Üürilised «kolisid» omaniku teadmata sisse

Foto: SCANPIX

Tallinna elanikuks registreerivad end pealinna soodustuste pärast paljud, kelle tegelik elukoht jääbki saladuseks.

Vaid kolm päeva Nõmme üürikorteris elanud ja siis sealt välja kolinud Kohila noored läksid üürilepinguga linnaosavalitsusse, kus nad kohe Tallinna elanikeks registreeriti, kusjuures korteri omanikuga ei peetud vajalikuks ühendust võtta.

«Kui see kõik nii lihtsalt käib, siis imestan, et Tallinna elanike arv ei ole jõudnud juba miljonini, sest tasuta bussisõidust ja teistest linna toetustest ei tohiks keegi ära öelda,» imestas Nõmmel korterit omav, advokaadibüroos töötav Aivi Roasto, kes asus kummalist asja uurima siis, kui avastas nädala eest postkastist kohalike valimiste valijakaardid, mis olid saadetud 18-aastastele noortele, kes juba ammu enam tema korteris ei ela.

Kusjuures noored küsisid enne korterisse asumist, kas nad saaksid end ka sinna sisse registreerida. Omanik oli resoluutne: ei, seda kindlasti mitte. Möödus kolm päeva ja värsked üürnikud saatsid SMSi, et soovivad ära minna. Mis seal ikka, leping lõpetati. Ja nüüd siis leidis Roasto mais korraks tema eluga põrkunud noorte valijakaardid. «Imestasin, et kuidas need on siia saanud? Kuidas nad saavad endiselt minu korteris elada?» räägib naine.

Ta helistas valimisringkonda, kust ta suunati rahvastikuregistrisse. Seal vaadati järele, et jah, nimetatud inimesed elavad tema korteris. Soovitati pöörduda Nõmme linnaosa valitsusse, kust öeldi, et inimeste väljaregistreerimiseks peab ta tulema isiklikult linnaosavalitsusse. See näis talle kummaline, sest kui saab ilma omanikuta korterisse registreerida, siis miks välja ei saa? Naisele vastati, et ei saa, me peame nägema, veenduma, et olete reaalselt olemas. «Täiesti absurdne!» leiab Roasto.

Nõmme linnaosa valitsuses oli Roasto kogu aeg valmis, et ametnik tunnistab, et sai saadetud mitu teadet, kuid ehk on need kaduma läinud. Aga ei. «Ta ütles: «Aga nii see käibki. Me ei teavita omanikke, sest meil ei ole selleks aega, kuna neid sissekirjutajaid on liiga palju,»» meenutab Roasto vestlust linnaametnikuga, kes lubas väljaregistreerimist pooleteise kuu jooksul.

«Miks nii kaua?» uuris Roasto. ««Me saadame neile teavituskirja. – Millisele aadressile?! – Aga ikka sellele teie aadressile. – Aga neid ju ei ole seal!» Ametnik vastas, et neil on olnud juhuseid, kus üürnik tuleb nende juurde, kui on saanud teavituse, et hakatakse välja registreerima, ja teatab, et ikkagi elab seal.»

Kuna naine oli piisavalt ärritunud, torises ta omaette, kuid ametnikele kuuldavalt, et loodetavasti jäävad noored välja kirjutamise järel kohe bussis mittekehtiva ühiskaardiga vahele, sest tasuta sõiduõigus peaks neil ju ära kaduma.

«Mulle vastati: aga miks? Nad jäävad ju Tallinna elanikeks. Kuidas palun? Kuhu?! Jäävad Tallinna elanikeks ja nii jääbki. Ilma selge elukohata,» imestas Roasto.

Tead ärritab, et ametnik pidas olukorda täiesti normaalseks. «Mul ei ole ju otseselt midagi selle vastu, kui maalt linna tulevad noored end sisse registreerivad, aga nende inimeste puhul ei oleks ma kindlasti «jah» öelnud. Mind häirib olukorra absurdsus – omanikku võiks ikkagi teavitada,» tõdes naine.

Siseministeeriumi pressinõuniku Mihkel Loide sõnul võib omanik taotleda sellisel juhul kohalikult omavalitsuselt üürniku elukoha andmete muutmist. «Omanik ei pea sellisel juhul küsima üürniku nõusolekut ja kui omaniku taotlus rahuldatakse, jäävad isiku (endise üürniku – toim) elukoha andmed rahvastikuregistrisse linna või valla, Tallinnas linnaosa täpsusega,» selgitas Loide. Ta lisas, et omaniku õigustatud nõudmist on võimalik täita ka riigiportaalis eesti.ee rahvastikuregistri e-teenust kasutades.

Artikli «Üürilised «kolisid» omaniku teadmata sisse» juures algselt olnud foto põhjal võis jääda eksitav mulje, et Kristo Kööp on artiklis kirjeldatud juhtumiga seotud. Kinnitame, et Kristo Kööp ei ole end kuhugi omavoliliselt sisse kirjutanud ja viibib praegu hoopis Hispaanias. Toimetus palub Kristo Kööbilt vabandust.