Korteriplahvatuse põhjustaja ärples oskusega lõhkeaineid käsitseda

Ööl vastu pühapäeva plahvatuses räsida saanud korteri taastamise teeb keeruliseks asjaolu, et kannatada on saanud kandvad seinad. Eilseks olid päästeametnikud korteri lae toestanud ja otsest varisemisohtu enam ei olnud. Foto: Mihkel Maripuu

Ööl vastu pühapäeva Tallinnas kaks inimelu nõudnud plahvatuse põhjustanud mees hooples elukaaslase ees oskusega lõhkeaineid käsitseda, väitis plahvatanud korterist koos kaheaastase lapsega imekombel eluga pääsenud naine uurijaile.

Kas mees pidas silmas internetist saadud juhiste järgi poodidest vabalt saadavatest ainetest pommi valmistamist või juba detonaatoriga varustatud lõhkekeha plahvatama panekut, ei osanud naine aga täpsustada.

Ööl vastu pühapäeva Tallinnas Kristiine linnaosas Kuldnoka 6 asuvas majas kärgatanud plahvatuse uurimist juhtiva Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Jüri Kasesalu sõnul leiti õnnetuse ööl hukkunud Sergei surnukeha pärast tulekahju kustutamist toast, kus asus plahvatuse epitsenter.

Ent kas mees hukkus juba plahvatuses, kui üritas tema valduses olnud lõhkekehaga midagi ette võtta, või sai surma hiljem puhkenud tulekahjus, kui oli plahvatusest ümaralt kummis seintega tuppa naasnud, peavad selgitama kaitsepolitsei uurijad.

Kasesalu sõnul jõudis plahvatuse lööklainest puutumata jäänud patrullpolitseinik noorema kui aastase lapse küll põlevast korterist välja tuua, kuid kahjuks oli väikelapse elu päästmiseks siiski juba lootusetult hilja.

Suurim mõistatus on uurijate jaoks siiski see, miks arenes peretüli, mille käigus mees naist lõi, nii kaugele, et mees politseinike saabudes hoiatuse või ähvarduseta põrgumasina õhkis.

Ei saa välistada, et politseinike saabumisest ehmunud mees üritas lõhkeseadet ära peita. Samas on ka võimalik, et peretüli kestel endast välja läinud ja naise näo veriseks peksnud mees otsustas ülierutatuna omal käel elust lahkuda.

Prokurör Kasesalu sõnul sai suletud korteriukse taga sisselaskmist oodanud politseipatrull kontakti vaid eelnevalt naabrite kuuldes appi hüüdnud naisega, kes politseinikega läbi ukse ka suhtles.

Naabrite kinnitusel enne politseinike saabumist pikka aega appi karjunud naine väitis politseinikele, et kõik saab korda, ja ust ei saa ta avada seepärast et mees võttis ukse eest võtme ära, temal aga võtit ei olevat. Kasesalu lisas, et enne tüli puhkemist oli samas korteris seltskondlikku olengut peetud, kuid külalised olid lahkunud rohkem kui tund enne plahvatust.

Ohtu, et õnnetuses väikelapse kaotanud naine jääb elukaaslase surma tõttu ilma ka kindlast peavarjust, ei ole. Haiglaravil oleval naisel on palju sugulasi, kes talle ulualust pakuvad.

Pärast plahvatust evakueeriti majast üle 30 elaniku, neist enamik lubati eile koju. Ainsana ei tohi oma korterisse naasta inimesed, kes elavad nendes üheksas korteris, mis asuvad plahvatanud korteri kõrval ja kõige enam kannatada said.

Nende korterite kasutamiskõlblikkus selgub hiljemalt nädala lõpuks, kui eksperdid on veendunud kandvate seinte vastupidavuses. Kristiine linnaosa vanema Mihhail Korbi sõnul võivad elanikud, kes ei saa koju naasta, ajutist elamispinda taotleda. «Üks inimene on juba pöördunud ja tema murega tegeletakse,» ütles Korb.

Linnaosavalitsuse andmetel on Kuldnoka 6 kortermaja kindlustatud ja kõik taastamistööd hüvitab kindlustusfirma.

Korteri taastamine nõuab nutikust

Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna professor Karl Õiger kinnitas, et Kuldnoka tänava majas kõmatanud plahvatus oli päris võimas ning viga saanud ehituskonstruktsioonide taastamine nõuab nippe.

«Väikese ja suure toa vaheline sein on välja kummunud suure toa poole,» kirjeldas Õiger sündmuskohta. «Köögi ja väikese toa vaheline sein on umbes poole meetri võrra köögi poole nihkunud.»

Professor lisas, et õnnetuspaiga lagi on rängalt kannatada saanud, samuti põrand. Lisaks on plahvatustoa välissein natuke nihkunud.

Keeruliseks teeb korteri taastamise see, et mõlemad nihkunud seinad on kandvad. Ülalpool on aga veel viis korrust.

«Need seinad tuleb igal juhul asendada, samuti korteri lagi ja põrand,» mainis Õiger. «Nende konstruktsioonide asendamine on päris nipikas töö. Seinad tuleb osade kaupa maha võtta ja samal ajal ka toestada.» Ta lisas, et üks keerukamaid ülesandeid on ülemise ja alumise lae paneelide kättesaamine.
Õiger lisas, et paneelmajad on üsna vastupidavad. Tubade  vahel ning ka maja keskel on kandvad seinad. (PM)