/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/06/02/46315t1h6f04.jpg)
Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimehe Jaanus Rahumäe sõnul viis kahe ebaausa Ida-Virumaa kohtuniku tabamiseni kohtusüsteemis ilmnenud viga.
Rahumägi: ebaausatele kohtunikele viitas viga süsteemis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Korrakaitsesüsteemil oli aru saada, et kohtunikkonna sees peab olema mingi viga. Sarnased kaasused, mis ühes maakonnas toimisid väga hästi ja andsid resultaati, Ida-Virumaal mingil põhjusel ei toiminud. Järelikult pidi olema selles süsteemis mingi viga,» ütles Rahumägi BNSile.
Ta nentis, et ei ole mingit mõtet hakata tegelema Ida-Virumaa kuritegevuse probleemidega enne, kui ei ole üles leitud süsteemisiseseid vigu. «See oli kõigile arusaadav, et need vead on olemas, ainult nendeni jõudmine võttis aega,» lausus Rahumägi.
Reformierakonda kuuluva Rahumäe sõnul peab inimeste usaldus kaitsepolitsei vastu olema nii tugev, et nad on valmis informatsiooni jagama, kartmata mingisuguseid tagajärgi.
«Põhiline on inimeste usaldus süsteemi vastu, et nad oleks valmis samal hetkel kui nende käest altkäemaksu küsitakse, sellest kaitsepolitseid informeerima. Enne seda usaldust Ida-Virumaal ei olnud ja ega seda ei ole seda ka praegu väga palju. Ma võin öelda, et algus normaalse süsteemi tekkeks on tehtud,» lausus Rahumägi.
Ta tõdes, et pärast kahe ebaausa kohtuniku avastamist Ida-Virumaal ei saa keegi olla veendunud, et nüüd on selles maakonnas kohtusüsteemiga kõik korras.
«Seda veendumust ei saa kunagi tekkida. Inimene oma olemuselt on nõrk ja see on nii kõikjal - Eestis, Euroopas, Ameerikas, Venemaal, igal pool. Inimene mõtleb samamoodi nagu 4000-5000 aastat tagasi, ainult keskkond on muutunud. Süsteem tuleb üles ehitada sellisel moel, et ta annab välja nõrga koha,» nentis ta.
Samas ei ole Rahumäe sõnul mingit põhjust arvata, et kohtusüsteemi sees on kuritegelikud grupid, kes on valmis igal hetkel kuritegevusega tegelema. «Pigem on tegemist üksikujuhtimitega. Kui üldine süsteem on aus, siis need inimesed jäävad vahele varem või hiljem,» tõdes Rahumägi.
Rahumäe hinnangul on julgeolekuasutused ja nende sisekontroll viimastel aastatel hakanud tegema paremat tööd.
«Päris kindlasti oli politsei 1990. aastatel oluliselt ebaausam ja ka kaitsepolitsei oli oluliselt ebaausam kui ta oli täna. Ja kogu riigisüsteem oma järelevalvemehhanismide, sisekontrollide, prokuratuuri kontrolli, kohtukontrolli ja kõige sellega on arenenud,» ütles Rahumägi.
Pärnu maakohus mõistis selle nädala teisipäeval riigisaladuse avalikustamise, altkäemaksu nõudmise ning kriminaalasja jälitusmenetluse andmete ebaseadusliku avaldamise eest süüdi Viru maakohtu endise kohtuniku Jüri Sakkarti ja karistas teda kahe aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistusega.
Süüdistuse kohaselt said Sakkartile, kes oli Viru maakohtu tööjaotuskava kohaselt määratud jälituslube väljaandvaks eeluurimiskohtunikuks, seoses ametiülesannete täitmisega teatavaks maksu- ja tolliameti menetletava kriminaalasja kohtueelse menetluse ja selle raames teostatavate jälitustoimingute andmed. Riigisaladuseks oleva jälitusteabe avaldamise ning kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse andmete avaldamisega kohtunikuna pani Sakkart toime ebaseaduslikud teod, mille eest nõustus vastu võtma 50 000 krooni.
Sakkarti ebaseadusliku tegevuse tõttu maksu- ja tolliameti menetluses olnud kriminaalasja uurimine nurjus.
Harju maakohus tunnistas 18. jaanuaril altkäemaksu korduvas nõudmises ja võtmises süüdi Viru maakohtu Narva kohtumaja endise kohtuniku Mihhail Komtšatnikovi ja mõistis talle kaheaastase vangistuse.
Süüdistuse kohaselt nõudis ja nõustus Komtšatnikov Viru maakohtu Narva kohtumaja kohtunikuna mullu novembris ja detsembris 100 000 krooni altkäemaksu võtmisega selle eest, et vabastada 4. detsembril toimuval istungil kautsjoni vastu tapmises süüdistatav Andrei Andrejev.