Zhuoya Wu: hiina keel on eestlastele moeasjaks muutumas

Tallinna ÜLikooli hiina keele õppejõud Zhuoya Wu. Foto: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Eestis hiina keelt juba kümme aastat õpetanud hiinlanna Zhuoya Wu rääkis Tallinncityle sellest, kuidas ta sattus Eestisse, millised on Eesti hiina keele õppijad ning kui lihtne või keeruline on hiina kultuuri ja keelega tuttavaks saamine.

Umbes 12 aastat tagasi töötas Zhuoya Wu veel Hiinas. «Olin õpetaja juba toona, kuid tundsin siis, et oleksin valmis üheks aastaks asuma tööle kusagile vaiksesse ja rahulikku keskkonda. Lugu on pikk, aga juhuslikult avanes mul võimalus tulla just Eestisse. Õpetasin toona humanitaarinistituudis. Pärast esimest aastat mõtlesin, et ehk jään veel üheks. Siis polnud ülikoolis veel laiapõhjalist aasia kultuuri suunda, kuid hiina keele tunnid toimusid. Samal ajal tegin Tallinnas oma teise magistrikraadi ning paari aasta järel tundsin, et olen valmis veel üheks aastaks jääma... Nii see läks.»

Zhuoya polnud kindel, kui kauaks ta Eestisse jääb. «Kui kolleegid küsisid, millal ma  Hiinasse tagasi lähen, vastasin sageli, et «üks aasta veel». Pärast viit-kuut aastat sellele küsimusele vastamist andsin endale aru, et enam ei peaks ma seda ütlemagi.»

Ajal, mil Zhuoya sõlmis siin täistööajaga lepingu õpetamaks humanitaarinstituudis hiina keelt, oli õpilasi vähe, kuid kõik väga sügavalt hiina keelest ja kultuurist huvitunud. «See oli mulle suureks motivatsiooniks edasi õpetada. 2005. aastal liideti humanitaarinstituut Tallinna Ülikooliga. Kuna sellest hetkest alates avanes õpilastel võimalus õppida hiina kultuuri bakalaureusõppes, tundus see paljutõotav algus ja otsustasin vähemalt esimese lennu lõpuni jääda (see kestis toona neli aastat - toim). Nii see läks,» naerab Zhuoya esialgsele plaanile tagasi vaadates.

Võiks arvata, et on üks asi, millega Zhuoya harjunud pole - Eesti ilmaga, aga see pole sugugi nii. «Eesti kliimaga olen nii ära harjunud, et nüüd tundub Tallinnas olevat isegi soojem kui Pekingis.»

Kui Tallinna Ülikoolis hakkas idanema idee Konfutsiuse Instituudi (Konfutsiuse Instituut on ülemaailmsesse KIde võrgustikku kuuluv hiina keele ja kultuuri keskus, mille peakorteriks on Rahvusvaheline Hiina Keele Nõukogu (Hanban). Praegu on maailmas tegutsemas ligi 360 Konfutsiuse Instituuti, mis toimivad koostöös välisülikooli ja Hiina ülikooli vahel. Tallinna Ülikooli partneriks on Guangxi Ülikool, Nanningi linnas - toim) loomisest ning plaaniga mindi tollase haridusministri Tõnis Lukase juurde, tundus Zhuoya jaoks edasiõpetamine veelgi motiveerivamana.

Instituudi rajamise esimene samm tehti haridusminister Tõnis Lukase 2008. aasta visiidiga Hiina Rahvavabariiki. Koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti Suursaatkonnaga Pekingis sõlmiti 2009. aastal ettevalmistavad lepingud. Peagi leiti partnerülikool ning hakati valmistama ette lepingut TLÜ ja Hanbani vahel. 16.02.2010 see ka allkirjastati. Märtsis 2010 külastasid TLÜ esindajad Hanbani peakorterit Pekingis ja sealses Eesti saatkonnas sõlmiti leping TLÜ ja Guangxi Ülikooli vahel.

Kui suur on huvi hiina keele vastu ja kas huvilisi on rohkem kui suudate õpetada?

