/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/10/31/88839t1h7d89.jpg)
Eesti välisminister Urmas Paeti hinnangul ei peaks NATO liikmesriigid oma tuumaarsenali vähendama enne, kui kõik riigid ei ole ühinenud tuumarelvade leviku tõkestamise leppega.
Paet: NATO ei peaks tuumarelvastust piirama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me ei pea tänases maailmas võimalikuks, et NATO ja liikmesriigid teevad selles valdkonnas ühepoolseid tagasisamme,» rääkis Paet tänasel NATO Tallinna tippkohtumist tutvustaval pressikonverentsil.
Välisministri sõnul on tuumarelvade roll maailmas unikaalne ja seda arutatakse ka 22-23. aprillil Tallinnas korraldataval NATO välisministrite mitteametlikul tippkohtumisel.
Paet kiitis ka Euroopa oma tuumaheidutusvõimekust, mis võimaldab USA kõrval suuremat paindlikkust.
Tuumarelvade leviku tõkestamise leppega pole ühinenud neli riiki, mis kas on tunnistanud või mida kahtlustatakse tuumarelvastuse omamises: India, Pakistan, Põhja-Korea ja Iisrael.
Ülejäänud teemadest tulevad Paeti sõnul Tallinna tippkohtumisel arutlusele NATO uus strateegiline kontseptsioon, alliansi peakorteri reform, Bosnia-Hertsegoviinale liikmelisuse tegevuskava andmine, raketitõrje temaatika, sündmused Afganistanis ja suhted Venemaaga.
NATO kontseptsioonist rääkides tõi Paet välja, et Eesti peab oluliseks kollektiivkaitse ja usutava heidutuse säilimist - et Põhja-Atlandi Lepingu 5. artikkel reformi käigus ei lahjeneks.
Viies artikkel sätestab nimelt, et «relvastatud rünnakut Euroopas või Põhja-Ameerikas ühele või mitmele neist vaadeldakse rünnakuna kõigile osapooltele».