/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/03/17/149404t1h6a9e.jpg)
Kristlikud demokraadid ja rahvuslik liikumine vaimustusid senisest koostööst niivõrd, et soovivad minna järgmistele riigikogu valimistele ühtse erakonnana.
Kristlased ja rahvuslased tahavad ühineda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kohalike omavalitsuste valimistel Pärnus oli meil väga meeldiv koostöökogemus ja sellele tuginedes tekkis mõte edasi minna,» avas Erakonna Eesti Kristlikud Demokraadid esimees Peeter Võsu organisatsioonide juhtide peades arenevaid mõtteid.
Tema sõnul on teine põhjus liitumiseks 5-protsendine valimiskünnis, millest väiksema valijate toetusega erakonnad riigikokku ei pääse.
Kristlike demokraatide toetus on viimase Turu-uuringute ASi küsitluse andmetel 1 protsent.
Võsu sõnul on nii Kristlikel demokraatidel kui Rahvuslikul liikumisel palju ühisjooni, eelkõige tänu konservatiivsele maailmapildile.
Ta lisas, et kahe organisatsiooni ühinemine ei tähenda, et kõik rahvusliku liikumise liikmed peavad kristlasteks hakkama. «Seda ei ole kunagi meie programm nõudnud. Oleme lihtsalt nõus piibellike põhimõtetega.»
Võsu sõnul on siiski alles käimas läbirääkimised ning kõik taolised küsimused vajavad veel arutamist.
Tema väitel on lahtine veel ka ühendatud jõu nimi. «Nimeküsimus on meil praegu natukene aruteluteema. Kristlikud demokraadid on tugev kaubamärk, millest loobumine ei ole mõistlik lihtsalt selle tõttu, et ühineda,» lisas erakonna esimees siiski.
Võsu avaldas lootust, et kahe jõu liitmine tekitab uue erakonna, mille toetus on suurem kui kristlastel ja rahvuslastel praegu eraldi.
Tema andmetel on praegu Kristlikel demokraatidel veidi üle 2000 ning mittetulundusühinguna tegutseval Eesti Rahvuslikul Liikumisel natuke alla tuhande liikme.
Sel laupäeval koguneb Kristlike demokraatide kongress, kuid seal Võsu sõnul veel liitumiseni ei jõuta. Tema väitel kutsutakse tõenäoliselt liitumise lõpuleviimiseks septembris kokku erakonna uus kongress.
Varem Eesti Kristliku Rahvaparteina tuntud ühendus muutis end 2006. aastal Erakonnaks Eesti Kristlikud Demokraadid.
2003. aasta riigikogu valimisel sai erakond 1,1 protsenti, 2007. aastal pärast intensiivset reklaamikampaaniat 1,7 protsenti valijate häältest.
Rahvuslik liikumine tekkis 2006. aastal ning pälvis esimest korda laiemalt tähelepanu, kui asus võitlusse nn pronkssõduri kuju Tallinnast Tõnismäelt teisaldamise nimel.
Erakonna esimees Martin Helme kandideeris mullu suvel europarlamendi valimistel, kogudes üksi 9832 häält (2,5 protsenti kõigist häältest) ehk rohkem kui Rahvaliit (8860) ja natuke vähem kui Rohelised (10 851 häält).
Kristlikud demokraadid võitsid samadel valimistel 1715 inimese poolehoiu (0,42 protsenti häältest).