Praegu suudaksime õpetada rohkem õpilasi, kui on huvi. Ma ei saa öelda, et huvi oleks hääbunud, pigem ütleksin, et meie võimalused on suurenenud. Varem suutsime õpetada vähem õpilasi, kuid see-eest olid nad kõik äärmiselt motiveeritud ning hiina kultuurist väga huvitatud. Siis sai hiina keele tundidesse registreerida iga kahe aasta tagant, mis tõigi meile üksnes need õpilased, kel oli selge eesmärk, miks nad soovisid hiina keelt ja kultuuri tundma õppida. Täna satub huviliste sekka aeg-ajalt ka neid, kes soovivad n-ö varbaga vett katsuda, kuna tunnid on avatud kõigile ja on erinevate intensiivsustega programmid.

Kui keeruline on eesti keelt kõneleval inimesel hiina keelt õppima asuda?

Olen õpetanud 12 erinevale rahvusele hiina keelt. Kui aus olla, siis eestlased on olnud neist kõige innukamad vaatamata sellele, et eestlastele omane põhjamaine karakter ei ole keeleõppel abiks. Lisaks see, et väikse rahvusena on eestlased harjunud õppima keeli. Eestlastel tõepoolest on annet õppida keeli. Esimesel semestril sageli imestatakse, kas tõesti hiina keel on nii lihtne... Pärast kahte-kolme semestrit olukord muidugi muutub, sest keeleõpe intensiivistub ja hiina keele olemus on kaugel Euroopas kõnelevatest keeltest.

Olen täheldanud, et eestlastel on ka harjumus õppida keeli televiisori vahendusel. Nii on omandatud erinevatel aegadel näiteks soome keelt. Hiina keelega on üksnes kuulmise järgi asi pisut raskem, kuna selles on oluline toonilisus, mis määrab sõnade tähenduse. Selle omandamiseks on tarvis rohkemat kui televiisorit kuulata.

Algul võib tõepoolest tunduda, et hiina keel on lihtne, kuna grammatika kohta võib tinglikult öelda, et seda polegi. Vähemalt mitte sellisel kujul nagu eesti keeles, kus nimisõna tähenduse määravad käänded. Pärast üht aastat tunneb iga õpilane, et hiina keel on maailma üks lihtsamaid võõrkeeli. Igapäevaseks kasutamiseks on see tõesti kiiresti õpitav, kuid et rääkida kõrgtasemel, on see keel väga raske.

Hiina keelt õpetatakse Konfutsiuse Instituudis eri tasemetel. Õpilasel on võimalik läbida intensiivkursus, mille tunnid toimuvad viis korda nädalas. Teine variant on kolm tundi nädalas. Kolmas variant on õppida keelt tundma ja sellega harjuda üks kord nädalas toimuvates tundides. Selles tunnis omandab õpilane baasteadmised. Hiina kalligraafia kursus, filmiõhtud ja kultuuriklubi kindlasti toetavad keeleõpet ja loovad õpilaste jaoks ümbruskonna, kus seda praktiseerida.

Tutvustage lähemalt oma meetodeid, kuidas hiina keelega õpilastele lähenete.

Loomulikult kasutan ma erinevate intensiivsustega programmides erinevaid meetodeid. Mulle meeldib, eriti mis puudutab keele kõnelemisega seonduvat, jagada toimuvad tunnid teemadeks.

Meetodid võivad erineda ka õpilaste rahvuste tõttu. Näiteks korealased on väga kannatlikud keeleõppijad. Ma õpetan neid nagu õpetaksin hiina õpilasi – kõne ja sümbolid omandavad nad samaaegselt. Selgitan sümbolite loogika ning seejärel hakkame rääkima.

Eestlastega kasutan teemapõhiseid tunde. Alustame lühivestlustega, mis on väga lihtsad. Esimene kuu on treeningperiood, kuidas omandada lihtsamad ütlused ja häälduses vajalik tase. Et toonide tabamisele kaasa aidata, olen palunud õpilastel lugeda klassikalisi luuletusi. Poeesia mõistmine pole kõige olulisem, aga nad peavad tabama keele meloodia.

Oma õpetustes ei jälgi ma ühtki õpikut või töövihikut, vaid koostan õppeprogrammi üheks semestriks, mis sisaldab 20-25 teematundi. Kui kasutaksin õpikut, siis võib-olla oskaksid nad rohkem lugeda, aga mitte rääkida. Minu eesmärk ongi panna õpilased keelt kõnelema.

