Trapido kutsub üles jagama kogemusi ebainimlikust meditsiinist

Toomas Trapido Foto: Mihkel Maripuu

Riigikogu liige Toomas Trapido kutsub haiglates oma lähedaste julma kohtlemist näinud inimesi juhtunut teistega jagama, et seeläbi tuua olukorda muutusi.

Trapido nägi kuue-seitsme aasta eest pealt, kuidas meditsiinisüsteem tema isaga käitus ning usub, et kui inimesed leiaksid jõudu neist juhtumitest ka avalikult rääkida, siis olukord paraneks.

«Isa oli suremas ja ma nägin tema puhul nii meditsiini head kui halba poolt. Seepärast tean, et lahendused on paljuski olemas ja seda ebainimlikkust ja halba poolt saab vähendada,» selgitas Trapido.

Ta jättis juhtunu tookord vaid enda teada. «Aga kui sarnaseid juhtumeid hakkas üha rohkem päevavalgele tulema, näiteks Anneli Rõigase poja juhtum, siis ma võtsin nendega ühendust, sest meie kogemused on sarnased. Kuna olen riigikogus praegu, siis ka see on üks võimalus, et neid teemasid paremate lahenduste leidmiseks välja tuua,» rääkis Trapido.

Ei ole üksikjuhtum

Inimene peab enda või lähedasega juhtunut tavaliselt üksikjuhtumiks ja kuna tegu on isiklike teemadega, siis on Trapido sõnul inimestel piinlikkustunne ja seda ei taheta avalikkuse ette tuua. «Sest kõik on ju hästi personaalne - konkreetne koht ja konkreetsed töötajad, konkreetne inimene ja konkreetsed vaevused. Äkki sellest võiks natukene edasi minna ja ikkagi hakata rääkima. Sellepärast, et järjest tuleb välja, et need ei ole üksikjuhtumid, vaid asi on palju levinum.»

Üks avalikustamise ülesanne olekski Trapido sõnutsi arusaamine, et kui levinud on sellised praktikad nagu näiteks haigete kinnisidumine. Teine praktika on haigete rahustamine, mille puhul süstitakse või manustatakse erinevaid rahusteid.

Trapido tõi veelgi näiteid: kuidas saab hooldushaiglates olla olukord, kus väga kriitilises seisundis inimestel pole võimalik hooldajat kutsuda, sest puudub märguandmise võimalus? Kuidas pannakse ühte palatisse inimesi, kellest mõni võib olla ainete mõju all või teistel põhjustel ebaadekvaatne ning sellega täiesti selgelt halvendab teise inimese paranemist või elukvaliteeti?

Teised lähenemised annavad tulemusi

Trapido kinnitusel on paljudes riikides lähenemine neile küsimustele muutuma hakanud. «Katsutakse läheneda inimesekeskselt ja inimlikult. Kui inimene on rahutu või stressis, siis teda ei pea mitte kinni siduma ja rahusteid täis süstima, vaid ehk saab talle rohkem aega pühendada ja sõna otseses mõttes kätt hoida. Need süsteemid ja meetodid töötavad.»

Trapido möönis, et ta ei taha küll üldistada, aga talle tundub, et Eestis on põhjendamatult levinud väga agressiivsed ebainimlikud meetodid. «Kui paljud inimesed arvavad, kas see on probleem või mitte? Oletame et on ja siis olekski esimene faas selle ulatuse selgitamine ja päevavalgele toomine.»

Trapido rõhutas, et asja eesmärgiks ei ole kedagi süüdistada. «See on tema hinnangul nii üldinimlik teema ja sellele saabki ainult niimoodi läheneda. Sellest hakatakse rääkima, võimaldatakse meedias ruumi rääkida oma kogemustest ja samamoodi saavad sõna ka arstid ja tervishoiutöötajad - kuidas nemad asja näevad,» märkis ta.

Sealt edasi saaks Trapido meelest juba liikuda heade tavade lepeteni või uute inimkesksemate meetodite kirjeldamiseni. «Esialgu lihtsalt ja võib-olla edaspidi ka seaduse moodi dokumentides kirjapanduna.»