Maaülikooli ahnus ajab talunikud tigedaks

Tartumaa Ülenurme valla talunik Oskar Kann on hoidnud aastaid korras riigi reformimata maatükki ja tahaks seda edaspidigi kasutada või siis ära osta, aga nüüd võtab maaülikool selle lihtsalt igasuguse konkursivõimaluseta ära. Foto: Sille Annuk

Eesti Maaülikool küsib endale Tartu lähedal kokku enam kui 130 hektarit veel riigile jäänud põllu­­maad ja ajab nõnda samu põlde hooldanud talunikud tigedaks, sest teise käega tegeleb ülikool ka põldude müügiga.

Nii on maaülikool müünud mitmekümne miljoni krooni eest Tartu piiril Lõunakeskuse kõrval asuva endise kuuehektarilise põllu, mille magus asukoht ja uus omanik ei jäta vähimatki kahtlust, et vili seal tulevikus ei sirgu.

Ülenurme valla maanõuniku Karin Ruuderi sõnul on maaülikool saanud varem riigilt kokku 63 hektarit vallas asuvat maad ja sellest 11 hektarit on praeguseks müüdud. Mullu avaldas ülikool Ruuderi väitel soovi algatada detailplaneering Tartu servas asuvale 11,5-hektarilisele põllule, et kujundada see äri- ja tootmismaaks.

Nüüd aga kurdab maaülikool vastvalminud territoriaalruumilises arengukavas, et selle Märja katsefarmil napib maad veistele sööda tootmiseks. Maaülikool ei taha sööta katsefarmile enam ka osta, sest see olevat liiga kulukas. Nõnda siis küsib ta maa-ametilt juurde 12 kinnistut, mis asuvad kohati lausa enam kui 20 kilomeetri kaugusel katsefarmist endast.

Riigi jõud

Ülenurme vallas 400 hektaril taimekasvatusega tegeleva Peeter Leppiku kinnitusel võib maaülikooli tudengites niimoodi kujuneda arusaam, et 20 kilomeetri kaugusel farmist sööda tootmine ja vedamine ongi efektiivne põllumajandus.

Leppik on harinud just ühte sellist 14,13 hektari suurust kinnistut Ülenurme valla Lepiku külas ja seda vallaga sõlmitud reformimata maa maakasutuslepingu alusel. Mees tunnistas, et varem oli selliste maade erastamisel eeliseid neid korras hoidnud talunikel, sest nemad päästsid 1990ndate algusest kohati jõude seisnud riigi vara võsastumisest. «Praegune maa jõuga äravõtmine tuletab aga meelde Nõukogude aega,» lausus ta.

Teine Ülenurme talunik Oskar Kann harib praegu maaülikooli küsitavatest suurimat, 17,5-hektarilist tükki samuti Lepiku külas Ülenurme vallas. «Käisin vallas eelmisel nädalal küsimas, et leping saab läbi ja kuidas ma pean talitama – alles siis öeldigi, et maa läheb maaülikoolile,» rääkis Kann.

Kannu sõnul oleks arusaadav, kui seni tema haritud maa müüdaks konkursiga, aga nüüd võeti see lihtsalt ära ega antud isegi võimalust maa ära osta.

Kasutus või omand?

Kui hakata maaülikoolilt endalt maade küsimise kohta pärima, siis räägib veterinaar- ja loomakasvatuse instituudi direktor Toomas Tiirats soovist saada need kasutusvaldusse, haldusdirektor Kalju Koha soovist saada maad riigilt kas omandisse või kasutusvaldusesse  ning lõpuks kinnitab maa-ameti nõuniku kohusetäitja Andres Põld, et ülikool küsis maid ikkagi enda omandisse.

Põld lisas, et sama 12 maatüki kinnistamine ja riigivaraks vormistamine on praegu veel pooleli. «Samas ei ole keskkonnaministeeriumil maaülikoolile nende tasuta võõrandamiseks vastuväiteid,» lisas ta. Otsustuskorras võõrandamisele on vaja ka valitsuse ja rahandusministeeriumi kooskõlastust.

Karin Ruuder Ülenurme vallavalitsusest on maaülikooli tegevusest nördinud, ehkki on ise saanud sealt agronoomidiplomi. «Maaülikool tahab kõiki maid, mis on veel reformimata riigimaa,» väitis ta. «Maaülikooli tegevus jätab väga halva mulje, sest omal ajal sai maaülikool 63 hektarit ilusaid põllumaid ja siis mul oli selle üle väga hea meel. Paraku on nii, et mõnelgi tükil on juba peal detailplaneering ja see on maha müüdud.»

Maaülikooli veterinaar- ja loomakasvatuse instituudi direktor Toomas Tiirats tunnistas isegi, et eri valdades ja Märja katsemajandist kaugel asuvate põllutükkide küsimine on hädavariant.

«Riik andis vahetult ümber Märja katsefarmi asuva maa rendile põllumajandusettevõttele Tartu Agro ja meie esimene püüdlus oli kasutada seda maad, aga Tartu Agroga me kokkuleppele ei jõudnud,» lausus Tiirats. «Siis otsisimegi ümberringi asuvaid vabu riigimaid. Mõni nendest maadest on tõepoolest ebasobivalt kaugel.»

Tiirats väitis, et Tartu linna piiril on maaülikool müünud kinnistuid, sest seal tekiks probleeme sõnniku laotamise ja kultiveerimisega. «Need otsused on tehtud nõukogu tasandil,» lisas ta.

Eesti Maaülikool küsib ja müüb maad

•    Maaülikool küsib riigilt 130,59 hektarit maad Tartumaa Ülenurme, Tähtvere ja Nõo vallas.

•    Maatükid on 4,17–17,54 hektari suurused ja asuvad kohati paarikümne kilomeetri kaugusel ülikooli Märja katsefarmist.

•    Samal ajal on maaülikool müünud kuuehektarilise kinnistu katsefarmi lähedal ja võib tulevikus müüa veel 11,5 hektarit.

•    Samal ajal kuulub riigile ka Märja katsefarmi ümbruse maa, mida aga rendib põllumajandusettevõte Tartu Agro. Seda maad pole Eesti Maaülikool enda kasutusse saanud.

•    Ülenurme valla talunikud on nördinud, sest nemad on siimaani hooldanud riigi maid, aga neile ei ole antud isegi mitte võimalust osta need maatükid oksjonil endale.