/nginx/o/2009/11/25/271924t1h6e0c.jpg)
Ligi kolm nädalat pärast viimast kallaletungi Õle tänaval leidub kuriteokoha naabruses endiselt elanikke, keda kriminaalpolitsei pole võimaliku tunnistuse saamise asjus isegi küsitleda jõudnud. Postimees päris politseilt toimuva kohta aru ja sai kommunikatsioonibüroo vahendusel Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Priit Pärkna kirjaliku selgituse.
Pärkna kinnitusel on sündmuspaiga lähistel n-ö tänavainfo kogumine endiselt oluline ja politsei on sellega palju tööd teinud. «Õle tänava sündmuse puhul töötati tänav põhjalikult läbi, küsitleti paljusid inimesi, aga öelda, et me kõigi seal elavate inimestega vestelnud oleme, on ka ilmne liialdus. Kui keegi väidab, et kunagi on mõne kuriteo puhul kõigi piirkonna inimestega räägitud, siis ei tundu see mulle reaalne.
Postimees uuris ka, miks pole kriminaalpolitsei rakendanud aastakümneid kasutusel olnud strateegiat, kus mõne ühiskonda häiriva kuriteo puhul muudab politsei kuritegeliku maailma juhtfiguuride elu sellega seoses nii ebamugavaks – kodude läbiotsimised, autode arestimised jms – et organiseeritud kuritegevuse liidrid muutuks uurimisel oleva kuriteo sooritaja tabamisest huvitatuks ja hakkaks teda omal käel taga otsima.
Näiteks käitus politsei nii aastaid tagasi Tallinna kesklinnas Roosikrantsi tänaval relvapoe plahvatamise uurimisel, kui algselt ei olnud teada, et plahvatuse taga olid siia illegaalidena saabunud sarimõrvar Juri Ustimenko ja tema hiljem maha lastud sõber Dmitri Medvedev.
Pärkna selgitas praegust taktikat järgnevalt. «Info kogumise puhul vaatame alati ka kuriteo iseloomu, mis annab suundi, kus infot otsida või keda küsitleda. Ei Õle tänaval ega Snelli tiigi ääres toime pandud kuriteod, mille seostamiseks on täna minu hinnangul vähe põhjust, ei anna meile alust pöörata tähelepanu ainult organiseeritud kuritegevusele.» (PM)
---------------------------------------------------------
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)