remondisumma, ei oska aselinnapea veel praegugi öelda. «Kolme ja poole miljoniga on arvestatud, kuid sinna arvati ka paneelide vahetamine sisse. Nii et sealt jääb see summa veidi väiksemaks, kuid samas võib mõningaid töid veel lisanduda,» lisab ta. 8. jaanuarini kestab talvine koolivaheaeg. Ühisgümnaasiumi lapsed lähevad siiski veel Kuressaare Gümnaasiumi ja Vanalinna Kooli. Millal saavad lapsed taas omakoolimajja? «Küsimus on siin kahepoolne. Lapsed tahaksid muidugi kiiresti koolimajja tagasi, aga minu seisukoht on see, et tagasi saab tuua neid siis, kui remonditööd on täielikult lõppenud,» vastab Jaan Lember.

Sama kinnitab «Postimehele» ka peatöövõtja, aktsiaseltsi Erek kommertsdirektor Aarne Pupart. «Esimene ja teine korrus saavad ju praktiliselt uue põranda, lae ja seinte katte,» nentis Pupart, kelle arvates ei ole eriti tõenäoline laste järkjärguline toomine majja. Esiteks ei võimalda seda ehitustööd. «Teiseks on siin kindlasti ka psühholoogiline põhjendus, paljudele lastele mõjuks halvasti koolimaja nägemine selle praeguses seisus,» nendib ta. Võrreldes põlengueelse situatsiooniga peaks koolimaja interjöör remondi käigus tublisti muutuma, sest tuletõrje ettekirjutuste järgi tuleb seintelt eemaldada vineer ja katta need küproksplaadiga.

Projekti kohaselt paraneb põlengus kannatada saanud treppide ja korruste väljaehitamisel kindlasti trepikoja läbilaskevõime. Korrused saavad tulekindlad vaheuksed. Paigaldatakse uus tuletõrjesignalisatsioon ja vahetatakse välja elektrisüsteem. Pupart märkis, et praegu on Erekil juba teada vähemalt viis alltöövõtjat. Uuel aastal käivad tööd juba täie hooga, kinnitab Pupart: «Siis peaks objektil olema kindlasti sadakond meest.» Seda, millal tööd võiksid lõppeda, ei oska asjaosalistest veel praegu keegi täpselt prognoosida. Seoses tuleõnnetusega algatati kriminaalasi. Saare uurimisbüroo uurija Enn Pustak on BNSile öelnud, et konkreetseid kahtlusaluseid veel ei ole, ehkki teoreetiline võimalus tema tabamiseks on olemas. Ekspertiisiakt peaks Pustaki sõnul valmima jaanuari keskel.

Oleks vale väita, et vastutava isiku leidmine ei ole oluline küsimus. On. Inimelu on nüüd ja tulevikus tähtis. Peab olema.

Eelarve on võimalik kokku arvutada ja summad leida. Inimelu aga rahaga ei ennista. Sõnadki on siin tühjad ja üleliigsed.

Saare maakonna ajalehti lugedes võib kohata arvamusavaldusi, kus küsitakse, miks on asjast ikkagi nii palju vaja rääkida.

Ühisgümnaasiumi inglise keele õpetaja Pouline Jenkins (kelle tunnis viibisid kaks õnnetuses hukkunud poissi) kirjutab «Oma Saares»: «Mõne nädala pärast on SÜGi tragöödia vaid ähmaselt meeles kui midagi, mis juhtus eelmisel aastal. Et seda ei juhtuks, peame me olema kindlad, et kõik, mida on võimalik parandada, on parandatud /.../ Kõige väiksematest kõige suuremateni - meil on kõigil vaja harjutada, mida teha järgmisel korral. Me peame oma lapsed vabastama hirmust. Me peamev a a t a m a (minu sõrendus - N.K.), mis mujal on enesestmõistetav.» Sõnad on tühjad? Võibolla ei ole.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TIIT TUUMALU

Saaremaa Ühisgümnaasiumi põlengus vigastada saanud lastest pole enam keegi kriitilises seisundis, kinnitas Tallinna lastehaigla peaarst Merike Martinson. Keila haiglas on praegu ravil neli last, Tallinna lastehaiglas üks ja Kuressaare haiglas üks laps.

Peaarst Merike Martinsoni sõnul oli Tallinna lastehaiglas ravil kolm Saaremaalt toodud last, kellest 11-aastane Liis lasti enne jõule juba koju. «Tõsise koljutraumaga meile toodud ja paar päeva teadvuseta olnud Liis paranes tublisti ja ta võib uue aasta algul juba kooli minna,» ütles peaarst.

Raske kõhunäärmetraumaga Anneli viidi reanimatsiooniosakonnast pärast jõulupühi üle kirurgiaosakonda. Martinsoni sõnul ei ole tema seisund enam kriitiline. Kolmas lastehaiglasse toodud patsient, 9-aastane Ivar, on üle viidud Keila haiglasse.

