Jaan Toominga «John Gabriel Borkman» (Vanemuine 1996) püsib mälus lummava ängiväljaga, toda aastaauhinna pälvinud lavastust saatis vinge poleemika. Ingomar Vihmari Ibseni-mäng mõjub kerge, naljaka, värskena. Põhjani sarkastiline tõlgendus, lõikav iroonia, klaar kujundisüsteem. Sattusin draamateatris väikse saali esiritta, kus torkas silma ja kõrva, kuis «Borkmani» tegelased elavad ahtas ruumis, aga etendavad pseudoelu suure lava mõõtkavas. Kileseinu rebestades teeseldakse kivimüüride purustamist. Siit võib tõmmata paralleele tänapäeva Eestiga.
Tellijale
Kassikulla põrguvaimud virguvad ja kummitavad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.