Õnnehetked moslemimehega pöörduvad tragöödiaks

Hõissa, pulmad! Lähis-Idas mehele - peig šikis ülikonnas, pruut valges. Aga miks nägu peidus? Foto: AFP / Scanpix

Üha rohkem Eesti naisi arvab, et on leidnud mandlisilmse elu armastuse. Nad eksivad. Rängalt.

Kui oleksin teadnud, et nii lõpetan, poleks nendega üldse tegemist teinud. Sedasi võtab oma senise, täiskasvanuks saades õnnelikult alanud, kuid viie aastaga ohtlikult vägivaldseks pööranud elu kokku Eesti väikelinnas elav Evelin. «Nende» all peab ta silmas moslemimehi.

Ega ta kavatsenudki nendega tegemist teha. Läks pärast kooli lõpetamist põhjanaabrite juurde lapsehoidjaks. Kuid juba paari päeva möödudes köitis ta sealsete mandlisilmsete meeste tähelepanu. Evelin oli kuulnud, et neist tuleb eemale hoida.

Ta oli kuulnud eesti tüdrukust, kes oli internetis tutvunud türklasega, tema juurde Türki elama kolinud, seal aru saanud, et islamimaailma reeglid talle ei sobi – ent sealt tulema ei pääsenud. See kõik näis Evelinile kurjakuulutav.

Aga uued sõbrannad Soomes – nende seas neiu, kes hiljem taotles kohtult oma moslemist elukaaslasele lähenemiskeelu – meelitasid Evelini ikkagi kuumavereliste võõrastega lävima. Lõpuks andis ta ühele oma telefoninumbri.

Aasta pärast tutvust nad abiellusid ja kolisid elama Lähis-Itta. Millega moslemimees ta südame võitis? «Nad on väga manipuleerivad,» vastab Evelin pikemalt mõtlemata. «Nad oskavad sind nii hästi ära rääkida. Nad käituvad hoolitsevalt ja on tähelepanelikud. Kui sul on mure, siis kuulavad ja aitavad.»

*

Viimastel aastatel on Eesti naised moslemimeeste seas kõrgesse hinda tõusnud. Turistid on eriti magus saak. Üks tumedapäine eestlanna tunnistas, et sai nädalase puhkusereisi ajal Egiptusse viis abieluettepanekut. Tema ema, kel aastaid 60, sai kaks.

Lisaks käib üha mastaapsem sinisilmsete põhjamaalannade piiramine interneti jututubades ja Skype’is.

Aga see ei ole enamasti armastus, mis moslemimehi tagant piitsutab. Mis siis, et jutt suurest armastusest neil juba esimesel kohtumisel kergelt üle huulte tuleb – olgu naine või ligi 70 ja Romeo vaevalt 20 ringis. Valdavalt on eesmärk kodukandi vaesusest ja viletsusest naise abil Euroopasse pääseda ning seal elamisluba hankida.

Moslemimeeste sissetung Eestisse, selleks naisi ära kasutades, hakkab juba võtma niisuguseid mõõtmeid, et riikliku julgeoleku eest vastutajad ei saa seda enam ükskõikselt pealt vaadata. Euroopas on esinenud küllalt juhtumeid, kus radikaalsed moslemimehed on heauskseid valgeid naisi oma vaenulike plaanide elluviimiseks rakendanud.

Iial ei või teada, milliste kavatsustega islamiriikidest pärit mehed Eestisse saabuda võivad. 2005. aasta lõpus lasi näiteks keskklassi kuuluv islamist nakatunud belglanna, kes oli abielus marokolasega, end Bagdadis enesetaputerroristina õhku. Eesti riikliku julgeoleku eest vastutavad jõud näevad seetõttu moslemitega abiellumise teemat islami­äärmuslust ennetavas kontekstis.

Kahtlased suhted

Silja abiellus Pakistanist pärit mehega mullu suvel. Väljavalitu käitumine tundus talle küll pisut tahumatu ja inglise keel grammatikavaba, aga mehe hea süda, süsimustad lokid ja särav naeratus – ning mis peamine: ta ei joonud ega suitsetanud – suutsid naise ära võluda.

Kuid pärast abiellumist muutus mees järsku tõredaks. Peagi tekkisid tõsised tülid. «Asjad, mis meie ühiskonnas on täiesti normaalsed – sõnumite saatmine Eestis olevatele sõpradele, kirjavahetus e-posti teel ja telefonikõned kodumaale –, tundusid talle aina kahtlasemad,» lausub Silja. Kodurahu nimel otsustas ta paljude tuttavatega suhtlemise lõpetada.

Ometi mehele sellest ei piisanud. Silja sõnul kontrollis abikaasa vähemalt kümme korda päevas, kellele ta on helistanud. Ükskord leidis mees tundmatu numbri, misjärel teda haaras sedavõrd pimestav viha, et ta virutas naise mobiili vastu seina tükkideks. Tüli muudkui paisus. 

