/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2010/02/05/307214t1ha826.jpg)
Hinnangul, mille õiguskantsler eile avalikuks tegi, on potentsiaali tuua Tallinna veehinna küsimusse linlasi rõõmustav muutus.
Juhtkiri: põhiseaduse vastane vee hind
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsler leidis, et linnavalitsuse määrus, millega hinnad kehtestati, on põhiseadusega vastuolus.
Kui linn oma määrust õiguskantsleri ettepaneku järgi ei muuda, pöördub õiguskantsler riigikohtusse. Linnapea Edgar Savisaar andis aimu, et ilmselt peabki õiguskantsler tee Tartusse Toomemäele jalge alla võtma.
Vee hind, aga eelkõige omavalitsuse suhete korraldamine monopolistist ettevõttega üldisemalt pole üksnes Tallinna probleem. Tallinna Vee (ja selle hinna) üle käivatel vaidlustel on küll aastakümnepikkune ajalugu, mis ongi kahtlemata poliitikasse põimunud.
Samas on kogu Eesti ühiskonna jaoks oluline küsimus, kuidas õppida koos loomulike (?) monopolidega elama nii, et need ettevõtted tarbijatel nahka üle kõrvade ei tõmbaks, ent samas ei kaotaks ka huvi investeerimise vastu meile vajalikesse valdkondadesse.
Asjaolu, et õiguskantsleri laual on kümmekond avaldust monopoolsete vee-ettevõtete kohta, viitab ju kõige otsesemalt sellele, et kogu valdkond vajab Eestis paika loksutamist.
Konkreetne küsimus on selles, et monopolistist börsiettevõtte Tallinna Vesi kasum on omakapitali suhtes liiga suur. Samale järeldusele jõudis konkurentsiamet mullu novembris.
Kuna Tallinna Vesi on monopoolne ettevõte, ei tohiks ettevõtte varade tootlikkus ameti hinnangul ületada 8,3 protsenti. Ameti arvutuste järgi oli varade tootlikkus 2008. aastal 18,1 protsenti.
Võrreldes 2002. aastaga on vee hind Tallinnas praegu kaks korda kallim. Sama ja isegi pikemat sammu on käinud ASi Tallinna Vesi kasum. 2002. aastal oli see 146 miljonit krooni, mullu 340 miljonit krooni. Teisisõnu on tarbijad pumbanud aastate jooksul sadu miljoneid kroone ettevõttesse, mis hiljem üsna kopsakate dividendidena selle oma omanikele välja maksab.
United Utilities BV osalus veefirmas on 35,3 protsenti ja Tallinna linnal 34,7 protsenti. 30 protsenti aktsiatest on vabalt kaubeldavad Tallinna börsil. Tallinna linnavalitsus on huvitatud suurtest dividendidest, ehkki seda otsesõnu nii välja ei öelda.
Avalikult lubatakse valijatele vee hinna kontrolli all hoidmist, nagu kunagises valimiskampaanias. Faktid monopolisti kasumi kohta paraku viimasele soovile tuge ei anna. Huvide konflikt on üpris ilmne.
Küsimusele, mis sest vaidlusest saab, peame vastust ootama veel kuid – kui olla optimistlik. Ent üks vaheetapp on õiguskantsleri ettepaneku esitamisega kindlasti läbi saanud.