Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Rohelised nõuavad selgust Suure väina silla keskkonnamõjudest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Veiko Pesur
Copy
Hüljes
Hüljes Foto: Toomas Huik

Riigikogu roheliste fraktsioon esitas majandusminister Juhan Partsile kirjaliku arupärimise, milles tunnevad huvi Suure väina püsiühenduse keskkonnamõjude kohta.


Roheliste teatel puuduvad ministeeriumi kodulehel olevate uuringute hulgast jätkuvalt aruanded Suure väina silla projekti mõjust hüljestele ja lindudele. Tegemist on elustiku rühmadega, kellele sild potentsiaalselt kõige suuremat mõju võib avaldada.

Erakonna Eestimaa Rohelised (EER) fraktsiooni liikme Aleksei Lotmani sõnul on nende kahe aruande avalikustamise venimine veider ja tekitab mulje aruannete sihilikust varjamisest. «Tähelepanuväärne kogu projekti juures on seegi, et kui sillatrassi puhul võrreldi kahte varianti, siis tunneli puhul vaid ühte, lõunapoolsemat, millel on potentsiaalselt suurem mõju maismaaelustikule,» märkis Lotman.

Täna EER fraktsiooni poolt edastatud kirjalikus küsimuses tahetakse teada, miks pole majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel ikka veel aruandeid püsiühenduse erinevate variantide mõjust lindudele ja hüljestele, kuigi möödunud aasta detsembrikuus lubas minister, et komisjon koguneb uuesti 2010. aasta jaanuari lõpus tutvumaks lõplike aruannetega.

Samuti tahavad rohelised teada, millistele kaalutlustele tuginedes pole üldse kaalutud tunneli puhul põhjapoolsemat, potentsiaalselt väiksema keskkonnamõjuga trassi ning kas minister saab jätkuvalt kinnitada, et Suure väina püsiühenduse projekti keskkonnamõjude hindamisel järgitakse sisuliselt kõiki seadusi ja kaalutakse kõiki asjaomaseid alternatiive, nagu seda nõuab seadus.

«Soovime, et Suure väina püsiühenduse projekti keskkonnamõjude hindamisel järgitakse sisuliselt kõiki Eesti Vabariigi seadusi ja EL direktiive ega üritata leida Nord Streami stiilis juriidiliselt korrektseid lahendusi selle väljendi halvimas tähenduses,» selgitas Lotman.

Tagasi üles