Postimees toob lugejani Tallinna linnapeakandidaatide Hardo Aasmäe, Andres Anvelti, Mart Helme, Eerik-Niiles Krossi, Valdo Randpere ja Edgar Savisaare olulisemad mõtted tänasest valimisstuudiost Vikerraadios.
Vikerraadio valimisstuudios on vastastikku Tallinna linnapeakandidaadid
Andres Anvelt, 2009. aastal keeldusite te Keskerakonnaga koalitsiooni minemast, täna aga seda ei välista. Miks?
Anvelt: 2009. oli täiesti teine olukord. Täna oleme teinud väga selgelt 5 punkti koalitsioonilepinguks ja kui näiteks Keskerakond või parempoolsed erakonnad nõustuvad meiega linnajuhtimise ümberkorraldamisel, siis on koostöö võimalik, ka Keskerakonnaga.
Mart Helme, väidate, et Tallinnas toimub avalik venestamine. Tooge mõni näide, millises linnaasutuses ei oska teenindajad kliendiga eesti keeles rääkida?
Helme: miks rääkida ainult teenindajatest? Miks me ei räägi sellest, et avalikus ruumis on vene keel muutunud selliseks, et selle otsa komistad igal pool. Meil on Eestis keeleseadus. Nii mõnigi poliitik, kes 20-25 aastat tagas võitles Eesti taasiseseisvumise eest, reklaamib end täna vene keeles. Me oleme väljas eesti keele positsiooni tugevdamise eest.
Edgar Savisaar, 2009. valimistele minnes andsite hulganisti valimislubadusi, mis on seni täitmata: lubasite osta tagasi Tallinna Vee, tõsta eakate kompensatsiooni, asutada ühistupanga, renoveerida Linnateatri. Enamik toona lubatud asjadest on ellu viimata, see näitab ju saamatust.
Savisaar: vastupidi. Linna elanike hulk ja sündivus on kasvanud. Ligi 90 protsenti tallinlastest on rahul eluga tallinnas. Mis puutub eakatesse, siis oleme me oma lubadusi täitnud. Tallinna Vee hind ei ole soodus selleks, et see praegu ära osta. Ei-ei, meie oleme oma lubadused täitnud, ainus tõsine lubadus mis meil jäi täitmata on see, et Aegna saarele ei saa linnatranspordiga. Me andsime inimestele valida, kas Linnateater või Kultuurikatel ja kultuurikatel saab varsti valmis.
Edgar Savisaar, Keskerakonna suunas kõlavad rängad süüdistused - raha kulutamine, korruptsioon. Kas see jätkub ka järgmisel neljal aastal?
Savisaar: olge mureta, meil tuleb pärast valimisi ka avamisi. Võtsin lahti viimased justiitsministeeriumi materjalid korruptsiooni kohta. Sealt tuleb välja, et politseis on korruptsioonijuhtumeid olnud 46, riigiasutustes 28, vanglates 11 ja Tallinna linnas ainult 5. Kus see korruptsioon on? Õige on see, et me hoiame korruptsiooni Tallinnast eemal! Rääkides korruptsioonist Tallinnas, varjatakse korruptsiooni kusagil mujal.
Mart Helme, kas on eetiline, et olete esitanud abilinnapea kandidaadiks oma poja, Martin Helme?
Helme: jah on küll. Me oleme hea võitluspaar, mõttekaaslased ja sõbrad. Ta on minust majanduslikult ja poliitiliselt täiesti sõltumatu, kogenud, esindab oma seisukohti. Ärme läheme naeruväärseks. Jah, ma oleks sellega päri ka siis, kui Edgar Savisaar esitaks abilinnapeaks oma tütre, Maria Savisaare. Eesti probleem on tegelikult selles, et korruptsioon on kogu riigis endeemiline - kuidas üle riigi kaubeldakse mõjuvõimuga, KOV juhte ostetakse üles, et nad astuksid õigesse parteisse.
Aasmäe: meie etteheide linnavalitsusele on tegelikult see, et tema jõud on raugenud, uusi ideid ei ole. Seda kogu riigis. Kui vaatame linnahalli vindumist, siis meie oleme radikaalsed. Savisaar ei saanud tegelikult oma eelmise valimisprogrammi täitmisega hakkama.
