Päevatoimetaja:
Anu Viita-Neuhaus

Miljonivaade läbi okastraadi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Uhke kollektsioon: aastate jooksul on Heinar Eriks nikerdanud miniatuurseid hobuseid koos sobivate tööriistadega.
Uhke kollektsioon: aastate jooksul on Heinar Eriks nikerdanud miniatuurseid hobuseid koos sobivate tööriistadega. Foto: Albert Truuväärt

Sellesse pika ajalooga mereäärsesse külla pääsemiseks tuli alles hiljuti külanõukogust luba võtta – ka siis, kui seal asus su sünnikodu. Nüüd pole luba vaja. Ometi on elanikke palju vähemaks jäänud...

Lood sellest, kuidas rannarahvas sai koduaknast merd vaadata üksnes läbi okastraataia ja õhtuti käisid piirivalvurid randa riisumas, kõlavad tänapäeval ilmselge liialdusena. Põhjarannikul asuva Mahu inimestele on see kõik alles hiljutine ajalugu, mis jättis jälje kogu külaelule.

«Mahu pole kunagi rikas küla olnud, sest põld siin suurt midagi ei anna ja kalagi sai just nii palju, et oma pere toitis ära,» räägib Lääne-Virumaal Mahus Nurga talus elav 77-aastane Heinar Eriks. Ta lisab, et kes oskas, see sai Soome kuiva seaduse ajal piiritusevedamisega rikkaks.

Aga võrreldes teiste Põhja-Eesti tuntud salaviinavedajate küladega polnud Mahus piiritusekuningaid palju. Üks küla uhkemaid hooneid, aastaid õmblusvabrikule Virulane kuulunud rannahäärber valmis siiski just tänu soomlaste viinahimule. Ebaseaduslik raha aga ei teinud selle omanikku Heino Mikkerit õnnelikuks. Mees sai kolmekümnendate lõpus Soomes kõrtsikakluses segastel asjaoludel surma.

Tagasi üles