Kiiruskaamera teeb trahvi tõenäoliselt alles maist

Kiiruskaamera Tallinna-Tartu maanteel Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Tallinna-Tartu maantee äärde paigaldatud 16 kiiruskaamerat on politsei hinnangul pannud autojuhid rahulikumalt liiklema ja seda olenemata asjaolust, et kaamerale silma jäänud kihutajad pääsevad vähemalt mai alguseni pelga hoiatusega.

«Kiiruseületamiste arv on alates kaamerate paigaldamisest nendel lõikudel selgelt langenud, mis on loomulikult hea näitaja,» viitas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Mihkel Loide 16 Eesti kahe suurema linna vahel asuva maantee lõigule. «Kaamerad täidavad oma eesmärki ning rahustavad liiklust.»

Tema väitel on liiklust rahustatud just parasjagu ehk on märgata, kuidas autojuhid on hakanud sõitma läbivalt ühtlase kiirusega.

Loide hinnangul ei ole märgata, nagu juhid kipuksid kiiruskaamerate eel hoogu maha võtma ning pärast «ohu» möödumist taas pedaali põhja vajutama, samuti pidas ta lühinägelikuks arusaama, nagu Tallinna-Tartu maantee ääres pärast kiiruskaamerate ülespanekut muul moel enam kihutajaid ei püütaks. «Meil on tavapatrullid ka ikka tee ääres,» meenutas Loide.

12 000 hoiatust

Pressiesindaja sõnul kõigub kaamerate fikseeritud kiiruseületamiste arv päevade lõikes, sest sõidukiirust mõjutavad ka teeolud ja muud tegurid, kuid üldiselt on märgata kiiruseületamiste arvu vähenemist.

Loide väitel jäi Tallinna-Tartu maanteel pooleteise kuuga kaamerale vahele koguni üle 12 000 auto ehk ligi 2000 sõiduki nädalas, mille omanikud said politseilt seejärel hoiatusteate.

Rikkumistest ligi 8600 jäi vahemikku kuni 6 ülekilomeetrit ning statistika näitab, et teadlikult kiiremini kui 20 km/h naljalt ei sõideta. «Võib öelda, et mida väiksem on kiiruseületamine, seda rohkem neid juhtumeid esineb, mis on ka ootuspärane,» kommenteeris Loide.

Enim kipuvad Tallinna-Tartu maanteel sõitjad kaamerasilma ette jääma 70 km/h piirangualas, näiteks Anna külas Järvamaal.

Aprillis trahvi ei saa

Loide sõnul pääsevad patustanud tõenäoliselt hoiatustrahvist veel terve aprillikuu jooksul. Tema väitel peab riigikogu võtma kõigepealt vastu menetlust korrektseks muutva seadusemuudatuse ning sellele otsusele järgneb sissetöötamis-harjumisperiood.

Millal täpselt trahvima hakatakse, sellest teavitab politsei Loide sõnul pärast seda, kui riigikogu on seadusparanduse vastu võtnud.

Kõigi eelduste kohaselt saab see parandus ehk liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus riigikogu heakskiidu juba homsel kolmandal lugemisel.

Kiiruskaamerad on Loide sõnul iseenesest töövalmis ning tõrkeid, mis annaks alust kahelda süsteemi usaldusväärsuses, ei ole. Küll aga hinnatakse tema andmetel praegu kiiruseületamise tuvastamisele järgnevaid protsesse.

Poolteist kuud hoiatusi

Politsei alustas kiiruskaameratega fikseeritud lubatud sõidukiiruse ületanutele kirjalike teavituste postitamist 15. veebruaril.

Tallinna-Tartu maanteel olevale 16 kaamerale on selle ajaga silma jäänud üle 12 000 kiirust ületanud auto, rikkumistest ligi 8600 jäi vahemikku kuni 6 ülekilomeetrit.

Kiiruskaamerate sekkumiskünnis on testperioodil seatud 90 km/h alas kiirusele 97 km/h.

Kiiruseületamiste kohta saadetakse kirjalik teade sõiduki vastutavale kasutajale või selle puudumisel sõiduki omanikule. Selles on märgitud rikkumise fikseerimise koht, aeg, mõõdetud sõidukiirus ning ületatud kiirus.

Käesolevas etapis ei kaasne teatisega veel hoiatustrahvi - kirja eesmärk on juhte hoiatada ning teavitada. Siiski näitab kirja saamine kiiruseületamise tuvastamist.

Tulevikus määratakse kiiruseületamise puhul hoiatustrahv mootorsõiduki registrijärgsele omanikule või vastutavale kasutajale, kui viimane on registrisse kantud. Hoiatustrahvi suurus on 50 krooni iga lubatud sõidukiirust ületava kilomeetri kohta.

Allikas: PPA, Postimees