Kross: Tallinna linnavalitsus asub kogu täiega mingis teises kultuuriruumis. Mulle meenutab see, mis Tallinnas toimub väga suurel määral orientaalsevõitu korrumpeerunud süsteemi, mis on suletud. Tallinn käib riigiga muide kohtus, küsimuses, kas Tallinna rahaasjad peaksid olema sama avatud kui riigi omad.
Helme: meie oleme võtnud endale eesmärgiks gigantse töö: võimule tulles läbi vaadata kõik linna sõlmitud lepingud, et saada aimu, kas need on õigustatud, kas nad on korruptiivsed, kellele need on tegelikult kasulikud.
Randpere: kui keskerakondlastest linnaametnikud teevad väga head tööd, siis ei ole neil minu linnavalitsuses midagi karta.
Kross: me tahame korraldada linnaametite juhtide kohtadele avalikud konkursid. Et vabastada ametikohad erakondlikust survest ja leida juhid pädevuse alusel.
Savisaar: räägite ilusaid sõnu, aga kui sotsid tulid Mustamäel võimule, siis lasti viis inimest lahti. Poliitbrolieritest rääkides, ma arvan, et ei ole ühtki suuremat parteid, mille mõned liikmed ei oleks ametis mõnes linnaosavalitsuses.
Teie mõlemad olete rahvuslik-konservatiivsed. Millega 80 000 Lasnamäe venekeelset elanikku peavad arvestama, kui võimule pääsete?
Kross: meie poliitika ei erista rahvusi. Mis on tõsi ja mis teeb meile muret on see, et venekeelne elanikkond on eesti poliitikast isoleeritud. Oleme teinud venelastega suurt tööd ja avastanud, et Tallinna venekeelses elanikkonas on parempoolse maailmavaatega inimesi küllalt palju.
Helme: elukondlikud probleemid on ühised olenemata rahvusest. Siin laua taga olevatest erakondades oleme meie ainsad, kes ei poe venelaste ees. Me ei üritagi venelastele puru silma ajada. Me oleme täiesti selgelt väljas eestikeelse elanikkonna eest ja tegeleme sellega, et nad oleksid siin rahul.
Aasmäe: meie maailmavaate seisukohalt võiks linnaosade seotus keskvõimuga olla erinev. Tema ju, et Nõmme on olnud kunagi iseseisev. Nõmme võiks maksta oma tuludest teatud protsendi linna ülesannete täitmiseks. Abilinnapäid võiks üldse vähem olla ja abilinnapeana võiks ametis olla ka näiteks kesklinna linnaosavanem.
Helme: olen nõus, ma jagaksin Tallinna isegi neljaks omaette haldusringkonnaks. Võtaks eeskujuks Helsingi. Igal linnaosal oleks oma linnapea, sellisel juhul oleks ülemlinnapea sündinud valimistulemuste põhjal ja Savisaar võiks ehk olla ainult Lasnamäe linnapea.
Savisaar: öelge mulle üks riik, kus ei ole korruptsiooni? Meie põhiline küsimus ei ole korruptsioon, vaid väljaränne ja vaesus!
Kross: miks oli Notsnoi Dozor Tallinna valimisüritustel?
Savisaar: mul ei ole nendega mingit sidet.
Randpere: ükskõik kus me seda inimestelt küsime, siis esimene probleem on palk, teine on palk ja kolmas on palk. Linnapea esimene ülesanne peaks olema see, et aidata kaasa palkade tõusule. Ja seda saab teha, kui meelitada linna investeeringud, milleks omakorda on vaja, et teed oleks korras, infrastruktuur oleks korras, linnavalitsuses poleks korruptsiooni.
Ühistransporti pole lubanud eelisarendada ainult kaks erakonda - Reformierakond ja Konservatiivne erakond. Miks?
Randpere: ma tõepoolest ei arva, et ühte liiklejate gruppi oleks mõtteks teistele eelistada. Me ei tohi minna äärmusesse, et autod seisavad ummikutes ja jalgrattateid ei ole. Katkistel tänavatel vuravad viletsa kvaliteetida ühissõidukid. See pregune süsteem on määratud hääbumisele. Aga ma ei kavatse seda ka likvideerida, kui see on juba loodud, las ta siis hääbub ise. Praegune süsteem on suurendanud ühistranspordi kasutamist vaid 1,2 protsenti ja seegi on suurenenud jalakäijate ja ratturite, mitte autojuhtide arvelt.
