Psühholoogiline testimine on Eestis viletsas seisus, Tõlgitud testid on sageli varastatud, Eestis koostatud teste peaaegu pole, Olukord normaliseerub

PAUL VAHUR

Paul Vahur on AS Tripodi tegevdirektor

Psühholoogilise testimise olukord Eestis on vilets. Osa nõustamise ja personali valikuga tegelevatest firmadest kasutab inimese omaduste määramiseks küsimustikke, mis ei vääri isegi testi nime.

Need ei vasta lihtsamatelegi nõuetele - testil pole kindlat struktuuri, puuduvad kordusküsimused ja kindel teooria. Enamik firmadest kasutab siiski selliseid mõõtevahendeid, mis vähemalt põhimõtteliselt võiksid sobida psühholoogiliseks testimiseks. Tavaliselt on need inglise keelest tõlgitud. Tõlgitud testide puhul on kaks olulist probleemi - enamikku teste kasutatakse autori loata, mis tähendab lihtsalt vargust, ning enamik tõlgetest on korralikult normeerimata.

Testi ei saa lihtsalt tõlkida. Isegi keeleliselt laitmatu tõlge jääb mõttetuks lausete kogumiks, kui pole teada, kuidas eesti keelt rääkivad inimesed küsimustele vastavad.

Vastustest selgub testi sisemine ehitus, mis peab vastama originaaltestile. Mingi testi vastusarvude summa üksi ei anna vastaja kohta olulist teavet. Kõik sõltub sellest, milline on selle summaarse arvu suhe vastava soolise või vanuselise normiga. Ainult normi suhtes selgub näiteks see, kas tegu on keskmisest avatuma või suletuma inimesega.

Paberile trükitud küsimustest palju olulisem on informatsioon, mille abil testi tulemusi tõlgendatakse. Olulisem osa tõlgenduseks vajalikust informatsioonist pannakse kirja testi juhendis või manuaalis, milles kirjeldatakse testi ülesehitust, testi norme ja seda, kuidas interpreteerida testi tulemusi. Enamikul Eestis kasutatavatest testidest sellised manuaalid puuduvad. Peaaegu üldse pole meil Eestis koostatud teste. Võib tunduda, et psühholoogilist testi teha on väga lihtne, tarvis on vaid võtta mingi isiksuse omadus ja leida sobivad küsimused, mis seda näitaksid.

Küllalt raske on aga leida asjatundjaid. Sobivate küsimuste otsimine ja neile saadud vastuste normandmete kogumine on töömahukas. Lõplikult saab testi kõlblikkuses olla kindel alles siis, kui selle omadused on avaldatud ja kirjeldatud mõnes rahvusvahelises psühholoogiaajakirjas. Kõike seda arvestades pole nõutaval tasemel lihtsa psühholoogilise testi tegemine võimalik vähem kui 150 000 krooniga.

Üldiselt sünnivad uued testid ülikoolides, kus tegeldakse vastava uurimistööga. Seejärel, kui test on läbi proovitud ja selle abil saadud tulemused mõnes ajakirjas avaldatud, tekib selle kasutamise vastu suurem huvi.

Toorikust kasutamiskõlbliku testi tegemiseks on vaja hulka lisatööd. Testide trükkimise ja levi eest hoolitsevad testide kirjastajad. On üsna levinud, et testi kirjastaja mitte üksnes ei müü seda, vaid pakub ka testimise läbiviimise ja interpreteerimise teenust. Eestis pole praegu ühtegi testide kirjastajat. Psühholoogilise testimise olukord läheb Eestis normaliseerumise suunas. Seda võiksid iseloomustada järgmised seigad:

1) psühholoogilise nõustamise, valiku ja diagnoosimisega tegelevad asutused hakkavad kasutama psühholoogilisi teste, mille omadused on piisavalt hästi läbi uuritud ja kohandatud Eesti oludele;

2) lõpeb testide varastamine (võimalik, et selleks on tarvis kohtuprotsessi mõne firma vastu, mis tegeleb testide varastamisega eriti suures ulatuses);

3) tekib psühholoogiliste testide kirjastamine ja iga soovija võib mõistliku hinna eest leida talle sobiva psühholoogilise mõõtmisvahendi;

4) ilmuvad originaalsed Eestis loodud testid, mis hakkavad konkureerima tõlketestidega.

Eeldused asjade selliseks käiguks on igatahes olemas. Kahes kõrgkoolis - Tartu Ülikoolis ja Tallinna Pedagoogilises Ülikoolis - koolitatakse psühholooge, kes saavad psühholoogiliste testidega töötamiseks vähemalt minimaalse ettevalmistuse. Neis kahes psühholoogiakeskuses on piisavalt asjatundjaid, kes on võimelised looma Eesti jaoks sobilikke psühholoogilisi teste.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

lehekülje algusesse , esileheküljele