/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/03/17/149667t1h6c96.jpg)
Justiitsministeeriumi töörühm tegi riigikogu õiguskomisjonile ettepaneku kaaluda osale vanglakaristust kandvatele süüdimõistetutele valimistel hääletamisõiguse andmist.
Osa vangidest võib saada hääletamisõiguse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kehtiva seaduse järgi saavad valimistel hääletada arestialused ja eeluurimise all olevad kinnipeetavad, kuid süüdimõistetud kurjategijatel hääletamisõigust ei ole.
Justiitsministeeriumi töörühm märkis ettepanekut tehes, et Euroopa inimõiguste kohus leidis oma 30. märtsi 2004 otsuses, et kuriteos süüdimõistetud inimeste valimisõigust välistavad sätted on vastuolus Euroopa inimõiguste konventsiooniga.
«Euroopa inimõiguste kohus on asunud seisukohale, et keelu asemel piiranguid seadvad sätted võivad olla proportsionaalsed - kuigi kohus nende sätestamist ei toeta, on ta kinnitanud teoreetilist piirangute sätestamise võimalust poliitiliste ja teadusalaste argumentide põhjal,» märkis justiitsminister Rein Lang parlamendi õiguskomisjonile saadetud kirjas.
Iminõiguste kohtu otsus ei kohusta riiki lubama kõigil kinnipeevatavatel hääletada, piiranguid võib seada, kuid tegemist ei tohi olla täieliku keeluga. Veneetsia komisjoni valimiste hea tava koodeks lähtub hääleõiguse äravõtmise õigusest üksnes seadusega sätestatud juhtumitel ja soovitab hääleõiguse piirangu otsustamist üksikjuhtumi põhiselt.
Arvestades kaasuste erinevust ja tõlgendamise võimaluste avarust, ei toeta justiitsministeerium lisakaristuse sätestamist, kuna üksikjuhtumi põhine lisakaristuse normeerimine annaks võimaluse samaste asjaolude erinevaks kohtlemiseks.
Justiitsministeerium tegi õiguskomisjonile ettepaneku lubada osal kinnipeetavatest hääletada. Kuhu oleks kõige õigem piir seada, vajab Langi sõnul täiendavat analüüsi ning ajanappusel vangide hääletamisõigust puudutav seadusemuudatus enne järgmisel aastal toimuvaid riigikogu valimisi tõenäoliselt veel ei jõustu.
Sama töörühm tegi õiguskomisjonile ka ettepaneku keelata seadusega erakondade valimistelgid, milles tehakse korraga valimisagitatsiooni ja pakutakse võimalust elektrooniliselt valida.
Ettepanekud välja töötanud justiitsministeeriumi töörühma kuulusid lisaks ministeeriumi ametnikele riigikogu erakondade esindajad, vabariigi valimiskomisjoni esindaja, siseministeeriumi esindaja ning Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu esindaja.