Helme: Tallinna probleem on see, et me surume eratransporti vägisi välja kesklinnast. Ma näen siin stalinistlikku ideoloogiat, et kui ei taha sõita bussiga, siis paneme vägisi sõitma! Meie tegeleme ühistranspordiga tervikuna ja oleme kaasanud ülikooli teadlasi selle planeerimisse.
Randpere: TTÜ teadlased on aastaid käinud ja kurtnud, et Tallinna linn ei kaasa neid. Need liiklusmuudatused on olnud ainult kampaania korras ja loodud linnavalitsuses.
Kuidas säilitate tasuta ühistranspordi korral võimekuse seda edasi arendada, uusi busse osta, liine avada?
Anvelt: eks vahendid tuleksid ikkagi linnaeelarvest, muid võimalusi pole. Linnaeelarve suurendamine sõltub maksumaksjatest. Tallinna linnatransporti pole mõtet arendada ilma lähivaldadeta, seal on kõik tegelikult tallinna maksumaksjad, kes seda kasutavad.
Savisaar: pole tõsi, meil on TTÜga kümneid lepinguid transpordi arendamise osas ja see on elementaarne. Maksuameti viimastel andmetel laekub iga uue 1000 lisandunud tallinnlase pealt linnakassasse 1,26 miljonit eurot - tasuta ühistransport on ennast vägagi ära tasunud.
Millistest allikatest leida raha uskumatult auklike tänavate remondiks? RE lubab remontida Liivalaia, Russalka, Haabersti ja teised suured ristmikud - kuidas?
Randpere: suurte ristmike jaoks on võimalik enamus rahast saada ELi vahenditest. Tallinna teederemondi eelarve on 8 miljonit. Et tänavad praegustena säiliksid, tuleks Tallinnas investeerida 10 miljonit eurot. Meie lubame 15 miljonit panna ja sellega parandada tegelikult Tallinna teede olukorda.
Kross: minu linnavalitsus saab riigiga palju paremini läbi ja ma luban, et ka riigi panus Tallinna teedesse suureneb. Praegu annab riik ainult 1,8 miljonit.
Anvelt: linna raha peaks minema eelkõige kvartalisiseste teede remondiks. Tallinnal jääb linnavalitsuse saamatuse tõttu aastas saamata umbes 16 miljonit eurot ELi rahasid.
Aasmäe: lund tuleb rookida! Nagu sõjaeelses Eestis. See soolamine lõhub meie jalanõusid ja rikub haljastust. Väike lumekiht tänaval mõjub tegelikult hästi sõiduturvalisusele.
Kas pensionilisa maksmine on ainult riigi kohustus?
Savisaar: ei ole.
Randpere: Savisaar on jätnud täitmata oma lubaduse maksta kahekordset toetust pensionäridele ja mina kavatsen selle lubaduse teoks teha.
Kross: kuivõrd praegu on linn pensionäridele toetust maksnud ja neil on sellele õigustatud ootus, siis kindlasti ei saa seda ära võtta. Tahame sisse viia küttetoetuse.
Helme: kui omavalitsuse rahakotis on see raha toetusteks olemas, siis mina kui pensionär selle avalduse loomulikult esitan. Kui me prioritiseerime lapsed ja huvialaringid, siis me selle raha kindlasti leiame.
Aasmäe: teeme väga lihtsa arvutuse - pensionitoetus on 6 eurot kuus. See makstakse linna sünnipäevakingitusena kord aastas. Seda me teeme edasi. Aga me lammutame laiali Tallinna kütte ja hoiame selle hinda kontrolli all ning see on palju suurema kaaluga.
Anvelt: sünnipäeva meelespidamine on üks asi ja selle me kindlasti säilitame. Hooldekodu koha me lubame tagada: kui vana inimene vajab hooldekodu kohta ja ei suuda seda pensionist tagada, siis linn maksab selle kinni. Linnaosa ülesanne on hoida reaalset võrgustikku selle kohta.
