Ema võib last kasutada ära paremate vanglatingimuste saavutamiseks

Foto: Liis Treimann

Kuigi enamasti soovivad naised oma lapse vanglasse kaasa võtta emaarmastusest ja üllastel eesmärkidel, siis leidub ka neid, kes kasutavad võsukest ära trellide taga paremate elutingimuste saamiseks.

«Üldjuhul tuleb see kohe välja, kui ema ei taha või ei viitsi oma lapse eest hoolitseda,» rääkis Harku vangla sotsiaalosakonna juhataja Christel Punn, kes on seda tööd teinud kaheksa aastat. Vange ja seda, kui palju nad oma lapse eest hoolitsevad, temaga mängivad ning arendavad, jälgib päevast päeva mitu töötajat.

Kui selgub, et ema soovis lapse vanglasse kaasa võtta vaid endale paremate elutingimuste saamiseks, teeb vangla kohalikule omavalitsusele ja sealsele lastekaitsetöötajale ettekande. Nood otsustavad siis, mis lapsest edasi saab.

Punnile meenub vaid üks juhtum, kus omavalitsus otsustas, et lapsel on parem olla lastekodus. «See oli umbes kuus aastat tagasi, ema on praeguseks juba vabaduses,» ütles Punn.

Tema sõnul on üldiselt nii, et kui laps viibib emaga koos vanglas, siis jätab ema ta enda juurde ka pärast vabanemist. «Kui laps on varem ära viidud või ei ole lubatud vanglasse kaasa, siis ta reeglina selle lapsega enam ei suhtle,» nentis Punn.

Harku vanglas viis last

Sotsiaaltöötaja sõnul on olnud ka juhtumeid, kus ema on vanglas oleku ajal lapse saanud, aga omavalitsus leiab, et lapsel ei ole emaga koos turvaline, ning võtab pisikese temalt ära. «Kui ema võib väärkohelda oma last või muud moodi lapsele liiga teha,» selgitas Punn põhjuseid.

Üldjuhul aga ongi vangis istuvate emade soov siiras, kui nad võsukese enda juurde võtavad. «Selliseid emasid on umbes kümnendik, kes ei hooli oma lastest,» ütles Punn.

Praegu kannab Tallinna külje all Harku vanglas karistust ligi 140 naist, neist neljal on vanglaseinte vahel kaasas ka lapsed. Need neli ema elavad täiesti omaette – neil on oma maja, omad korrapidajad ning isegi oma jalutusaeg, mil nad lapsega koos väljas käivad ega puutu kokku teiste vangidega.

Lapsi on aga vanglas kokku viis, sest ühel emal on kaasas kaks võsukest. Kõige noorem laps on paarikuune ja vanim kolmeaastane. Noorim ema on 22-aastane.

Vanglasse võibki ema kaasa võtta kuni nelja-aastase lapse. Kui laps saab vanglaseinte vahel oma neljanda sünnipäeva peetud, peab ta sealt lahkuma.

Emast lahutamine on aga sotsiaaltöötaja sõnul lapsele suur trauma. Jällegi otsustavad lastekaitsetöötajad, mis temast edasi saab – kas ta läheb elama sugulaste juurde või peab minema lastekodudesse.

«Kõige kurvem on see, kui laps on olnud emaga vanglas, kuid pärast vabanemist satub lastekodusse,» rääkis Punn. Selle põhjused on erinevad – kas ema ei saa vabaduses hakkama või on tal näiteks sõltuvusprobleem. Ka selliseid juhtumeid on Punni sõnul ette tulnud.

Kaheksa aastaga on aga sotsiaaltöötaja sõnul muutunud see, et kui varem pidigi laps üldjuhul enne ema karistusaja lõppemist vanglast lahkuma, siis praegu lahkub ema koos lapsega. «Karistused on lihtsalt nii palju lühemaks muutunud,» rääkis Punn.

Põhjusi, mille pärast emad karistust kannavad, on seinast seina – kelmustest kuni tapmisteni. On ette tulnud ka juhtumeid, kus emad, kes varem koos lapsega vanglas on olnud, satuvad sinna aasta pärast koos lapsega uuesti tagasi.

Keskkond mõjutab

Kuigi lastega kinnipeetavate elu on vanglas mõnevõrra lihtsam ja veidi vabam, on kinnipidamiskoht neilegi range distsipliiniga asutus. «Ma toonitan, et järeleandmised vanglas ei ole tehtud kinnipeetavatele, vaid nende lastele,» rääkis Punn.

Emad ärkavad hommikul kell kaheksa, lapsed kell üheksa. Seejärel on hommikusöök ning siis aeg lapsega tegelemiseks. «Emad ise otsustavad, kuidas selle aja veedavad – kas jalutavad õues või mängivad lapsega toas,» selgitas Punn.

Laste tunnisele lõunauinakule ja lõunasöögile järgneb jällegi nendega koosolemise aeg. Pärast õhtusööki kell kaheksa algab lastel öörahu. «Oleme katsunud lapsele elu vanglas võimalikult tavapäraseks teha ja üldjuhul me ei ole kuulnud, et vanglalaps teistest oma arengult erineks,» ütles Punn.

Suurimaks murekohaks peab sotsiaaltöötaja aga seda, et vanglaseinte vahel aastaid veetnud lapsed ei saa piisavalt suhelda omaealistega. Ka jätab keskkond oma mõju. Kui tavalise lapse teine sõna pärast «emmet» on näiteks «aitäh», siis vanglas rääkima õppinud lapsel  võib see olla «ment».

«Aga kui jätta kõrvale see, et lapsed ei saa suhelda nii palju omaealistega, on neil tegelikult olemas kõik eluks vajalik: oma voodi, söök, mänguasjad ja kõige olulisem inimene, ema,» ütles Punn.

1 küsimus

Kas naised kasutavad oma lapsi ära, et vanglas paremat elu saada?

Helve Särgava
Harju maa­kohtu esimees

See on kahetine ning väga raske juhtum. Kui naisvang last soovib, siis on see kõige suurem õnn ja rõõm. Aga kui laps ei ole soovitud, siis tekib küsimus, kas ta siis on ka õnn ja rõõm või hoopis väike abivahend.

Ma ei tahaks küll kuidagi arvata, et laps seda on, aga mõnikord jääb niisugune kahtlus. Eriti nendel juhtudel, kui ka laps tuuakse istungi ajal kohtusaali. Kui näiteks abikaasa on kohtu all ja siis tuleb teine pool kohtusaali paarinädalase võsukesega, jääb puhtalt selline mulje, et last kasutatakse emotsionaalse mõjutusvahendina, saamaks kergemat karistust.

Ka seda tuleb ette, et naised saavad kohtuprotsessi ajal lapse, sest ega lapsesaamine just suur kunsttükk ei ole. Võib öelda, et kümnest juhust ühel või kahel sünnib süüdimõistetaval laps kohtuprotsessi ajal. Ja on ju täiesti arusaadav, et vanglatingimused on lapsega vangile tunduvalt leebemad.

Aga normaalne oleks, et ema hoolitseks selle eest, et lapse elu algaks ikkagi vabas maailmas. Fakt on see, et lapse jaoks on vanglatingimused ikkagi teistsugused kui vabaduses.

Kas mehed saavad oma lapse vanglasse kaasa võtta?

Diana Kõmmus
justiits­ministeeriumi pressiesindaja

Last saavad praegu seaduse järgi vanglasse kaasa võtta ainult naised. Meesvangid ei ole siiani sellise võimaluse vastu huvi tundnud ega selle puudumise üle kaevanud. Sellepärast ei ole ka seaduse muutmist arutatud.