Eesti pisivallad vaevlevad noortepuuduses

Aegviidu valla elaniku keskmine vanus on 46 aastat, mis on üks Eesti kõrgemaid. Noorte vähesust vallas kinnitavad ka kohalikud elanikud Linda Malmi (vasakul) ja Ljubov Žõtskova, kellel on kahe peale neli last. Neist vaid üks elab Aegviidus. Foto: Mihkel Maripuu

Alla tuhande elanikuga valdade asukad kipuvad olema Eesti keskmisest mõnevõrra vanemad. Kõige hullem on olukord Piirissaarel, kus inimeste keskmine vanus läheneb pensionieale.

Kui keskmine Eesti inimene oli eelmisel aastal statistikaameti andmetel ligi 40-aastane, siis Piirissaare valla keskmine elanik oli 63-aastane. See on Eesti omavalitsuste seas ka rekord.

Piirissaare vallavolikogu esimees Filimon Kuznetsov valla tuleviku pärast väga ei muretsenud. Kuznetsovi sõnul võiks elu muidugi alati parem olla, ent eriti ta ei kurda, sest kuni transport saarele liigub, on kõik enam-vähem korras.

Abivajajaid vald toetab, ent midagi suuremat pole nii vanade elanikega paigas tema sõnul mõtet planeerida. Sellises vanuses lihtsalt ei muretseta enam tuleviku pärast.

Alajõe vallas Peipsi põhjakaldal on elanike keskmine vanus 55 aastat. Vallavanem Aivar Rahe oli aga optimistlik ega arvanud, et sealsete inimeste vanus muudaks valla paarikümne aasta pärast jätkusuutmatuks ning sunniks kas või vägisi mõne naabriga ühinema.

Pigem vastupidi. Rahe sõnul on vanadel inimestel suurem vajadus vallaga suhelda ning seetõttu on just paljude pensionäridega paikkonnas vajalik, et võim oleks inimestele lähemal. Rahe tulevikulootus on uute elanike sisseränne.

 «Koht on atraktiivne, järve ääres, loodetavasti tullakse siia elama,» lausus Rahe. Ta on ka ise rääkinud inimestega, kes ehitavad valda maja ja kaaluvad sinna elama asumist. Vallas kooli pole, ent tegemist ongi pigem keskealiste inimestega, kelle lapsed on suureks kasvanud. Rahe lootis, et selliseid elanikke lisandub ka tulevikus.

Nende omavalitsuste seas, kus elanike keskmine vanus on kõrgem, paistab silma terve hulk valdasid, kus asukate arv jääb alla tuhande või on sellele väga lähedal.

Leidub ka erandeid, nagu Kihnu ja Ruhnu saar. Kuid alla tuhande elanikuga valdades on inimeste keskmine vanus siiski 43,5 aastat ehk Eesti keskmisest kõrgem.

Ent juba näiteks 1500 elaniku juures ei erine elanike keskmine vanus enam Eesti keskmisest, samuti pole mingit vahet linnadel ja maakohtadel.

Ka maakondade kaupa on elanike keskmine vanus tegelikult igal pool Eesti keskmisele üllatavalt lähedane. Ainsaks silmatorkavaks erandiks ongi alla tuhande elanikuga pisivallad.

Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler selgitas olukorda kohaliku võimu suutmatusega oma inimestele teenust pakkuda. «Nii väikesed omavalitsused ei suuda kaasa rääkida protsessides, mis nende piirkonnas toimuvad,» lausus Kiisler.

Kui aga vald pole võimeline looma näiteks firmadele sobivat keskkonda töökohtade loomiseks, pole noortel seal omakorda midagi teha ja nad peavadki paratamatult lahkuma.

Oluline on ka juhtimise kvaliteet. See selgitab Kiisleri sõnul näiteks tõika, miks Kihnu saar on suutnud vananemist vältida. Ent Kihnu saab lisaks sellele kasutada ka toetusprogramme, milleks teistel võimalusi pole.

