Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saartsi sõnul peab valija üksikkandidaadi poolt hääletades arvestama sellega, kas tal on lootust valituks saada ning kellega kandidaat valituks osutudes koostööd tegema hakkab.
Valija suvekool 11: üksik ei jaksa!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ükskandidaadi poolt hääletav valija peaks arvestama kahe momendiga. Esiteks tuleb üksikkandidaadil reeglina koguda rohkem hääli, kui see on tarvilik mõnel erakonna või valimisliidu nimekirjas kandideerival isikul. Teiseks, selleks et volikogus ja omavalitsuse juhtimises midagi ära teha, peab üksikkandidaat hiljem nagunii tegema koostööd teiste
poliitiliste jõududega,» märkis Saarts.
Tema sõnul peaks seega iga üksikkandidaadi poolt hääletav valijal endalt küsima, et kas tema kandidaat on tõesti nii populaarne, et võiks volikokku pääseda ning, kui ta ka sisse saab, siis kellega ta seal koostööd lubab teha?
«Kui vastus kõlab: «Ma ei tea!», siis tuleks hoolega mõelda, kas vastav hääl pole mitte maha visatud,» lausus Saarts.