/nginx/o/2009/09/12/234290t1hee65.jpg)
Mureõpilaste seas läbi viidud küsitlusest selgus, et õpiraskustega lapsed on sageli vahetanud koole, nad on rahutu iseloomuga, sageli üksikvanemaga perest ning peaaegu kõik on kannatanud koolikiusamise all.
Õpiraskustega lapse ellu kuulub sagedane koolivahetus ja koolikiusamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi 150 Eesti õpiraskustega laste seas läbi viidud küsitluse eesmärk on püüda ennetada koolist väljalangemist laste sotsiaalse toimetuleku tõstmise kaudu. Uuringu raames koostati ka mureõpilaste portree, mis iseloomustab suurt osa õpiraskustega lapsi.
Esiteks torkas uuringu koostajatele silma poiste ülekaal - probleemsete õpilaste seas on poisse märksa sagedamini.
Omane on ka sagedane koolide vahetamine - küsitluses osalenutest on 41 protsenti õppinud erinevates koolides.
Õppimises mahajäämine ja halb õppeedukus pole kaugeltki ainsad probleemse õpilase mured. Siia lisanduvad ka konfliktsed suhted koolis ja kodus, koolikiusamine, madal enesehinnang jne. Laps on sageli konfliktide puntras, tal tekivad kergesti tülid ja vastasseisud koolis õpetajate ja klassikaaslastega, kodus pereliikmetega.
Rahutu iseloom
Valdaval osal - kahel kolmandikul probleemsetest õpilastest on nii-öelda veskikiviks nende tasakaalustamata ja rahutu iseloom. Siit ka üks põhjus madalaks käitumishindeks - iga teise käitumist hinnatakse hindega «kolm», 27 protsendil on hinne «kaks».
Uuringu koostajad peavad tähelepanuväärseks, et pooled probleemsetest lastest on ka sagedased tunnisegajad kas oma «demonstratiivse esinemise» või siis «provotseerimisega».
Praktiliselt kõik küsitletud õpilased on kannatanud koolikiusamise all. Alati ei pruugi probleemne õpilane olla ohver, ta võib olla ka kiusaja või ka mõlemas rollis.
Pereprobleemid
Sageli kasvavad mureõpilased üksikvanemaga peres. Vaid pooled lapsed elavad koos oma isaga ja 81 protsenti koos oma emaga. Kahel kolmandikul on kodudes peretülid, 42 protsendi laste kodudes toimuvad aeg-ajalt joomingud. Vaid iga kolmanda lapse emal ja viienda lapse isal on lapse jaoks alati aega.
Õpilased ise peavad oma suurimaks probleemiks õppimisraskusi ja halbu hindeid (68 protsenti). Oluliste probleemide hulka liigituvad õpilaste hinnangul suhteprobleemid, milleks on konfliktsed suhted õpetajatega, teiste pereliikmetega, klassikaaslastega. Ka vanemate omavahelised konfliktid kuuluvad sellesse probleemide rühma.
Õpilased ise ei oska sageli ennast riskirühmaks pidada - kui tugiisikute arvates on oht koolist välja langeda 63 protsendil õpi- ja käitumisraskustega noorel, siis õpilastest tunneb koolist väljakukkumise ohtu 44 protsenti. Põhilisteks komistuskivideks, kust algab mahajäämus õppimises ja klassikordamine, on matemaatika ja keeled.
Eesti Avatud Ühiskonna Instituut korraldas selle aasta jaanuaris-veebruaris 150 Eesti õpiraskustega laste küsitluse, kuhu oli valitud õpilasi kuuest Eesti piirkonnast (Tallinnast ning Harjumaalt, Ida-Virumaalt, Pärnumaalt, Võru- ja Põlvamaalt).