/nginx/o/2008/08/04/62525t1h25ea.jpg)
Eile proovisaadetega alustanud ETV 2 ei näe Tallinnas Starmani analoogvõrgus ega ka Viasati kliendid. Kokku ei saa uue kanali olümpiaprogrammist osa 30 protsenti eestlastest.
ETV 2 kõik siiski kohe ei näe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui väljaspool Tallinna on ETV 2 Starmani analoogvõrgus olemas, siis Tallinnas on kanali nägemiseks vaja televiisori ja antenni vahele ühendada digiboks. Starmani turundusdirektor Henri Treude rääkis, et sellega propageeritakse tallinlaste kaabelvõrgust digitaaltelevisioonile üleminekut.
Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli sõnul on see Starmani ja ETV vahelise kokkuleppe küsimus. «Starmanil ei ole tegelikult mingeid tehnilisi takistusi, et ETV 2 mitte näidata,» kinnitas ta.
Samuti soovitas ta, et inimene, kes on mõne teleteenusepakkuja klient, ise aru päriks, miks ta uut kanalit ei näe. «Näiteks kui Viasat ütleb, et meie ETV 2 näitama ei hakkagi, siis võib ju lihtsalt teenusepakkujat vahetada,» rääkis Pihel. Tema sõnul võib Viasatil Eestis olla ligi 50 000 klienti.
Piheli sõnul ei kasuta analooglevi umbes 70 protsenti Eesti ja üle 90 protsendi Vene perekondadest. Enim kliente on STV-l ja Starmanil. Kui Starmani kliendid näevad ETV 2 vaid Kodu Kaabel-TV paketis ja Zuum TV digitaalprogrammis, siis STV kliendid võivad kõik uut kanalit nautida.
ETV 2 näevad ka Elioni Digi-TV 67 700 klienti. «ETV 2 asub kanalite loetelu lõpus ja seda näevad absoluutselt kõik Digi-TV era- ja ärikliendid,» kinnitas Elioni meediasuhete juht Karin Kahre. Ka Telseti tegevdirektor Tiit Kivilaid avaldas, et 8. augustist näevad ka kõik nende kliendid ETV 2.
Varem või hiljem tuleb aga kõigil Eesti inimestel muretseda endale digiboks või digilevi toetav uus televiisor, sest 2010. aastal analooglevi kaob. «Eestis ei mahu rohkem telekanaleid analooglevisse ja kui inimene ostab või rendib endale digiboksi, näeb ta juba seitset tasuta Eesti kanalit ja selle eest ei maksa mitte televaataja, vaid telejaam,» rääkis Pihel.
«Digilevisse tulekuks ei pea kellegagi sõlmima mingit liitumislepingut. Juhul kui sa tahad näha ka paarikümmet välismaa kanalit, võid minna näiteks Starmani, küsida endale ZoomBoxi, pista kaardi digiboksi ja siis umbes saja krooni eest kuus neid kanaleid vaadata.»
Piheli sõnul pakub digitaaltelevisioonile üleminek ka mitmeid eeliseid: paremat pildi- ja helikvaliteeti, telekava otse teleriekraanil ja muid lisavõimalusi.
«Kuna digitaaltelevisioonile üleminekuga väheneb ühe telekanali levitamise kulu umbes 30 miljonilt kroonilt 3 miljonile kroonile, on telekanalitel võimalik levikulude säästu arvelt investeerida rohkem raha teleprogrammi arendamiseks,» lisas Pihel.
«Meil on juba paari suure üldhuvi kanali asemel eetris seitse kodumaist kanalit ning kindlasti lisandub neid tulevikus veel.»