/nginx/o/2010/02/16/313798t1hd4b2.jpg)
/nginx/o/2010/04/05/343474t1h37cc.jpg)
Samal ajal kui töötuskindlustushüvitise saajate arv püsib praegu stabiilsena, prognoosib töötukassa väljamakstavate kindlustushüvitiste summade vähenemist.
Töötukindlustusele kuluvad summad hakkavad langema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötukassa analüüsiosakonna spetsialist Heidi Kadarik sõnas, et nende inimeste hulk, kelle töötuskindlustushüvitis lõpeb, ei ole viimastel aegadel märkimisväärselt kasvanud. «Veidi rohkem lõpetamisi oli küll jaanuaris, mil lõppes hüvitis ligi 5000 inimesel, aga veebruaris ja märtsis on see arv jäänud endiselt 4300 inimese ümber, nagu oli ka eelmise aasta oktoobris ja novembris,» rääkis Kadarik.
Ta täpsustas, et erandliku kuuna oli detsember teistest kuudest väiksema lõpetamiste arvuga, jäädes 3800 piirimaile.
Väljamakstud töötuskindlustushüvitiste summale prognoosib töötukassa langust. Kui jaanuaris oli väljamaksete summa 142 miljonit krooni, siis veebruaris oli see juba veidi väiksem - 139 miljonit - ja märtsis 127 miljonit krooni. «Sealt edasi kuni suveni jäävad järgmiste kuude väljamaksed tõenäoliselt 135 miljoni piiresse, suvekuudel kulub väljamaksetele alla 120 miljoni krooni kuus,» selgitas Kadarik.
Õie Jõgiste sotsiaalministeeriumi tööturu osakonnast rääkis, et väljamaksete summa võib väheneda, kuna prognooside kohaselt ei suurene töötute arv enam sellises tempos nagu varem ning seetõttu tuleb ka uusi töötuskindlustushüvitise saajaid vähem juurde. «Viimaste nädalate statistika näitab, et registreeritud töötuse määr on püsinud 14,6 protsenti. Eelmisel nädalal vähenes registreeritud töötute arv esmakordselt üle pika aja,» ütles Jõgiste.
Lisaks on tema sõnutsi loota, et üha rohkem töötuid leiab tänu majanduselanguse pidurdumisele ja hooajaliste tööde lisandumisel kevadel töö.
Veel selgitas Jõgiste, et töötuskindlustushüvitise saamise aeg sõltub töötuskindlustusstaaži pikkusest. «Seega isegi kui töötute arv ei väheneks, väheneks hüvitise summa seetõttu, et seaduses ettenähtud maksmise aeg saab mingil ajal otsa.»
Hüvitis kuni üheksaks kuuks
Töötukindlustushüvitist on töötuna arvel oleval inimesel võimalik saada sõltuvalt tema eelnevast kindlustusstaažist kuni üheksa kuu vältel. Töötuna arvel olemisele aga mingit ajalist piirangut ei ole, kuid arvelolija peab täitma töötuna arveloleku tingimusi: otsima aktiivselt tööd, pöörduma määratud ajal oma konsultandi vastuvõtule, täitma individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud tegevusi ning olema valmis sobiva töö vastu võtma ja kohe tööle asuma. Ravikindlustus säilib kogu töötuna arveloleku vältel.
Esimest korda pärast majanduskriisi algust vähenes eelmise nädala jooksul töötuna arvel olevate isikute arv. 1. aprilli seisuga oli Eestis arvel 95 086 inimest, registreeritud töötute arv vähenes 158 inimese võrra. Ka töötuse protsent on püsinud juba viimased viis nädalat 14,6 protsenti. Töötukassa registreeris möödunud nädalal töötuna 1715 isikut, kellest 382 olid eelmisest töökohast koondatud, teatas sotsiaalministeerium.
«Viimased nädalad on tööturul näidanud muutust paremuse suunas ja ka suurenenud tööpakkumiste arv annab sellest tunnistust. Jääb vaid loota, et need muutused on pikema mõjuga ja ettevõtjad loovad üha enam uusi töökohti. Usun, et ettevõtjatele on toeks ka riigi abimeetmed nagu näiteks palgatoetus või tööpraktika, millede abil on tööd saanud juba üle 3000 inimese,» märkis sotsiaalminister Hanno Pevkur.