Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
URMAS KALDMAA
Soomes Lappunrannas peetud kohtuprotsessil ilmnes, et AS Viisnurk võis loovutada kolmele firmasaladuse ja raamatupidamiseeskirjade rikkumise eest süüdi mõistetud ärimehele oma partneri, Hackman Sisustus OYga, sõlmitud lepinguid ja protokolle. Dokumendid puudutasid Hackmani firma viimistlusplaatide tootmist, nende tootmise liin on kohtu arvates tööstussaladus. Dokumentide loovutamine tähendaks seega tööstusspionaazhile kaasaaitamist. Soomes peeti kohut Hackman Sisustus OY endise tegevdirektori ja majandusjuhi ning Lappeenranna ühe masinaehitusettevõtja üle. Kohus määras neile trahvi kokku 9190 Soome marka ja neil tuleb tasuda ka 140 000 marga suurused kohtukulud. Hackman Sisustuse ja Viisnurga koostöö sai alguse juba nõukogude ajal. Viisnurk on aastaid tarninud oma Soome partnerile puitkiudplaate, mida Hackman Sisustus edasi töötleb. Hackman Sisustus kattis Viisnurga toorplaadid tekstiili või tapeediga ja müüs sel moel vääristatud siseviimistlusplaate Skandinaavia ja Lääne-Euroopa turul.
Väidetavalt alustasid süüdimõistetud 1993. aastal hankeid, mille abil vastloodud firma OY Finnhallex Ltd. oleks saanud aidata Viisnurgal juurutada Hackmani halltex-viimistlusplaatidega sarnaste plaatide tootmist. Lappeenranna firma Konemetalli alustas Hackmanilt kopeeritud jooniste alusel juba ka plaadiliini valmistamist, kuid 1994. aasta augustis läbi viidud konfiskeerimine peatas projekti.
Hackman kahtlustab, et koos uue tootmisliini käikulaskmisega planeeriti tõsta Viisnurga toorplaatide hinda tasemele, kus nendest valmistatud vääristatud plaadid ei oleks olnud enam turul konkurentsivõimelised. Viisnurga arendusdirektor Toivo Kuldmäe ütles, et ta on küll kuulnud Soomes peetud kohtuprotsessist, kuid Viisnurgale ei ole Hackman Sisustus otse mingeid pretensioone esitanud. «Minu teada puudutas Lappeenrannas peetud kohtuprotsess Hackmani ja Finnhallexi omavahelisi probleeme. Meil on Hackman Sisustusega täiesti normaalsed ostu-müügisuhted,» leidis Kuldmäe. Samas möönis ta, et võibolla ei ole ta probleemi kõigi üksikasjadega kursis, sest selle aasta alguses muutus Viisnurga omandivorm ja vahetus juhtkond.
Kuldmäe süüdistab hoopis Hackmani ebaausates võtetes. «See on Hackmani katse oma konkurente kõrvaldada. Kiudplaatide vääristamine on praegu Hackmani ainus tulutoov tegevusala,» väitis Viisnurga arendusdirektor.
Kuldmäe andmeil on nii Hackman kui Finnhallex kohtuotsuse edasi kaevanud ja see, kas kolm Soome ärimeest ka tegelikult süüdi olid, pole veel sugugi täiesti selge.
Kuldmäe arvates on süüdimõistetutele määratud trahvid rohkem sümboolsed, mis näitab, et ka madalaima astme kohus ei pidanud kohtualuste süüd kuigi suureks.
Lepingute ja protokollide loovutamist Hackmani konkurentidele ei osanud Kuldmäe kommenteerida. Neid dokumente hoitakse Viisnurga finantsosakonnas lepingute keskregistris, ja enne kui midagi öelda, on vaja kõike täpselt kontrollida.
Kuldmäe ei eitanud kuuldusi, et Viisnurgal on tõepoolest kavas järgmise aasta alguses tulla turule uute vääristatud puitkiudplaatidega, mis sarnanevad Hackman Sisustuse omadega. Nende tootmise liini käikulaskmisega on Viisnurk tegelnud juba pikemat aega.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
URMAS TOOMING
Eesti Välisinvesteeringute Agentuuri hinnangul on välisosalusega firmadest sel aastal Eesti arengule enim kaasa aidanud aktsiaselts Eesti Telefon.
Eesti Välisinvesteeringute Agentuuri peadirektor Jüri Sakkeus ütles, et projektil «Välisinvestor 1995» oli kolm eesmärki: saada ülevaade Eestisse investeeritud väliskapitali mahust, tutvustada avalikkusele välisinvesteeringute mõju Eesti majandusele ning avaldada tunnustust välisinvestoritele.
Analüüs näitas, et välisinvesteeringute maht ületas kõik lootused. Sakkeuse sõnul on 50 suuremat välisosalusega ettevõtet investeerinud kokku 4,2 miljardit krooni, millest 1,7 miljardit moodustavad reinvesteeritud tulu ja väljastpoolt Eestit võetud laenud. See näitab, et välisinvestorid ei ole huvitatud kasumi Eestist väljaviimisest.
Need 50 ettevõtet on pakkunud tööd 14 000 inimesele. Ühe uue töökoha loomine on läinud maksma keskmiselt 300 000 krooni.
Analüüs näitas sedagi, et Eestisse on hakanud tulema uut tüüpi investeeringuid, mis toetavad Eesti eksporttoodangut.