«Kõigepealt lubas minu ära tappa,» meenutab Silja. «Siis tõi köögist noa ja ütles, et mina pean hoopis tema ära tapma. Vehkis noaga oma kaela piirkonnas ja sundis mind tal kõri läbi lõikama. Enesetappu nad ju teha ei tohi – siis ei saa taevasse.

Rüselesin end vabaks ning ütlesin, et lähen politseisse, sest mina sellist kohtlemist taluda ei kavatse. Otsekohe tuli ja hakkas lepitust otsima.» Aga oma arvamust valgete naiste kohta mees Silja väitel enam ei muutnud. See kõlas nii: «Kõik eurooplased on litsid.»

*

«Olgem ausad: ükski moslemipere ei ole õnnelik, et nende poeg võõramaa naise koju toob,» teatab Mari, kes oli viis aastat abielus laheriikidest pärit mehega, kellega tal on kaks last.

Kõrgharidusega Maril on mitu Euroopast ja USAst pärit sõbrannat, kes moslemitega abiellunud, ning nende kogemused lubavad tal üldistada. Esiteks, väidab Mari, ei muutu võõramaa naine mitte kunagi moslemipere liikmeks. Üks asi on keelebarjäär, mis on eriti tugev ämmaga suhtlemisel, teine asi on pere äärmuslik skepsis, et lääne inimene ei oska lapsi õigesti kasvatada.

Teiseks, kinnitab Mari, muutub abiellumise järel ka mees. «Araabia meestel ei ole kombeks oma perega aega veeta,» kirjeldab ta. «Nad käivad väljas ei teagi mida tegemas. Kuna naine aga mehe perre ei kuulu, siis ongi ta oma lastega üksi. Meest tema elus enam pole. Samuti pole meest laste elus. Lapsed ei mängi mitte kunagi oma isaga.

See, et mees on moslem, ei takista teda kõikvõimalikke trikke tegemast. Suhted teiste naistega, e-kirjad, SMSid araabia naistega, peod ja öised kodust eemal olekud... Kui mehelt aru pärida, siis kahetseb naine seda pikalt. Araabia mehelt aru ei pärita. Vastuseks saab füüsilise vägivalla.»

Hirmutav tõsiusklikkus

Ka Soome lapsehoidjaks läinud Evelini elu muutus paugupealt pärast mehega Lähis-Itta kolimist. «Katastroof, kui igav!» tabas teda ahastus. Üksinda välja minna ei tohtinud. Ainus rõõm oli mehe sugulastega mõnikord poodlemas käia. Kohaliku naisega, kes sai tema sõbrannaks, keelas mees peagi suhtlemise. Sest too olla liiga euroopalik ja võib avaldada halba mõju.

Mees, kes Soomes oli olnud lõbus, käinud klubides ja tarbinud alkoholi, muutus kodumaal rangeks ja tõsiusklikuks. «Mida rohkem ta palvetas, seda hullemaks ta läks,» märgib Evelin. «Viimaks ajas mulle hirmu nahka.» Isegi avalikus kohas naermise keelas naisel ära.

Kui Evelin oli kuuendat kuud lapseootel, sai ta mehelt esimest korda peksa. Ta ei pannud pesuresti nii kiirelt kokku, nagu mees tahtis, ning teenis selle eest mitu lahmakat vastu pead. Pärast väitis mees, et kõik oli naise süü – too oli teda närvi ajanud.

Järgmine kord, kui laps oli juba sündinud, lõi mees nii kõvasti, et Evelin vajas koguni arstiabi. Üks luu oli katki. «Pärast lubas mul veel pea otsast lüüa,» meenutab ta.

Ei, siia küll enam jääda ei saa, leidis Evelin. «See oleks elu raiskamine.»

*

Pärast seda, kui Silja kuulis oma pakistanlasest mehelt, et ta on lits nagu kõik eurooplased, läksid temagi keelepaelad valla. Ta ladus välja, mida pakistanlastest arvab. «Oma usu tõttu on nad vaesekesed harimatud, primitiivsete elukommetega, valelikud ja laisad» – nii kõlasid tema etteheited.

Ajapikku paisusid kultuurilistest, hariduslikest ja usulistest erimeelsustest tingitud tülid nii suureks, et mõnikord ei lasknud mees Siljal isegi öösiti magada. «Oli vaja kaagutada, vinguda, hädaldada, kahtlustada ja litsiks sõimata,» kirjeldab ta. «Kui ta oli vihane, muutus vägivaldseks. Tagusime teineteist rusikatega näkku, kakkusime juustest ja kui tal jälle «tapa mind ära»-hood tulid, siis vehkis noa, katkise pudelipõhja või mõne muu taolise esemega.»

Jäi üle vaid üks pääsetee: põgeneda.

Lootusetu lahutus

Aga põgenemine ei ole lihtne. Nimelt on moslemimeestel kombeks naiste ja laste passe enda käes hoida – ja seda sageli mitte kodus, vaid töö juures. «Seega puudub naisel võimalus maalt väljuda,» nendib kahe lapse ema Mari. «Samuti on paljud eesti naised koduperenaised ning kui kodus on ekstreemne olukord, puudub neil raha, et ära sõita.»