Paljude teistest rahvustest pärit õpilastega on nii, et nad usaldavad õpetajat kui autoriteeti ja lähevad keeleõppega lihtsalt kaasa. Eestlaste puhul olen täheldanud, et nad on äärimiselt uudishimulikud. Näide minu metoodikas kasutatavast luuletuste lugemisest, kus teksti tähendus pole keeleõppe algfaasis oluline, tõstatab eestlastest õpilastes alati huvi just nende sisu vastu. Nad tahavad alati kõige taga peituvast teadlikud olla ja seetõttu olen tundidesse minnes valmistunud kõiksugustele küsimustele vastama.

Kui peaksite välja tooma kõige keerulisema aspekti hiina keele juures, oleks selleks hiina keele «olematu» grammatika eurooplasest õpilase jaoks, keele hääldus või hoopis sümbolpildid, milles keelt kirjutatakse?

Ma arvan, et hiina keelt kirjutada polegi nii keeruline. Hoopis keerulisem on asju meelde jätta. Eesti õpilased otsivad hiina keeles loogikat, aga pean alati naljatades ütlema, et ses pole mingit loogikat. Kui õpilane kulutab liiga palju aega tähenduse ja sümbolpildi vahelise seose loomiseks, mida loogilisest aspektist ei pruugigi olla, siis võib tekkida kerge pettumus. See seos tuleb luua loominguliselt ise. Mõni võib sümbolpildi taga näha lõvi, teine leopardi. Reegleid ja loogikat ei tasuks hiina keele õppimisel liigselt jälgida.

Päris õige see vist pole, et hiina keeles grammatikat poleks?

Mõistagi mitte. Igas keeles on grammatika. Hiina keele grammatikat ei tasuks võrrelda Euroopa keelte grammatikaga.

Pöörame siis pildi tagurpidi ka. Kui raske on hiinlasel õppida inglise keelt?

Äärmiselt keeruline. Hiinlasele on palju raskem õppida teist keelt kui teil õppida hiina keelt. Me pole harjunud järgima ajavorme, nimisõna käänamist-pööramist. Me pole harjunud teile tuttavate keele- ja grammatika reeglitega. Teine pool on keele kirjapanek. Hiinlane pole üldiselt harjunud ka kuulma keelt ja seostama seda üks-ühele kirjapildile, mida iseloomustab hästi eesti keele kõne ja kirja sarnasus. Omamata aimu, kuidas euroopalikud keeled töötavad, tuleks tõenäoliselt hiinlasel aastaid grammatikaga tuttavaks saamist harjutada ning alles seejärel rääkima õppida.

Teie õpilased – mis on nende motivatsiooniks keelt õppida. On see seotud Hiina majanduslike arengutega või puhtalt huviga maa kultuuri vastu?

Nagu ma enne ütlesin, olid päris esimesed hiina keele õpilased Eestis need, keda huvitas kultuuriline aspekt ja sellega seoses tõsine huvi keele enda vastu. Tõsine armastus ja kirg. Esimesel neljal-viiel aastal olidki kõik õpilased seesugused. Viimasel ajal on aga toimunud muutus ja õpilasi on rohkem, nende seas ka neid, kel erinevad eesmärgid seoses keeleõppega. Esimesel tunnil, kui küsin, miks nad tulid hiina keelt õppima, olen saanud vastuseks järjest enam põhjuse, et Hiinast on maailmamajanduses kujunemas tugevaim riik. Tegin pisikese statistika – 35st kursusele asunud õpilasest 12 ütles, et peame valmistuma Hiina tugevenemiseks. Ma ei tea, kas nad tegid nalja või mõtlesid seda tõsiselt. Oli ka neid, kes ütlesid, et soovivad siseneda Hiina turgudele ning vajavad seetõttu hiina keelt. Ainult viis märkis armastust ja huvi hiina keele ja kultuuri vastu. Mõne meelest on see aga ka moeküsimus rääkida mõnd eksootilist keelt.

Kuidas motiveeriksite neid, kel on tulnud mõttesse hiina keelt õppida, aga kardavad esimest sammu astuda?

Sellepärast teen ma alati esimeses tunnis nalja ja ütlen, et hiina keel on kõige kergem keel maailmas. Me korraldame sissejuhatavaid kursusi, kus on võimalik saada aimdus sellest, mis on hiina keel. Ma julgustaksin neid proovima kõike ja olen toeks keeleõppes. Kui see julgus kätte saadakse, siis edasi minna on juba kergem.