Konkursizhürii esinaine ning majandusministeeriumi asekantsler Signe Ratso ütles, et peale peaauhinna otsustati välja jagada ka kolm eriauhinda: ekspordi arendamise, töökohtade loomise ning toodangu kvaliteedi tõstmise eest.
Konkursizhürii hinnangul on suurima panuse Eesti majanduse arengusse andnud Elcoteq Baltic, Pakterminal ning Eesti Telefon. Viimane neist saigi peaauhinna, sest nüüdisaegse telefonivõrgu loomine puudutab kõiki Eesti elanikke.
Eesti Telefoni peadirektor Guy Sundqvist ütles, et kuna 51% aktsiatest kuulub Eesti riigile, võib auhinna üle heameelt tunda ka riik. Eesti Telefon on seni investeerinud rohkem kui miljard krooni ning kavatseb samas tempos jätkata.
Ekspordiauhinna saajatena jäid sõelale Elcoteq Baltic, Kunda-Nordic Tsement ja lämmastikväetiste tehas Nitrofert. Neist valis zhürii välja Elcoteq Balticu. Ratso sõnul sai otsustavaks tõsiasi, et see firma on viinud masinate ja seadmete ekspordi Eestis muude ekspordiartiklite hulgas kolmandale kohale.
Töökohtade loomise auhinna sai endise Kehra paberikombinaadi baasil loodud firma Horizon, mis on Kehras loonud 500 töökohta. Elcoteq Baltic andis küll tööd 825 inimesele, kuid zhürii hinnangul kaalub 500 töökohta Kehras üles 825 töökohta Tallinnas. Kolmas pretendent oli Paulig Baltic AS, mis andis tööd 64 inimesele.
Kvaliteediauhinnale pretendeeris neli välisosalusega firmat, millest zhürii valis välja Põltsamaa Felixi. Napilt jäi teiseks Saku õlletehas. Esikoha otsustas see, et Põltsamaa Felixi tooteid tarbib rohkem inimesi kui Saku õlletehase jooke.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
JAAN KELDER
Põhja-Eesti Pank (PEP) peab eelläbirääkimisi nii kodu- kui välismaiste investoritega 130 miljoni kroonise pikaajalise krediidiliini hankimiseks, mille arvel pank loodab parandada laenuportfelli kvaliteeti ja anda välja pikaajalisi laene. Lepingu sõlmime loodetavasti jaanuari lõpul või veebruari algul, ütles PEPi juhatuse esimees Lembit Kitter eile «Postimehele».
Pikaajaline krediidiliin on PEP-i saneerimisprogrammi üks osa ja see on sõnastatud aktsionäride kohustusena. «Mis seal salata, PEPi laenuportfell väga hea ei ole. Uus krediidiliin suurendab aktivate tootlikkust,» ütles Kitter.
PEPi laenuportfell on 493 miljonit, Kitteri sõnul on kahjumisse kantud 42 miljoni eest laene, sel aastal proviseeritakse veel 50 miljoni eest Sotsiaalpangalt üle tulnud laene.
Põhja-Eesti Panga aktsionärid valitsus (50%), Eesti Pank (33%) ja Eesti Ühispank (17%) kohustuvad omavahelise kokkuleppe kohaselt kuue aasta jooksul reinvesteerima omanikutulu Põhja-Eesti Panka. Vajaduse korral peavad aktsionärid garanteerima 100 miljoni krooni ulatuses panga nõuded klientidele, kuid Kitteri sõnul pole selleks siiani vajadust olnud.
PEPi saneerimisprogramm, mida finantseeritakse PHARE-programmi rahaga, käsitleb lisaks krediidiliinile ka panga igapäevase töö korrastamist: laenupoliitikat, raamatupidamist ning juhtimisstruktuuri väljaarendamist.
PHARE-programmi raames finantseeritakse ka PEPi selle aasta audiitorkontroll ja konsultatsioonid, pakkumised selleks on tehtud kuuele nimekale Lääne audiitorfirmale.
60 miljoni kroonise aktsiakapitaliga Põhja-Eesti Panga bilansi maht oli novembri lõpul 1,415 miljardit krooni. Novembris sai pank 1,9 miljonit krooni arvestuslikku kasumit, millega eelmiste kuude kahjum vähenes 2,9 miljoni kroonini. «PEPi selle aasta eeldatav puhaskasum on 190 tuhat krooni, järgmise aasta puhaskasumiks ennustame 20 miljonit krooni,» ütles Kitter.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
TÕNIS HAAVEL, Hansapank
Saksa Keskpank alandas lühiajalisi intresse poole protsendi võrra.
Eile hommikupoolikul olid valuutaturud taas rahulikud, peamine tegevus oli Saksa Keskpanga istungi ootamine. Kella poole kolme ajal alanud pressikonverentsilt oodati Saksamaa järgmise aasta rahapakkumise muudu avaldamist, mis võiks jääda 4-6% piiresse.
Saksa Keskpank alandas lühiajalisi intresse lausa poole protsendi võrra, mis isegi ületas turgude ootused. Sellest hoolimata ei kavatsenudki dollar oma piiridest 1,44-1,455 Saksa marka välja murda ning stabiliseerus õhtuks selle vahemiku alumise ääre läheduses.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995