Jõgede veetase läheneb kohati rekordile

Jõgede veetase Foto: Graafik: Silver Alt

Paksust lumest ja sulailmast hoolimata pole sugugi kindel, et jõed tänavu kaldad rohkem üle ujutaks kui tavaliselt. Siiski on viimastel päevadel jõgede veetase üle Eesti järsult tõusnud ning läheneb kohati rekordile.

«Soomaal on praegu tavapärane keskmine kevadine kõrgvesi ja midagi üle ootuste eriskummalist pole täheldada,» kirjeldas Soomaa rahvuspargi külastusjuht Rait Parts sealset olukorda. Lume sulamise ja väikeste vihmade tagajärjel olevat jõed mõnevõrra üle keskmise veetaseme tõusnud, kuid mahuvad enamasti siiski sängidesse. Vaid madalamates kohtades olevat mõned luhad üle ujutatud.

«Kui ilmad jätkuvad samas vaimus, jääb suuruputus sel aastal ära,» nentis Parts. Ta lisas, et praegu on olnud suhteliselt mõõdukad temperatuuritõusud, palju tuult ja päikest. See sulatavat lund nii, et vesi aurustub ja jõgedesse ei jõuagi.

Siiski on just viimastel päevadel vesi märkimisväärselt tõusnud. Näiteks Soomaad läbiva Navesti jõe tase tõusis laupäevaga võrreldes eilseks peaaegu meetri jagu.

Parts rääkis, et veetaseme tõus pole kohalikke kunagi väga häirinud. Nad on sellega harjunud ja hoonedki vastavalt ehitanud. «See (veetaseme võimalik tõus – toim) on harjumuspärane paratamatus, aga eks see elevust too ikka,» lisas ta.

Ka mujal Eestis on jõevee tase just viimastel päevadel kõvasti kerkinud. Näiteks tõusis Pärnu jõgi laupäevaga võrreldes teisipäevaks 123 sentimeetrit ja Väike Emajõgi koguni 163 sentimeetrit. Viimase puhul jäi märtsi rekordist puudu vaid 26 sentimeetrit.

«Seal peaksid olema luhad korralikult üle ujutatud,» märkis Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi hüdroloogi Ene Randpuu. «Veetaset, mis sel kevadel tuleb, on seal olnud iga kümne aasta sees mõne korra ja kohalikud peaksid aimama, kui kõrgele vesi tõuseb.»

Randpuu sõnul on Lõuna-Eestis veetase viimastel päevadel kiiresti kerkinud. «Täna (eile – toim) hommikuks oli näiteks ­Piusa jõgi ööpäevaga tõusnud 80 sentimeetrit,» rääkis ta. «Praegu ei ole raugemist näha.»

Randpuu lisas, et tulla võib ilus suurveeaeg, aga tõdes samas, et seda on veel vara prognoosida.

«Meie jõed on väikesed, madalate kallastega ja igasuguse kevadise suurvee ajal tulevad jõed kallaste vahelt välja,» seletas Randpuu. «Nende ääres on enamasti hajaasustus ja sealsed inimesed on veetõusuga juba harjunud. Probleeme võib tekkida uusasukatel.»

Randpuu sõnul võib probleeme tekkida Tamula järve kaldal asuvas Võru linnas, ehkki siiani on järve veetase aeglaselt tõusnud. Ta lisas, et veel on üleujutuslikud piirkonnad Peipsi-äärne, Võrtsjärve kaldad, Jõhvi ümbrus, Haapsalu ja Pärnu laht. «Põhja-Eestis võib tekkida rohkemgi probleeme, kuna seal oli lund palju,» lisas Randpuu.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialisti Rene Reisneri sõnul on sulailma mõju raske ennustada. «Kui vihma ei tule ja on päikesepaisteline ilm, kerkib jõgede veetase väga kõrgele, kuid suuri üleujutusi ei tule,» rääkis Reisner.

Reisneri sõnul kaardistab ministeerium ohualasid ning hakatakse hindama ka üleujutuse tõenäosust, võttes arvesse näiteks sademete hulka, tuule suunda ja tugevust jne. «Hindame riske ja võimalikke kahjusid ning 2015. aastaks tehakse üleujutuste maandamiskava,» rääkis Reisner. «See sätestab, kuidas ohtlikke olukordi ära hoida ning saavutada tõhus tegutsemine üleujutuste korral.»