Jüri Tuulikul on imetabane kuuldemäng «Kolm päeva Kreekas», kus tegelane Vahur reisib kujutlustes oma unistuste paikadesse. Kui vaatasin Kuressaare Linnateatris Sam Bobricku ja Ron Clarki komöödiat «Wally kohvik» (1981), tuli too Vahur meelde. Kõrbes kohvikut pidav Wally (Andres Raag) on samasugune õnnelik veidrik, oskab tunda rõõmu kujutelmadest. Idealist, kes edule orienteeritud eluhoiakust kunagi päriselt ei nakatu. Kui muuta vaatepunkti, siis lootusetu luuser.
Tellijale
Elukõrbes kiirteed oodates
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuressaare Linnateatris ei näe uuslavastusi just tihti, sestap võiks iga materjalivalik olla isikupärane. Nähtud etenduse põhjal (12. oktoobril) jäi «Wally kohvik» tavakomöödiaks, mis ei kuulu Peeter Tammearu tipplavastuste kilda. Loo südamlikku nostalgiat saab võrrelda kunagise Ugala «Söögitoaga» või Rakvere teatri «Armastusega tööpostil», ent sama stiilset õhustikku ei teki.