Pärast gümnaasiumi põlengut lennukiga Tallinna lastehaiglasse transporditud ja Keila haiglasse viidud neli last on samuti paranemas. Sügavaid põletushaavu saanud 9-aastased Anni ja Helina ning haiglas 10. sünnipäeva pidanud Indrek kirjutatakse haiglast välja tõenäoliselt jaanuaris, ütles Keila haigla põletus- ja plastilise kirurgia osakonna arst Tiiu Kaha.

Neljast lapsest raskeimas seisundis on 9-aastane Ivar, kes toodi Tallinna hingamisteede põletuse ning suurte põletushaavadega näol ja kehal. Nädal aega Tallinna lastehaiglas aparaadi abil hinganud poisi seisund on küll paranenud, kuid ta vajab jätkuvalt intensiivravi.

«Ivaril on välja löönud kahepoolne kopsupõletik, mis teeb ravimise raskemaks,» ütles Tiiu Kaha. Ta lisas, et loodetavasti saab ka Ivar koju jaanuari lõpul.

Kuressaare haiglas oli lühemat või pikemat aega ravil 23 Saaremaa Ühisgümnaasiumi põlengus viga saanud last. Kirurgiaosakonna juhataja Aare Tauli sõnul on haiglaravile jäänud vaid 14-aastane Katrin, kellel on diagnoositud mitu luumurdu. «Katrini seisund on rahuldav. Kandluumurru tõttu on ta venitusravil ega saanud seepärast koju minna,» ütles Taul ja lisas, et viimane patsient saab koju jaanuaris.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

UUDISTETOIMETUS

Kui kellelegi on teatada mitu uudist, siis on tavaks enne edasi anda halb ja alles siis hea uudis. «Postimees» on esiküljel ilmunud materjalide analüüsi põhjal seda tava järginud, sest 46,5 protsenti lõppeval aastal lehe esiküljel ilmunud lugudest tõid lugejaile halbu sõnumeid.

1995. aastal ilmus 301 «Postimeest», mille esiküljel oli lugeda 970 lugu ja vaadata üle 500 foto. Need tõid sündmusi koju kätte nii Tallinnast, Tartust, Viljandist, Pärnust, kõikjalt Eestist kui ka Tshetsheenia sõjatandrilt, Uus-Meremaalt, Ameerika Ühendriikidest ja mujalt.

Kahjuks tuleb tõdeda, et peaaegu iga teine sõnum (46,5 protsenti) «Postimehe» esiküljel teatas õnnetusest - plahvatusest, suurmõrvast - või käsitles poliitilisi skandaale ja sõdu.

Neutraalse iseloomuga oli 34 protsenti esiküljeuudistest ja vaid 19,2 protsenti sõnumitest võib liigitada täiesti heade kilda. Statistika näitab, et millegipärast on kõige rohkem halbu uudiseid olnud 1995. aasta jaanuarikuus, kus neid oli kaks kolmandikku kõigist esiküljel trükitud uudistest. Suure panuse sellesse andsid muidugi sõjasündmused Tsheteenias.

Halbade uudiste osa suurenes taas sügisel, kui lõkkele lõid SIA ja kaitsejõudude peastaabi ümber puhkenud skandaalid, millele lisandus õige pea konflikt kaitseväe juhataja ja kaitseministri vahel. Need on ka sündmused, mis on kõige kauem lehe esiküljel püsinud.

Enamik uudised, mis lõppeval aastal «Postimees» oma kõige väärtuslikumal kohal - esiküljel - lugejateni tõi, olid sisepoliitilised. Välisuudiseid oli esikülje uudiste hulgas 29 protsenti, mõni protsent jäi ka majandus- ja spordiuudisetele. Viimase kahe valdkonna osatähtsus hakkab «Postimehe» esiküljel 1996. aastal kindlasti kasvama.

«Postimees» loodab, et uus aasta toob lugejani rohkem häid uudiseid kui 1995. aastal. Samas ei saa Eesti Vabariigi reaalsuse vastu, ta peegeldab just seda. Enesepetlik ilulev väärpeegeldus oleks vaid pea liiva alla peitmine.

«Ega inimene massina vastu saa,» nagu ütles külanaine kirikus orelit nähes.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

URMAS PAET

Riigikogu Koonderakonna fraktsiooni esimees Mart Siimann teatas eile, et Koonderakonna ja Maarahva Ühendus (KMÜ) on ühtne. «Kui koalitsioonipartner (Reformierakond - U.P.) ei pea võimalikuks meiega koostööd jätkata, siis püüame leida variante jätkamaks ka ilma erakorraliste Riigikogu valimisteta,» ütles Siimann.