Vanemate elanikega valdadele on iseloomulik ka see, et seal pole kooli. Kooli pole Piirissaarel, Alajõel ega ka inimeste vanuselt kolmandas, Peipsiääre vallas. Kiisleri väitel on oluline seegi, et inimesed peaksid kohalikku kooli kvaliteetseks ning usaldaksid oma lapsi sinna panna.

Kui aga haldusreform teoks ei saa ja pisivallad säilivad, tähendab see Kiisleri hinnangul elanikele pakutava avaliku teenuse kvaliteedi pidevat langust.

Juba praegu võib tema sõnul näha, kuidas väiksemad omavalitsused ei suuda neile seadusega pandud ülesandeid täita ja teevad vaid seda, millega toime tulevad ehk mille jaoks neil on inimene olemas. Vähenev rahvaarv kahandab aga pakutavate teenuste hulka järjest väiksemaks.

Iseenesest tahavad inimesed maal elada, lausus Kiisler. Ent kõigile tuleb sõltumata elupaigast tagada võrdsed võimalused. Kiisler ütles, et on haldusreformi asjus alati valmis läbi rääkima, kui vaid oleks partnereid, kellega suhelda.

Kiisler kaitses endiselt mõtet kehtestada omavalitsuse normaalmõõduks umbes 25 000 elanikku, mis paljudel juhtudel tähendaks omavalitsuse viimist maakonna tasemele.

Ent minister on oma sõnul valmis arutama ka näiteks mõtet teha haldusreform nii, et elanike arv omavalitsustes ei jääks alla 5000.

Eesti kõige nooremad inimesed elavad viimsi vallas

•    Eesti elanike keskmine vanus oli 2009. aastal 40,37 aastat. Linnalistes asulates oli keskmine vanus 40,6 aastat, maa-asulates 39,83 aastat.

•    Alla tuhande elanikuga omavalitsustes on keskmine vanus 43,55 aastat. 1001–2000 elanikuga valdades on see 40,96 aastat, 2001–5000 elanikuga omavalitsustes 39,98 aastat ja 5001 – 10 000 elanikuga omavalitsustes 39,47 aastat.

•    Kõige noorem rahvastik on Raplamaal, 39,43 aastat. Järgnevad Hiiumaa 39,99 eluaastaga ja Lääne-Virumaa 40,03 aastaga. Kõige vanemad inimesed elavad Eestis Ida-Virumaal (41,88 aastat), Võrumaal (41,2 aastat) ja Põlvamaal (41,09 aastat).

•    Eesti kõige nooremad inimesed elavad Viimsi vallas (36,53 aastat), Harku vallas (36,6 aastat), Kiili vallas (36,65 aastat), Imavere vallas (36,8 aastat) ja Rae vallas (36,84 aastat).

•    Eesti kõige vanemad inimesed elavad Piirissaare vallas (62,81 aastat), Alajõe vallas (54,51 aastat), Peipsiääre vallas (47,49 aastat), Mikitamäe vallas (46,94 aastat) ja Kohtla-Nõmme vallas (46,84 aastat).

Prantsusmaal on elaniketa valdasid

Prantsusmaal Meuse’i departmangus on kuus ainsagi elanikuta valda. Beaumont-en-Verdunois’, Bezonvaux’, Hautmont-près-Samogneux’, Louvemont-Côte-du-Poivre’, Cumières-le-Mort-Homme’i ja Fleury-devant-Douaumonti vald olid tegelikult vallaõigusega külad, mis hävisid täielikult Esimese maailmasõja ajal Verduni lahingu käigus.

Sadu tuhandeid sõdureid tapnud lahingutes muutus külasid ümbritsev maa kasutuskõlbmatuks, sest see oli täis lõhkemata mürske, purustatud sõjatehnikat ja keemiarelvastuse jääke.

Sellest hoolimata otsustati vallad juriidiliselt säilitada, neil on Meuse’i prefekti nimetatav kolmeliikmeline vallavolikogu ning üks kolmest volikogu liikmest tegutseb vallavanemana.  Ametimeestel on peaaegu kõik tavaliste vallajuhtide õigused, nende peamine ülesanne on külades olevate mälestusmärkide hooldamine. (PM)