Matusekorraldaja hoidis surnukeha vanas katlamajahoones kaupluse külmletis

Surnute hoidmiseks kasutatav hoone, mille üle kaks matusekorraldajat piike murravad. Foto: Saarte Hääl/Erakogu

Saaremaa matuseäris tegutsev Kalle Hiiuväin avastas teisipäeva õhtul, et temale kuuluvas räämas katlamajahoones, mis on rendile antud konkureerivale matusekorraldajale, hoitakse mõnikord ka kadunukesi.

«Musta kilesse pakitud laip oli asetatud tavalisse kaupluse külmletti, millele omakorda uks varjuks poolviltu ette sätitud. Lisaks töötas ruumis ventilaator,» kirjeldas Hiiuväin Saarte Häälele. Tema sõnul vedas musta kilesse pakitud surnukeha õhtupimeduses kohale konkureeriv ettevõtja Indrek Aus.

Välja kutsutud politsei käis küll kohal, kuid tuvastas, et kuritegu pole toime pandud. «Surnukeha hoiustas üks matuseteenust osutav ettevõte,» kinnitas politsei pressiesindaja Hedy Tammeleht Saarte Häälele.

Haigla morgis pole kohti

Endise Maleva kolhoosi töökojahooned on renditud Indrek Ausiga seotud OÜ-le Sarlog, mis lisaks palkmajadele teeb vineerist puusärke.

Miks ta aga surnukehi räämas töökojahoones hoiab? Aus selgitas ajalehele, et matusefirma Leinatare teeb seda siis, kui Kuressaare haigla morgis vabu kohti ei ole. Seda juhtub aga paraku üsna tihti ning teised Saaremaa matusekorraldajad sellisel juhul surnut kodust ära ei viigi. Leinatare on aga valmis inimestele siiski vastu tulema ja paigutab kadunukese hoiukohta Maleva külas.

«Ka teisipäeval oli haigla morg täis. Kolmapäeval viisime aga kadunukese minema kohe, kui morgis ruumi tekkis,» rääkis Indrek Aus Saarte Häälele. «Kas oleks parem, kui kadunuke on suvel neli päeva soojas korteris, kõht paistetab üles, laibalehk matab hinge. Seda on juhtunud.»

Sotsiaalministri määrus annab surnute hoidmiseks üsna laialdased võimalused. Määruse järgi kasutatakse surnu hoidmiseks selleks ette nähtud ruumi haigla patoloogiaosakonnas, surnukuuris, krematooriumis või mõnes muus asjakohases hoones.

«Kas see on seaduslik ja eetiline? Jah, seaduse kohaselt võib lahkunut hoida ka mõnes muus asjakohases ruumis, kus on tagatud surnu väärikas hoidmine,» lausus Aus. «Meil on väga puhas ja korras ruum, kus me tagame ka lahkunu hoidmiseks vajaliku temperatuuri.»

Pole väärikas ruum

Kalle Hiiuväin toonitas, et Sarlogiga sõlmitud rendilepingus on kirjas, et firma tohib neis ruumides tegeleda puidutöötlemise, mitte aga surnute hoidmisega. Pealegi pole hoone Hiiuväina hinnangul kuigi esinduslik ega väärikas ruum, et seal lahkunuid hoida.

«Hiiuväin Kalle on konkureeriva tegevusega Kaarma lillepoe tegevjuht, kes ei ole loonud oma ettevõttele lahkunu hoidmiseks vastavaid tingimusi, ning kartes kaotada oma turuosa, soovib ta ajakirjanduse kaudu teisi mustata,» võttis Indrek Aus teema kokku.

Kolmanda Saaremaal matuseteenust pakkuva ettevõtte Saare matusebüroo juhi Helju Välissoni sõnul on haiglaaluse morgi üheksa hoiukohta ilmselgelt liialt vähe, et teenindada kogu Saaremaad.

«Neist kaks «kappi» on pidevalt reserveeritud haigla oma vajadusteks,» täpsustas Välisson. Haigla morg valmis tema mäletamist mööda 1997. aastal Saaremaa omavalitsuste liidu rahaga ja oli arvestatud kogu maakonna teenindamiseks.

Kui vabu kohti pole, on Saare matusebüroo hoidnud lahkunut külmutusseadmega matuseautos, kuni morgis koht vabaneb. Küsimusele, kas surnud on siis nii-öelda elavas järjekorras, oli staažikas matusekorraldaja sunnitud jaatavalt vastama.

Lahendusena näeb ta firmale oma morgi ehitamist. Kiiret arengut ta ses osas siiski ei luba, sest euronõuetele vastavad «külmkapid» on väga kallid.