VEB fondi uurimiskomisjon tahab ajapikendust

Rainer Vakra kogus sotside nimekirjas üle 4000 hääle, kuigi juba ette oli teada, et ta volikokku minna ei kavatse. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Riigikogu VEB fondi uurimiskomisjon soovib pikendada oma tööd nelja kuu võrra ning esitada parlamendile lõpparuande detsembri asemel tuleva aasta aprillis.

Uurimiskomisjon on praeguseks üle kuulanud 26 inimest, neist viimasena jagas täna komisjoni ees selgitusi Eesti Panga kunagine president Vahur Kraft. Aastatel 1991–1995 Eesti Panka juhtinud Siim Kallasega kohtub komisjon novembris.

Uurimiskomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on senistel kohtumistel viidatud inimestele, kellelt komisjon võib saada lisainformatsiooni. «Samuti on kuulamiste käigus viidatud dokumentaalsetele tõenditele, mille olemasolu ja sisu tuleb komisjonil kontrollida,» ütles ta riigikogu pressiteenistuse teatel ja lisas, et kuna praeguse tähtaja jooksul ei jõua komisjon seda teha, soovitakse lõpparuande esitamise tähtaega pikendada.

Vakra ütles ajakirjanike küsimustele vastates, et kokku plaanib komisjon küsitleda üle 30 inimese.

Lisaks soovib komisjon tema sõnul ära oodata riigikontrolli VEB fondi teemalise auditi, mis peaks valmima tuleva aasta märtsi lõpuks. «Kõigist neist asjaoludest tingituna esitasime riigikogule taotluse võtta vastu riigikogu otsus VEB fondi komisjoni töö pikendamise kohta 2014. aasta 7. aprillini,» ütles Vakra.

Küsimusele, kuidas kommenteerib ta endise keskpanga juhi Vahur Krafti tellitud analüüsi tulemusi, vastas Vakra, et analüüsis komisjoni jaoks midagi uut ei olnud. «Nende faktide ja selle sõnumiga olime varasemalt kursis, seal oli ka ideid ja mõtteid, mida kontrollime. Ta tuli välja ka ühe uue versiooniga, mistõttu kutsume komisjoni ühe inimese, keda esialgu ei plaaninud kutsuda.» Selle inimese nime Vakra avalikustada ei soovinud.

Tema sõnul kinnitas Kraft komisjonis, et 1995. aasta aprillis allkirjastatud kirjal, kus oli Vene residendist firma TSL Internationali nõuete suuruseks märgitud 32,3 miljonit dollarit, on tema allkiri. «Võltsitud dokumendiga seega tegu ei ole. See on ainuke asi, mida saame täna kinnitada.»

Vakra lisas, et asjaosalisi selle kirja koostamisel on rohkem kui Vahur Kraft ning täna vaatab komisjon seda küsimust laiemalt – miks see kiri Eesti Pangast välja läks ja kelle huvides see oli.

Ajakirjaniku küsimusele, mis nõudest sai, vastas Vakra, et komisjoni andmetel õnnestus see asjaosalistel rahaks vahetada.

TSL Internationali omanik Aleksandr Matt pole seni komisjoni ilmunud ning ka temaga kontakti saamine on osutunud keeruliseks. Vakra märkis, et komisjon on pöördunud kõikide Eesti uurimisorganite poole abi saamiseks, aga riigikogu erikomisjonil puudub õigus inimest jõuga kohale tuua.

Kohtumiste kõrval tellis komisjon suvel õigusteadlaselt Lasse Lehiselt õigusliku ekspertiisi, et tuua selgust, kas kunagised fondiga seotud otsused ja toimingud on olnud põhiseaduse ja toona kehtinud seadustega kooskõlas. Kuigi Lehis tuvastas augusti lõpuks valminud analüüsis ebakõla näiteks pankrotiseadusega, on selle peamine kriitika suunatud riigi tegematajätmistele. Nii näitas ekspertiis, et valitsus ja Eesti Pank langetasid VEB fondi saagas otsuseid kitsalt enda kasust lähtuvalt ega täitnud riigi kohustust kaitsta oma kodanike ja ettevõtete huve.

Parlament moodustas uurimiskomisjoni märtsi keskel eesmärgiga selgitada välja VEB fondi asutamise, töökorralduse, juhtimise ja aastatel 1993–2012 sooritatud toimingute asjaolud. Komisjoni ülesanne on uurida, millistel asjaoludel saatis Eesti Pank 1995. aastal Venemaa Välismajanduspangale valeandmeid sisaldanud kirja ning milliseid toiminguid sellega seoses hiljem tehti. Samuti tuleb komisjonil selgitada, kas ja kui suures ulatuses tekitati VEB fondi toimingutega riigile ja erasektori ettevõtetele kahju.

Parlamendi praeguse otsuse kohaselt peab komisjon oma töö lõpparuande esitama hiljemalt 2. detsembril.