/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/09/28/241736t1hccd2.jpg)
Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul jääb värskest õppekavast mulje, et füüsikaklass tahetakse muuta korraga katselaboriks ja arvutiklassiks.
Pajula: kas füüsikaklass peaks olema labor arvutitega?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui lugeda füüsika ja loodusteaduste õppekeskkonda õppekavast lähtuvalt, siis ühest küljest on suurendatud seal väga palju info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) osakaalu ja öeldud, et kõik läbivad teemad peaks olema seotud IKTga,» rääkis Pajula neljapäevasel õpetajate liidu õppekavakonverentsil.
«Samas räägitakse laboratoorsetest töödest, mille klassi nõudmised on kindlalt ette määratud.»
Tema sõnul tekib küsimus, kas tuleb teha füüsika puhul ehitada välja kaks klassiruumi - üks laboratoorsete tööde ja jaoks ja teine, mis on varustatud arvutitega - või ehitatakse kaks funktsionaalsust kokku ühte klassi.
Tema sõnul tekitavad mõlemad lahendused vastakaid seisukohti.
Pajula väitel nõuab õpikeskkonna muutmine mõnes koolis väga palju raha. «Küsimus on selles, et kui neid vahendeid ei ole, siis jäetakse need muudatused lihtsalt tegemata.»
Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva sõnul lähtuvad uued riiklikud õppekavad füüsika ja teiste loodusainete õpetamisel sellest, et kõik vajalikud laboratoorsed ja eksperimentaalsed tööd saaksid tehtud.
«Infotehnoloogia vahendite laiemas kasutamises on eeskätt peetud silmas, et õpetajal on võimalik kasutada kaasaegseid esitlusvahendeid, kuid nõuet varustada iga õpilane arvutiga füüsikatunniks ei ole.»
Eelnimetatud nõuded ei eelda Ladva sõnul, et igas koolis oleks eraldi füüsikaklass, keemiaklass ja arvutiklass, liiatigi pole selliseid klassiruume üheski seadusaktis nimetatud.
«Eesti koolide õpikeskkond vajab kaasajastamist igal juhul, ükskõik milline riiklik õppekava parasjagu kehtib ning siin on riik valmis kooli omanikele ehk omavalitsustele appi tulema.»
Kui praegu mõne õpetamise seisukohalt vajaliku katse läbiviimiseks puuduvad tingimused, on Ladva väitel võimalik koolidel asuda koostööle kas naaberkooli, kutsekooli, kõrgkooli või ka firmaga, kus vajalik varustus olemas.