Samas ei ole mõtetki araabia maades lahutust nõuda. «Seda te ei saa,» hoiatab Mari. «Teilt võetakse lapsed ja teid visatakse maalt välja.» Teda aitas enda sõnul tarkus ja kavalus. Kui ta mehega veel hästi läbi sai, tuli ta lastega suvel Eestisse vanematele külla – lastega riigist väljumiseks on vaja abikaasa kirjalikku luba – ning andis kohe lahutuse sisse. Selle ta kohtult ka sai. «Mehele oli see muidugi paras šokk,» tunnistab ta. «Lubas tulla ja mu ära tappa.»

Siljal oma pakistanlasega lapsi pole. Tulema sai ta ühe tuttava abil, kaks kätt taskus, ilma mingi maise varata. Ja kahjatsedes: «Selle abieluga hävitasin oma viimase õlekõrre normaalset elu elada.»

*

Kui Evelin teatas vägivaldseks muutunud mehele, et tahab tema juurest ära, kostis too kõrgilt: «Võid minna, aga laps jääb siia.»

Evelin muutus tuimaks. Enda sõnul lihtsalt eksisteeris, ei enamat. Üllatuslikult andis mees viimaks järele. Ütles, et mingu, kui tahab, ent seadis arvukalt tingimusi. Näiteks kui Evelin uuesti abiellub, peab lapse talle tagasi andma. Samas võttis ta peagi endale teise naise, ilma et oleks Evelinilt selleks nõusolekut küsinud.

Nüüd on Evelin lapsega tagasi Eestis, ent mehe ähvardused – tulen siia ja viin lapse kaasa! – pole kuhugi kadunud. «Neid tuleb kuhjaga,» lausub ta. «Need inimesed ei jäta sind rahule.»

Kõigi selles loos rääkinud eesti naiste hirm moslemimeeste ja nende kättemaksuhimu ees on nii suur, et ükski neist ei soostunud oma kohutavaist läbielamistest rääkima, ilma et nende isikuandmed oleks muudetud või osa andmeid varjatud.

Ometi on neil hästi läinud – nad on elu ja lastega tulema saanud. «Tean, et paljudel eesti naistel pole nii lihtsalt läinud kui mul,» avaldab Mari. «Paljudel puudub julgus end mehest vabaks lasta. Paljud ei ole suutelised lahutust organiseerima või takistab häbitunne neid koju naasmast.»

Evelin loeb pisitütre kasvatamise kõrvalt innuga «Valge raamatu» sarja. Need teosed räägivad tema saatusekaaslastest, valgete naiste hirmsast käekäigust moslemimaailmas. «Kui ma oleks seda vaid varem lugenud...» ütleb ta ohates.

Väärt nipid

Kui tahate teha kindlaks,

kas moslemimees on teist huvitatud kui naisest, mitte kui «piletist» Euroopasse,

siis öelge talle, et:

•    teil pole tegelikult raha ja võitsite õnnekombel unistustereisi tema kodumaale;

•    teie koduriiki on viisat või elamisluba saada pea võimatu;

•    te ei poolda seksi enne abielu;

•    ühiskonnas, kust tulete, on kombeks, et mehed maksavad kõige eest;

•    te ei ole nõus temaga muidu läbi käima, kui olete tutvunud ka tema perekonnaga, sealhulgas vanematega.

Kui moslemimees seepeale teie vastu huvi kaotab, ei ole teil midagi kahetseda. Te ei olnud talle tema elu armastus.

Allikas: www.islam.pri.ee

Tasub teada

Mida teha, kui hätta satute?

Sven Tölp

välisministeeriumi konsulaarabi büroo direktor:

«Välisriikides abiellunute probleemide kohta küsitakse konsulaarosakonnalt ning esindustelt viimasel ajal tihti nõu. Sealhulgas on nõu küsitud fiktiivabielude tühistamisel ja välismaal sõlmitud abielude lahutamisel. Perevägivallaga seonduvaid juhtumeid on ette tulnud harva. 

Kriminaalsete juhtumite puhul saavad välisministeerium ja Eesti esindused aidata olukorra lahendamisse kaasata õiguskaitseasutusi ning juhatada vägivalla eest kaitset pakkuvate varjupaikade või rahvusvaheliste organisatsioonide juurde.

Välisriikides, kus Eestil esindust ei ole, on soovitatav ühendust võtta välisministeeriumi konsulaarosakonna või valvekonsuliga. Vajadusel saab teha koostööd ka mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi esindusega, mis asukohariigis asub.

Kui mingil põhjusel ei ole abivajajal endal võimalik välisministeeriumiga kontakteeruda, tasub proovida seda teha Eestis elavate sugulaste kaudu.

Perevägivalla puhul tuleb pöörduda asukohariigi politsei, perevägivalla eest kaitset pakkuvate organisatsioonide, varjupaikade või naiste õiguste eest seisvate ühenduste poole, näiteks Rape Crisis Network (www.rcne.com) ja Women Justice Centre (www.justicewomen.com).»