Eestis kasvatatav kartulisaak on 20 aastaga kahanenud ligi viis korda

Eesti kartuli kõrge omahind võrreldes importkartuliga paneb väiksemad kasvatajad eriti keerulisse seisu. See on ka üks põhjuseid, miks mitmed väiksemad kasvatajad on kartulikasvatusest loobunud. Foto: Kristjan Teedema

Statistika andmetel on Eesti kartulisaagikus aastast aastasse paranenud, kuid vähenenud on kartulikasvatajate hulk. Kui üheksakümnendatel aastatel jäi saagikuseks umbes 14 000 tonni hektari kohta ning saak oli umbes 500 000 tonni, siis 2013. aastaks on saagikus tõusnud ligi 20 000 tonnini hektari kohta, kuid saak langenud umbes 127 tuhande tonnini.

Lõuna-Eestis on küll kartulikasvatuseks enam sobivaid maalappe, kuid võrreldes eelmise aastaga on näiteks Põlvamaal kartuli kasvupind vähenenud

poole ja Tartumaal ühe neljandiku võrra. Tulundusühistu Eestimaa Kartul juhatuse liikme Priit Einola sõnul on üheks kasvatajate probleemiks väikesed põllumajandustoetused: «Põlluharimistehnika on vana ning uut soetada ei jõua. Ühistegevusse panustades turuvõimalused paranevad, kuid kvaliteet siiski langeb ning kartulipind üldkokkuvõttes väheneb.»