Kommenteerides Reformierakonna aseesimehe Valve Kirsipuu etteheiteid valitsuskoalitsiooni ühtsuse aadressil, ütles Mart Siimann, et viie koalitsiooni kuuluva fraktsiooni tegevust on keeruline koordineerida, kuid Koonderakonna ja Maarahva Ühendus ei nõua hääletamistel näiteks sajaprotsendilist distsipliini. Siimann ütles, et seadus ei muutu paremaks, kui see on 60 poolthääle asemel vastu võetud 45 häälega.

«Ma ei pea otstarbekaks kokkuleppimist, et kõik hääletavad ühtmoodi. Oluline on tulemus,» lisas ta.

Siimann rõhutas, et ta ei näe koalitsioonis erilisi probleeme. «Hindan Eesti Maarahva Erakonna saadikute poliitilist paindlikkust. Nad on tihti läinud kompromissile, kuid kompromissile on läinud kõik koalitsiooni osapooled. Igatahes ma ei näe siin mingit probleemi,» rääkis Siimann.

Valve Kirsipuu ütles aga neljapäeval, et Maarahva Erakond on valitsuskoalitsioonis leppimatus opositsioonis ning leppimatu opositsiooni olemasoluga koalitsioonis ei ole otstarbekas jätkata. Kirsipuu lootis tekkinud olukorrale lahenduse leida kohe uue aasta algul.

Ka Eesti-Vene juulilepete ratifitseerimise puhul oli Siimanni sõnul teada, et KMÜs on saadikuid, kes hääletavad ratifitseerimise vastu, ning seda aktsepteeriti.

Mart Siimann ei nõustunud ka Reformierakonna seisukohaga, et 1996. aasta riigieelarve võeti vastu kiirustades. Ka koonderakondlasest rahandusminister Mart Opmann kinnitas, et eelarves mingit pinget polnud ning uue aasta eelarve on üldse üks viimaste aastate normaalsemaid.

Mart Siimann nentis, et viimasel ajal pole Reformierakonnaga olnud tõsiseid konsultatsioone. Siimanni sõnul on ka erakorralised Riigikogu valimised järgmisel aastal väga ebatõenäolised. Valve Kirsipuu neljapäeval aga erakorraliste valimiste toimumist ei välistanud.

Siimann kinnitas, et KMÜ on ühtne vaatamata mõningatele siseprobleemidele. «Kui koalitsioonipartner ei pea võimalikuks meiega koostööd jätkata, siis püüame leida variante jätkamaks ka ilma erakorraliste Riigikogu valimisteta,» teatas Siimann.

Mart Siimanni sõnul on praeguse koalitsiooni lagunemise korral võimalik, et KMÜ moodustab vähemusvalitsuse või leiab uue koalitsioonipartneri. Siimann kinnitas, et Koonderakond ei nõustuks Reformierakonna võimaliku nõudmisega, et näiteks Maarahva Erakond lahkuks koalitsioonist.

Rääkides kuuldustest, et Koonderakond võib euroreformiministri kohalt Endel Lippmaa tagasi kutsuda, ütles Siimann, et Koonderakonna juhatus hindab Lippmaad üksmeelselt kõrgelt ning kunagi ei kavatsetagi arutada Lippmaa tagasikutsumist.

Lõpetuseks arvas Siimann siiski, et Koonderakond suudab praeguses koalitsioonis oma eesmärke realiseerida ning Reformierakonna kaasamist koalitsiooni ei saa kahetseda.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

TIIT TUUMALU

Moskvas filmi sajanda aastapäeva suurüritusel «Filmikunst 100» valiti saja parima sel sajandil endises N. Liidus tehtud mängufilmi hulka ka kaks eesti filmi.

Väljavalituiks osutusid Kaljo Kiisa «Surma hinda küsi surnutelt» (1977) ja Olav Neulandi «Tuulte pesa» (1979). Eesti Kinoliidu delegatsioon tegi ettepaneku lülitada saja parima filmi hulka ka Peeter Simmi mängufilm «Ideaalmaastik» (1980).

Endises N. Liidus tehtud sajandi filmiks valisid Moskvasse kogunenud Venemaa filmirezhissöörid ja -ametnikud ning endiste liiduvabariikide esindajad Mihhail Kalatozovi mängufilmi «Kured lendavad» (1957), mis on saanud auhinna ka Cannes’i filmifestivalilt.

Eesti Kinoliidu esimehe Aare Tilga andmetel valiti saja parima mängufilmi hulka 60-70 enne 1950. aastat ja paarkümmend 1960-1970ndatel aastatel tehtud filmi. Kahe viimase aastakümne filme oli valitute hulgas suhteliselt vähe.

Saja parima filmi seas domineerisid Venemaa ja Ukraina filmid, teiste osa jäi väiksemaks. Väljavalitute seas polnud Tilga sõnul ühtegi Läti filmi, Leedu filmikunst oli esindatud vaid ühe filmiga.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995