Mihkelson: plahvatuste põhjuseid võib otsida Põhja-Kaukaasiast

Marko Mihkelson Foto: Peeter Langovits.

Riigikogu väliskomisjoni liige Marko Mihkelson leiab, et tipptunnil Moskva kesklinnas kärgatanud plahvatused võivad olla vastuseks eriteenistuste viimase paari nädala tapatööle Põhja-Kaukaasias.

Marko Mihkelson rääkis usutluses Vikerraadiole, et Moskva metroo on maailma üks enimkasutatavaid, kus päevas liigub umbes 5,5 miljonit inimest. Seetõttu on tegemist rünnakutega tähelepanu võitmiseks magusa kohaga.

Mihkelson rääkis, et tänahommikused plahvatused toimusid punasel liinil, mis on Moskva kõige olulisem metrooliin. «Nii Lubjanka kui Park Kulturõ - neid lahutab sisuliselt ainult kaks-kolm peatust, nad on Moskva kesklinnas ja Lubjanka vahetult Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse peakorteri läheduses,» ütles Mihkelson, kelle hinnangul on rünnakud kindlasti viiteks ka Venemaa keskvõimule.

Tänaste sündmuste tagamaad võivad Mihkelsoni arvates ulatuda rohkem kui 15 aasta taha. «Venemaa keskvõim otsustas 1994. aastal president Boriss Jeltsini eestvõttel taastada konstitutsioonilise korra Tšetšeenias, mis vallandas tänaseni vältava verise võitluse, kus on hukkunud kümneid tuhandeid inimesi. See on paras lõks, kuhu Vene keskvõim on end juba aastaid tagasi seadnud ja kust välja pääseda on äärmiselt keeruline,» selgitas Mihkelson.

Tema hinnangul võib tänaseid rünnakuid väga suurte spekulatsioonidega seostada ka paari Vene eriteenistuste viimaste nädalate rünnakuga Põhja-Kaukaasias, millega tapeti paar väga tuntud islamivõitlejate liidrit.

«Selle järel on ka Kaukaasia Emiraati taotleva liikumise juht Doku Umarov kuulutanud, et vastutegevus Venemaa keskvõimule ei jää ainult Põhja-Kaukaasia piiridesse. Ka sellele on täna analüütikud juba viidanud ning võimalik, et nende rünnakute seos on kirjeldatud sündmustega.»

Mihkelson arvas, et rünnakud mingeid põhimõttelisi muutused enesega kaasa ei too. Samas meenutas ta terrorirünnakuid, kus järgnesid muutused Venemaa võimukoridoride tipus.

Ühe näitena tõi Mihkelson 1999. aasta kortermajade õhkulaskmised, mis avasid tee Tšetšeenia teise sõja alustamiseks ja toonase peaministri Vladimir Putini tõusuks presidendikandidaadiks ja hiljem ka presidendiks. «Me teame neid spekulatsioone, et kuigi on süüdistatud tšetšeene, siis see oli Venemaa eriteenistuste kätetöö,» lisas ta.

Teise näitena tõi Mihkelson ohvriterohke rünnaku Beslanis 2004. aastal, mis andis Putinile võimaluse kuulutada lõppu edasisele kuberneride valimisele ja kuberneride määramine läks tema enda kätte. «Mis sisuliselt tähendas Venemaa võimu tsentraliseerimist.»

«Tänane rünnak muidugi paneb kohe mõtlema, et 9. mail toimub Moskvas küllaltki oluline sündmus, mis tõmbab tähelepanu kogu maailmas. Palju poliitilisi liidreid on kohal ja Venemaa keskvõimul on kahtlemata tõsine küsimärk, kas sellised rünnakud, mida me täna hommikul nägime, võivad kuidagiviisi olla ohuks ka sellele üritusele,» oletas Mihkelson.

«Kui küsida, kas selliseid rünnakuid võib tulevikus veel juhtuda, siis senikaua, kui olukord Põhja-Kaukaasias on selline nagu ta on, siis pole välistatud,» lisas ta.