Savisaar: tahan tänada poisse, et nad tulid meie ideedega kaasa. Aga Valdo Randpere, kui Andrus Ansip ütleb, et ei saa jätkata, siis kelle sõna maksab?
Randpere: Andrus Ansip teab väga hästi, et meil on detailides erinevad seisukohad. Keskerakonna juures on häbiväärne moment veel see, et otsepostitused Lasnamäe inimestele ei koosne enam mitte lubadustest, vaid ähvardustest: «kui Reform võimule tuleb, kaob ühistransport» jne.
Kuidas muuta Tallinna koolivõrku? Kas igas linnaosas peab säilima gümnaasium?
Anvelt: kui meil mõnes linna koolis ei ole vaja enam säilitada gümnaasiume, siis selles hoones võiks jätkata lasteaed.
Savisaar: jah peab säilima küll, ka Piritale peab gümnaasium jääma. Olen päri, et koolimaju tuleks ümber profileerida, mitte hooned maha müüa.
Helme: mis puudutab koolilapsi, siis inimestele tuleb selgeks teha, et Eestis on eesti keel ja ilma selleta siin hakkama ei saa. Meil integratsioon käib pigem sedapidi, et öeldakse, et eesti lastele tuleb vene keel selgeks õpetada, sest see olevat nende konkurentsieelis.
Miks ei raja linnavalitsus juurde uusi põhikoole seal, kus elanikkond kasvab?
Savisaar: uued koolid planeerime konkreetselt nii Nõmme-Mustamäe piirkonda kui ka Pirita piirkonda.
Aasmäe: volikogu otsus koolivõrgust tuleb niikuinii ümber muuta. Kas Tallinn läheb riigigümnaasiumidega kaasa või ei? Pirita gümnaasiumi puhul on see, et kolm kilomeetrit eemal kaalub Viimsi uue kooli ehitamist, nad võiksid ju õpilasi jagada.
Valdo Randpere, kuused Lasnamäel ei kasva. Kas olete valmis sellest ideest loobuma?
Randpere: seda ei ole kusagil valimislubadustes kirjas. See lubadus oli mõeldud tegelikult Lasnamäe 20. sünnipäevaks. Lasnamäe on 30 ruutkilomeetrit. Vahet ei ole, kas see on kuusk või mänd või mägimänd. Põhimõte on see, et me peaksime muutma Lasnamäe haljalt roheliseks.
Andres Anvelt, lubate taastada peaministri ja linnapea kätlemistseremoonia Väikses Jalas. Kas see tähendab, et olete järgmiste üldvalimiste järel võimul?
Anvelt: jah, kindlasti.
Olete lubanud Tallinnas kaotada kolearhitektuuri. Kuidas?
Kross: me ei ole pretendeerinud hakata maitsepolitseiks. Samas on selge, et kas või Kadriorus on betoonkolakaid puumajade vahel. Arhitektuurispetsialistid võiksid saada rohkem sõna sekka öelda ja kohalikud võiksid saada panna veto koledatele arendustele.
Mart Helme, olete lubanud muukeelse teeninduse omavalitsuses muuta tasuliseks. Kas puudustkannatava venekeelse ema panete maksma?
Helme: põhimass muulastest ei ole puudustkannatajad ja on täiesti võimelised maksma selle eest. Kui vene inimesele seada paika raamid, siis on vene inimene tunduvalt kuulekam. Kui pronksiööl antakse peksa, siis vene inimene saab sellest aru. Vene inimene ei poolda nõrka, ebajärjekindlat poliitikat.
Kas on erakondi, kellega te koostööd ei tee?
Aasmäe: ei.
Randpere: me ei tee koostööd Edgar Savisaare juhitava Keskerakonnaga.
Kross: meie oleme valmis koostööks kõigi demokraatlikke prontsiipe jagavate erakondadega - Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatidega. Keskerakonnaga ei näe mingit võimalust linnavalitsust moodustada. Ma kutsun üles kõiki uskuma sellesse, et 20. oktoobril moodustame uue koalitsiooni.
Helme: oleneb valimistulemusest ja sellest, milliseid oma valimisprogrammi seisukohti me koalitsioonileppes näeme.
Debatt on lõppenud.